Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"allohvitserid" - 19 õppematerjali

allohvitserid - Allohvitseride koolitamisega tegeleb Mereväebaasi Mereväekoolis.
thumbnail
20
pptx

Kaitseväe auastmed (PowerPoint)

Jõgeva NK ja KT Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust, teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Auas tme te andmis e õ ig us o n järg ne vate l is ikute l - vabariigi president - ohvitseridele kaitseväe juhataja - allohvitseridele - väeosa ülem - sõduritele Jõgeva NK ja KT Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja mereväe auastmeteks. Jõgeva NK ja KT Maaväg i ja õ huväg i S õ durid Kapra l Reamees No o re mallo hvits...

Riigikaitse
32 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Valitsemissüsteemid-Kaitsevägi

Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maab...

Ühiskond
21 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Uusaeg

Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid . 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid aadlikud ning nii oli võimalik teopäevade arvu võimalik vähendada ainult riigimõisates. Üritas takistada ka talumaade mõisastamist. Uute külade ja talude rajamine ja kartulikasvatus. Preisimaale saabus 360 000 inimest....

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Uurimistöö:Kaitseliit ja selle vajalikkus

Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

SOOMEPOISID

Jätkusõda: soomepoiste tegevus v 1943aasta sügisel Soome põgenenutest astus umbes 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. v Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid . Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Jätkusõda: soomepoiste tegevus v Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943aasta kevadel Soome. v Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. v 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mereväebaas

aprillil 1997.a loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri- üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus. Mereväebaas asub Tallinnas, Miinisadamas. Väeosa ülesanneteks on muuhulgas ujuvvahendite ohutu seismise tagamine sadamas, mereväe allüksuste teenindamine ning varustamine teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi, mille tegevust juhib väeosa staap, koosseisu kuuluvad veel alljärgnevad struktuuriüksused: transporditeenistus; materjaliteenistus; remondi- ja hooldusteenustus; haldusteenistus: meditisiiniteenistus; mereväekool, mille ülesandeks on mereväe väljaõppe planeerimine ja korraldamine; baasikaitsekompanii. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne vastuvõtva riigi toetus Eesti vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele...

Riigikaitse
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Oskar Luiga

Oskar Luiga Allika tekst : Einar Lundborgi poolt 1968. Kapten Luiga lõbusas laudkonnas hakati üha enam purju jääma. Oli kellegil midagi öelda, siis lasti see kuudavale peaaegu möirates, millest nähtus, et " vabariigi piiritus " oli juba mõjule pääsenud. Koosviibimine kujunes kärarikkaks ja äratas kindlasti tähelepanu ka jaamas, kus rong seisis. Allohvitserid ja sõdurid, kellel oli õiendamist rongiülemaga või teiste ohvitseridega, ei tohtninud kupeest lahkuda, ilma enne seda viinaklaasi tühjendamata. Olgugi et koosviibimine kulges sundimatus õhkkonnas ja sõjaväeliste tseremooniateta ohvitseride poolt, märkasin siiski, et need, kellele klaas ulatati tühjendamiseks, esinesid kapten Luiga ees korrektselt ja distsiplineeritult. Kapten Luiga oli oma meeskonna poolt jumaldatud oma...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased soome armeedes

1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus said väljaõpet ja teenisid mitmetel sõjalaevadel, moodustades 10 % Soome laevastiku isikkoosseisust. Ülejäänud mehed suunati jalaväe väljaõppelaagritesse Porokyläs, Jokelas, Järvenpääl, Käkösenpääl, Purhos, Huuhanmäel ja Taavettis. Eestlaste väljaõpetajad olid Soome ohvitserid ja allohvitserid . Vastava auastmega eestlased pandi kohtadele väljaõppe käigus. Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Tema eesmärk oli luua eesti vabatahtlikest oma võitlusüksus. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo kontrolltöö - Absolutism

Marsisamm, hakati nõudma sõjaväelist haridust (ei piisanud aadlikuks olemine). Sõjavägi jaotati garnisonideks, et saaks paremini majutada ja toitlustada. Ta valitsemisviis oli äärmiselt robustne ning ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus (importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid , kes samuti kasutasid keppi. Friedrich II (Friedrich Suur) ­ valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali,...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

Samal päeval alustati ka Eestis hoonete ja kinnistute võõrandamist Nõukogude vägede majutamiseks. Oma asupaikadest tõsteti välja ka Eesti sõjaväeosad. Alates 18. juunist võttis Eesti politsei NSV Liidu esindajate korraldusel kinni lepingu alusel Eestis töötavad Poola põllutöölised, et selgitada välja nende seas olevad ohvitserid ja allohvitserid Enamik neist viidi pärast Eesti okupeerimist NSV Liitu. Algas ka vene valgeemigrantide vahistamine. Sõjavägede ülemjuhataja Laidoneri korraldusel keelati Narva diktaadi alusel avalikud demonstratsioonid ja Kaitseliidu liikmeid kohustati relvi ära andma. Peale olemasolevate baasivägede paigutati okupeerimise käigus Eestisse kuus Punaarmee laskurdiviisi, tankibrigaad, mere- ja lennuväeosi, NKVD piirivalvevägesid jm. Lisaks Eestisse...

Kultuurilugu
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus

Kindral on kõrgeim auaste, ning madalaim on reamees. Maa- ja õhuväe auastmed : Kindralid/ admiralid Kindral Kindralleitnant Kindralmajor Brigaadikindral Ohvitserid Kolonel Kolonelleitnant Major Kapten Leitnant Nooremleitnant Lipnik Allohvitserid Ülemveebel Staabiveebel Vanemveebel Veebel Nooremveebel Vanemseersant Seersant Nooremsersant Sõdurid/madrused Kapral Reamees Mereväe auastmed : Admiral ­ araabia keeles tähendab merede valitseja, emiir. Kõrgeim auaste Eesti mereväes. Viitseadmiral Kontradmiral Kommodoor Mereväekapten Kaptenleitnant Kaptenmajor...

Riigikaitse
36 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Püstolid

Raud, messing, kasepuit. Pikkus 42,5 cm, kaliiber 18 mm, rauapikkus 26,2 cm. Tehtud Tuula relvatehases, Venemaal 1813. a. TLM 3039. Luger P08 Püstol ,,Parabellum" (P 08) USA-s ka Luger P08 või Parabellum-Pistole on püstol kaliibriga 9,0 mm, mis oli Wehrmachtis kasutusel standardkäsitulirelvana. Relva kandsid peamiselt allohvitserid ja ohvitserid, aga näiteks lisarelvana ka kuulipildurid. Lugeri P08 oli seeriatootmises aastatel 1900­ 1999. Relva algtööpõhimõtte töötas välja relvakonstruktor Hugo Borchardt 1890ndatel aastatel. 1899 alustas Saksa firma DWM Georg Lugeri (1849­1923) parandatud versiooni tootmist. Pärast mõningaid edasiarendusi võeti relv 1908. aastal Kaiserliche Heeris kasutusele püstolina Pistole 08....

3 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome julgeolekupoliitika ja merejõud

Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist. Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaard...

Laevandus
14 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

Riigikaitse õpik

RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...

Riigiõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Eestlased Saksa armees

....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eesti mehed II Maailmasõjas - Eesti Leegion

August Kitzbergi nimeline Gümnaasium Klaid Melnikov EESTI MEHED II MAAILMASÕJAS- EESTI LEEGION Referaat Karksi-Nuia, 2012 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eellugu ja Eesti Leegioni moodustamine................................................................4 Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon*.....................................................................5 Idapataljonid ja julgestusgrupid.............................................................................. 8 Eesti sõjakangelased............................................................................................ 10 Lõpetuseks........................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...

Eesti ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõjaväekohustus ka naistele- jah või ei?

Sõjaväekohustus ka naistele- jah või ei? Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti muudetaks sõjaväekohustus tütarlastele kohustuslikuks, ei põikleks ma kõrvale, vaid teeksin selle katsumise julgelt läbi. Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest,...

Riigikaitseõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ajateenistus Eesti kaitseväes

aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid , autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks. Ajateenistuse väljaõpe jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega – SBK (10 nädalat)....

Ühiskond
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun