täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse. Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see põhineb kujutlusel, et sama häda võib tabada ka teid ennast. Altruist annab küll kõik endast oleneva, et teistel oleks hea, aga ta ei võta ju siiski ennast paljaks, et kõik oma riided vaestele anda. Ette tuleb väärikuse piir, mis mõneti juhindub egoismist: ei lasta ennast naeruvääristada. Järelikult ei saa väita, et mõni isik on täielik egoist või täielik altruist. Altruism on vastuolus inimloomusega, järelikult on see võimatu. Ollakse lihtsalt kohustatud arvestama teistega ja neid abistama. Mõni inimene tunneb seda kohustust lihtsalt
4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal inimesed jagunevad väljavalituteks ja täideks inimesed on Jumala ees võrdsed rumal mõistus tark süda tahab maailma parandada inimene saab muuta vaid iseennast lõhestunud loomus, hea ja kurja võitlus läbinisti hea (kõik sunnitöölised armastasid teda) Sonja - Kristuse idee kandja. Absoluutse Armastuse kehastus. Ses
Zara, pelgalt neiu, on kergemeelne ning usub kõike, mida tema ette visatakse, lastes end Nataša libedal keelel ning kaunitel võrksukkadel viia end Berliini, kust ta ei leia mitte lubatud rikkuse ning voorused, vaid võika rutiini ning enda ilu rüvetamise, millest pääsemine on võimalik vaid pahedele allumise. See on üsna võrratu, kui palju erinevaid inimtüüpe suudab üks raamat kajastada: egoist, altruist, massohist jne. Oksanen on võtnud ühe tundliku teema, Nõukogude režiim, ning avardanud seda, rebides lahti mõnel määral paranenud haavad ning näidanud, kui kaugele läheb üks inimene, et enda tahet teostada. Mina pole lugejatüüp, aga mul oli tõsiselt raske panna seda raamatut kinni. Ma vajusin lummusesse sellest, kuivõrd tõetruu lugu mu ees lahti rullub, kui detailseks iga kirjeldus selle loo tegi
Üldiselt olen hea kuulaja. Olen usaldusväärne ja diskreetne. Kuulan alati tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale. Tuttavad ja sõbrad kes tunnevad mind aastaid teavad seda ja võibolla sellepärast usaldatakse mulle palju asju mida teistele ei räägita. Arvan, et partneri ärakuulamine ja tähele panemine, et tema kohta olulist infot saada, võimaldab end suhtes kindlamalt tunda, ergutab partnerit end avama. Olen sada protsendi altruist. Olen valmis tegutseda teiste kasuks omakasupüüdmata. Samas on juhtunud, et liialdan oma abiga inimese käest küsimata kas on tal seda vaja või mitte. Viimasel ajal olen ikka hetk mõelnud enne abi pakkumist ja siis tegutsenud. Teisi inimesi on ilus aidata, kuid seda teatud piirini siiski. Ei meeldi konfliktid, kuid paraku ilma ei saa. Konfliktide lahendamine on raske tegevus, mis nõuab külma närvi, selget mõistust ja piisavalt aega. Arvan, et konflikte ei saa lahendada vägivallaga.
rahuldustunde saavutamine. · Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud rahulolu ise, vaid teisele hea tegemine. Isekus ja omahuvi · Taunitud on isekus, kuid mitte omahuvist lähtumine. · Isekuseks nimetatakse ainult niisugust oma huvides olevat tegevust, kus omahuvist lähtuda on lubamatu. · Soovitus olla altruist ei tähenda, et igasugune omahuvist lähtuv tegevus oleks keelatud. Eetiline egoism · Probleemipüstitus: me saame olla altruistid. Kuid kas meil on kohustus teisi aidata? · Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omaenda huvisid ja ainult neid. Meil ei ole kohustust teisi aidata. · Erinevalt psühholoogilisest egoismist (kirjeldav) on eetiline egoism normatiivne teooria : moraal nõuab omahuvi järgimist. Eetiline egoism
sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igas olukorras ainult oma kasu taga ajada. Riik - organ mis valvab, et inimesed ikka täidaksid ühiskondlikku lepingut. Hobbes'i teooria mänguteoreetiline interpretatsioon - inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat: ÜLEJÄÄNUD ÜHISKOND Pettus Koostöö MINA Pettus looduslik seisund muidusööja Koostöö altruist sotsiaalne leping Muidusööja (free-rider) see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja. Teise astme muidusööja (second order free-rider) see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas. Ühislaua tragöödia (tragedy of commons) olukord kus inimesed kasutavad ühist
3.Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks. 4.Universaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult igaüks enda heaks. Tahta teha heategusid on altruism, mitte egoistlik! Inimene ei tee alati kõike seda, mida tahab. Nt hambaarstil käimine. a) egoismieetika: Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu"
seisukohalt, aga ka globaalsemas tähenduses inimlikkuse säilitamises ühiskonnas tervikuna. Altruism Altruism on valmisolek tegutseda teiste kasuks, isekusetus, omakasupüüdmatus. Altruismi vastandiks on egoism. Altruism on abistamiskäitumise eriline liik, mis on vabatahtlik, kõrgelthinnatav ja motiveeritud millestki muust kui tasu ootusest. Abistav käitumine on abistatavale kasulikum kui abistajale. Selleks, et olla peetud altruistiks, peab toiming olema tahtlik. Kuigi altruist võib omategevuse tulemusena kogeda sisemist rahulolu, mida võib tõlgendada kui teatavat tasu, on tema motiiviks teist aidata. Et vähendada laste käitumises egoistlikke motiive, tuleb nende elu organiseerida nii, et nad tunneksid vajadust teistele head teha. Selleks on altruistlike tegevuste jaoks vaja luua tingimused. Altruistlikud tegevusvormid on: vahetamine, laenamine, jagamine, loovutamine, kinkimine, annetamine. See järjestus kujuneb lapse arengust lähtuvalt just sellises
Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi.
Teiste ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi. abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleksJärelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne teiste abistamine lõpetada. moraaliteooria. Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid lubab ka endast hoolida. Tõsi, eelpool toodud argumendid meie turjal liugu lasta. kummutavad altruismi äärmusliku vormi.
mõista kedagi hukka, ei varast, mõrtsukat, narkomaani, liiderdajat, patustajat, pühakutm variseri ega valetajat. Tüüpilised neptuunlased ei kritiseeri kadeduse, ahnuse, lõbujanu ega laiskuse pärast. Ta mõistab ja aitab sedavõrd, kuivõrd see on tema võimuses. Tal on eriline 4 võime tunnetada iga pahet ja voorust ning haista juba kaugelt lõksu. Kalad vihkavad küsimusi, mis nõuavad otsest vastust, ja nii ongi nende vastus enamikul juhtudel ,,võib-olla". Kalade märgi kandja on altruist, kes tunneb ammendamatult, õrna armastust iga elusolendi vastu. See on tõeline pühaku omadus, kuna ei põhine enesehaletsusel ja enesearmastusel. Kes tahab olla tema sõber või teda armastada, peab kokku võtma kogu oma kujutlusvõime, et küündida tema mõttemaailma ja emotsioonide tasandini. Tuntumaid Kalasid: Frederic Chopin, Albert Einstein, Mihhail Gorbatsov, Georg Friedrich Händel, Nikolai Rimski-Korsakov, Konstatin Päts, Silvia Rannamaa, Kristina
Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja üldse oli ta lihtsalt suurepärane inimene, seltsis kõigi inimestega, üritas aidata Raskolnikovi tema rahamuredes ja muuski. Samas ei ole päris õige tema kohta altruist öelda. Vanamutt Aljona - teose üks negatiivsemaid tegelasi, kuigi me ei saagi temast väga palju midagi teada, enne paneb ta kõrvad pea alla (tänu Raskolnikovi ja kirve koostööle), Lizaveta (Aljona õde) poolearuline vanatüdruk, võib-olla ka seksuaalsete väärkalduvustega. Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu?
täiendanud ta teadmisi maailmast, vaid ratsutas mägismaal, ronis mõgedesse, sulges ennast oma lemmiklossidesse- Hohenschwangausse või Bergi lossi Starnbergi järve ääres. 4 Ludwig II-l ei olnud poliitilist talenti, ta ei tundud poliitika vastu huvi. Tal oli ülearu palju endaga tegemist, et tal jätkunuks aega ja tahtmist teiste probleemidega tegelda, ta oli egoist, mitte altruist. Kuna ta juba kuningas pidi olema, siis tahtis ta olla piiramatu võimuga kuningas, kelle tahe oleks seaduseks. Riigivõim oli kontsentreeritud ministrite kabinettidesse ja kuninga eestuppa, mitte kuninga salongi. Ludwig II-le, kes lähtus sellest, et tema on majas peremees, ei jäänud see kuigi kauaks saladuseks. Monarh, kes armastas rõhutada: ,,Mina, kuningas!" pidi õige pea jõudma äratundmisele, et teised lasksid tal küll kuningat mängida, kuid mitte kuningas olla.
Ühiskondlik lepe inimesed loobuvad oma vabadusest pääsemaks looduslikust seisundist. Riik organ, mis valvab lepingu täitmise üle. Hobbes ja vangidilemma. On seotud mänguteooriaga. Kui mina ja ülejäänud ühiskond üritab petta siis on looduslik seis. Kui kõik teevad koostööd on ühiskondlik leping. Kui mina petan ja teised teevad koostööd olen mina muidusööja ja see on mulle kõige kasulikum. Kui mina ei peta ja teised petavad olem mina altruist. Ühiskondlik leping on ühiskonnale kasulikum kui looduslik seisund. Isikliku kasu järgi tagaks kõik olla muidusööjad. ÜLEJÄÄNUD INIMESED Pettus Koostöö MINA Looduslik seis Muidusööja Pettus Altruist Ühiskondlik lepe Koostöö Individuaalne kasulik/ratsionaalne käitumine, ei ole kollektiivselt kasulik/ratsionaalne.
Eetilise egoismi poolt II · Üldiselt ollaks arvamusel, et iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib aga inimest ohverdama oma huvisid teiste inimeste kasuks. · Egoismi pooldajate sõnul propageerivad altruismi valdavalt need, kes tahavad meie turjal liugu lasta nad on ise parasiidid ja põlastusväärsed. (ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand'i seisukoht) Eelmise argumendi vastu Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Kuid tõsi eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks. Eetilise egoismi poolt III · Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik. · Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel.
Lapsed armastavad loomi, seega kasutatakse loomi reklaamides, nt kopraonu on hambapasta reklaamis. Arhetüübid, mida võib kokku võtta kui maailma süsteemi ja struktuuri andjad: hoolitseja, looja, valitseja. Inimesed on stabiilsusele orienteeritud olevused. - Hoolitsejal on kõrgendatud tundlikkus inimeste haavatavuse suhtes. Tema hoolitsus on seotud teistega. Hoolitseja on altruist. Eriti kasutatakse laste- ja beebitoodete reklaamides. - Looja arhetüüp leidub materiaalses eneseväljenduses, kunstilisuses. Ei tohiks olla võlts, kopeeriv. Looja eesmärk on luua midagi, mis on nii erakordne, et peab vastu ajaproovile. - Valitseja eesmärk on muuda elu võimalikult stabiilseks. Valitseja teab, et parim viis kaose vältimiseks on asjad enda kontrolli alla võtta. Võim on ainus, mis loeb. Valitseja ei eelda, et
igas olukorras ainult oma kasu taga ajada. Riik - organ mis valvab, et inimesed ikka täidaksid ühiskondlikku lepingut. Hobbes’i teooria mänguteoreetiline interpretatsioon - inimene mängib ülejäänud ühiskonnaga vangidilemmat: ÜLEJÄÄNUD ÜHISKOND Pettus Koostöö MINA Pettus looduslik seisund muidusööja Koostöö altruist sotsiaalne leping Mõned mänguteoreetilised terminid Muidusööja (free-rider) – see kes kasutab teiste inimeste poolt toodetud hüve, selle tootmisse ise panustamata. Iga ühiskonnaliikme jaoks oleks kõige kasulikum olla muidusööja. Teise astme muidusööja (second order free-rider) – see kes jätab vahele jäänud muidusööja karistamata, kuna karistamine on karistajale kulukas.
annaabi.ee 
