Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused.
konflikt Võrreldes europididega on mongolididel kõrgem – veb/ motor/ruumil intelligentsus ???? Gordan Alporti teorias tähistab mõiste tsentraalne dispositsioon – iseloomujoont, mis kõige enam iseloomustab inimest R. Cattleri isiksuse teoorias on kahke liiki motivatsioniliisi isiksuse jooni. Need on- ergid/ metoergid Harry Sulivani isiksuse teoorias on mina (self)- irratsionaalne kaitse süstem G. Allporti tähendab idiograafiline meetod seda; et - tuleb kirjeldada isiksust kontreetses kultuuris E. Fromm isiksuse tüpooloogia see kuuluvad järgmised tüübid- retseptiivne/ ekspluaateriv/ säilitav Naistel on kõrgem- verbaalne inteligentsus Mõiste „Parapraksia“ tähendab- psüühilise energia suunamist objektile ???? Psühholobiografilise meetodi looja on - E. Erikson R. Sternbergi arvates on praktiliine inteligentsus kirjueldav kui- implitsiitsete teadmiske kogum
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane?
naisajaloo teemadest ja võrdõigusluse küsimusest, siis aeg-ajalt rünnatakse mind viha õhutamise süüdistustega. Sealjuures on süüdistajad ise minu suunas väga agressiivse hoiakuga ja pigem võiks nende endi väljendusi pidada vihakõne valdkonda liigituvateks. Ka Suburg jagas mitmes suunas ja sai mitmelt suunalt kriitikat. K. A. Hermann väitis otse: Linda levitavat vaenu meeste ja naiste vahel. Evelin Tamm peatub vihakõne mõistel Gordon Allporti mõõdiku, nn Allporti skaala alusel. Selle skaala abil saab määratleda eelarvamuse ja diskrimineerimise protsessi astmeid. Vihakõne on skaala esimene aste, ent ta on samas eeldus järgnevatele ja palju raskematele. Mh nendib Tamm, et tänases eesti keeleruumis pole mõiste kasutusel, ehkki nähtus on ju rohkem kui levinud ja seda mitte ainult avalikus meedias. Teisal, analüüsides Eesti naise sõna, sõnastab ta ikka ja jälle kuuldud-loetud tõdemuse: Peamiselt ongi naised ise need, kes kirjutavad naistest ja
Kuidas situatsioon ennustab käitumist? Isiksusest lähtuv klassifikatsioon- situatsioonid jagunevad suunavaks ekstravertsusele/introvertsusele situatsioonid suunavad väärtustele Situatsioonid ja rollid- mida ma teatud situatsioonis teen KV: DIAMONDS klassifikatsioon on viimase aja edasiminek, seletab sots käitumist? ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD LOENG: Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon- dünaamiline psühhofüüsiline süsteem, mis determineerib inimest ja tema reageerimist keskkonnale. Omadus on neuropsüühiline süsteem, algatab kohanemis ning väljenduslikku käitumist Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter- iseloomu hinnang temperament- emotsionaalne natuur, vastusekiirus, tuju intensiivsus. Pärumuslik nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades.
Alagrupid vanuse, elukoha, huvide p õhjal Ko m munikatsioonivõrgustik Sotsiaalsed rollid grupiliikme oodatav käitumine, mis on seotud ta positsiooniga grupis ·Rolliteooria 1930ndad (R. Linton, G. Mead, G. Allport) ·Väljakujunenud nor mid oodatav k äitumine sõltuvalt: ·sugu ·vanus ·situatsioon ·rahvus ·tervis ·....... ·Sõltuvalt erinvustest isksuse o madustest erinev rolli m õistmine ja täitmine Allporti mudel (vaata tabel) Rollid: ·Vastastikused rolli saab hoida ainult suhetes teiste ini me stega ·Rollid internaliseeruvad saavad osaks " minast", muutuvad automaatseteks ·Omandamine sotsiaalse õppi mise protsessi kaudu jäljenda mine ja m od elleeri mine. Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervik mustrid, stsenaariumid. ·Vangide valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973 ). Rolli täimiseks kasutatakse
konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et igat inimest saab kiiresti kirjeldada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit. Eysencki bioloogiliste tunnusjoonte teoorias taandub isikuseomaduste kogum kolmele
1962 Gordon Allport: kõik nõustajad vaatavad kliente läbi 3 sorti professionaalsete prillide: 1. Mõtestavad kliendi lahti reageerivate olenditena (biheiviorism aluseks) 2. Püüavad psühhoanalüüsi eeskujudel mõtestada kuivõrd kliendi reflektsioonid on alateadlikud 3. Vaatavad kliente nende isikuks kujunemise protsessis (humanistlik) 4. Kognitiiv-käitumuslikud prillid (ei kuulu enam Allporti alla) Kliendi ootused vs nõustaja ootused nõustamisele Kliendi ootused nõustajale Need ootused võivad olla täiesti kohatud, et nõustaja võtaks vastutuse, seletaks lahti keerulised probleemid, peab esitama palju küsimusi (a la mida rohkem küsimus, seda parem nõustaja, tegelikult tuleb küsimusi väga vähe), juhiks vestlust, jagaks täpseid nõuandeid. Kliendi ootused mudelitena: kohastumismudel (nõustamine aitab aktsepteerida minu tundeid,
kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16
kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Hippokratese neli temperamenditüüpi: sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist. Eristati endomorfseid (ümar keha rahumeelne, naudinguhimuline, heatahtlik), ektomorfseid (haprad valvas, ergas, intellektuaalne ja hea enesekontrolliga) ja mesomorfseid (lihaselised ekstravertne ja agressiivne) tüüpe. Gordon Allporti arvates määravad isiksuse kesksed -esmased (iseloomustusesõnad) ja teisesed (veidrustesõnad) tunnusjooned. Jõudis järledusele et iga inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Faktoranalüüs R. Cattell arendas tunnusjoonte teooriad formaalsemas suunas, võttes olulisemate isiksusefaktorite väljaselgitamiseks kasutusele faktoranalüüsi. 16
ulatunud Lõhe- mina ja piiri vaheline psüühika osa. Lõhe on usuline vaakum sügavaimate usuliste kogemuste ja psüühika kõige enam integreeritud osa vahel 7) Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni mõiste tõi religioonipsühholoogiasse isiksusepsühholoogia rajaja Gordon Allport (1966 ja 1967). Esmast mõõtmisvahendit tuntakse Allporti-Rossi (1967) skaala nime all ja mõõdab kahte põhilist usulist orientatsiooni: ● Sisemine- seda iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis. Usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks võetud. Sisemine orientatsioon tähendab pühendunud religioossust, mille puhul kogu inimese elu on religioosne. ● Väline- sellele on iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste
klassifikatsiooni loomise idee. Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel. Rokeach kasutas mitmesuguseid allikaid, leidmaks sobivat väärtuste loetelu, näiteks Ameerikas ja teistes paikkondades avaldatud kirjandust, magistriüliõpilaste enesekohaseid ülestähendusi, intervjuusid. Uurimismetoodika lõpliku versiooni aluseks oli 555 omadust, mis valiti Allporti klassikalisest uurimisest. Väärtuste taksonoomia aluseks on eeldused, et kultuur kujundab väärtused, mis avalduvad väga erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja ühe inimese väärtuste hulk pole eriti suur, kuid nende esinemismäär on igaühel erinev ning need moodustavad väärtussüsteeme. Väärtuste klassifitseerimisel on kasutatud dihhotoomia võtet ehk need on jagatud kaheks. · põhiväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad soove, mida
Loomulikult võiks seda loetelu veel palju pikendada. Allport loetles üle 4500 isiksuse joone. Korra loomiseks sellesse kaosesse võttis ta kasutusele kolme liiki isiksuse joonte mõisted. Kardinaalne isiksuse joon on domineeriv joon, mis iseloomustab peaaegu kogu inimese käitumist (näiteks ema Teresa altruism). Samas esineb kardinaalseid isiksuse jooni harva ja mitte igaüks pole suuteline neid omama ning välja näitama. Isiksuse kesksed jooned on Allporti järgi silmatorkavad üldised dispositsioonid (eelsoodumused), mis on leitavad igal inimesel. Teisesed isiksuse jooned on omadused, mis ilmnevad ainult mõnedes olukordades. Raymond Cattell (1950, 1966, 1990) kasutas enda poolt edasi arendatud faktoranalüüsi meetodit selleks, et vähendada Allporti poolt oletatud isiksuse joonte (omaduste) arvu isiksuse 16 põhidimensioonini. Faktoranalüüsi korral analüüsitakse muutujate vahelisi korrelatsioone sel eesmärgil,
ISIKSUSE JOONTE TEOORIAD See on teooriate grupp, mida iseloomustavad sarnased tunnused. Kui kaks inimest räägivad kolmandast isikust, siis nad kasutavad tihti omadussõnu. Isiksusejoonte teooriad põhinevad sellel ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada. Need teooriad on olnud läbi aegade suhteliselt populaarsed. Mõned näited teooriatest: 1) Loodud 20. sajandi alguses Gordon Allporti poolt. Tema kasutas ühe esimesena seda sama ideed, mida väga palju tänapäeval isiksuse uurimisel rakendatakse. Ta uuris isiksust ja tema omadusi keele kaudu. Seda nimetatakse lingvistiliseks lähenemiseks. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, mida see sõna tähistab, on reaalselt ka olemas. Nii võib konkreetsete inimeste asemel uurida keelt, mida ta kõneleb. Tema hakkas inglise keelest välja noppima neid sõnu,
veidi iseendast igasse uksepakku, mida ta teeb, ent palju suuremal Mõiste ..projektsioon" viitab laiendamise ja ülekandmise protsessile. Oma vastasti- määral paati, mille ta ehitab. Allporti ja Vernoni meetodid on mingil kustes suhetes maailmaga tajume sündmusi omaenda konkreetsetest vajadustest ja määral projektiivsed, grafoloogilised meetodid veelgi enam ning isikuomadustest lähtuvalt. Meie projitseeriv hoiak mõjutab seda, kuidas me teavet
annaabi.ee 
