Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Lääneprovints- põhja-aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erand oli Põhja- Aafrika, mis oli rikas ja kõrge kultuuriga maa. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Jaga ja valitse- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Ülemvõimupoliitika. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk.
said nad patriitsidega võrdsed õigused rahvatribuun V-R riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, 10 senat aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma riigi poliitikat, sõjandust ja rahaasju konsul R vab kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti 2, peamine ül oli R sõjaväe juhtimine "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega
provintside valitsemise vahel. Kogu maa oli seal Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud , siis kasutasid nad mõnikord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte? ,,Jaga ja valitse" põhimõte tähendas seda, et roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe ning see oli ülemvõimupoliitika. Millised olid ida- ja lääneprovintsid ja mille poolest erines nende areng? lääneprovintsid idaprovintsid -Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja - Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus Britannia olid suuremalt jaolt alles riigi ja olid kõrgete kultuuri, jõukate linnadega tsivilisatsiooni tekke staadiumis. maad.
üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest.
protestind tema vastu. Lepitas lihtrahva kõrgema rahvaga. Vabariigi pooldajate hulk vähenes ja kui Augustus suri, oli enamik roomalsi ainuvalitsuse omaks võtnud. Ametlikult oli riigi nimetus endiselt res publika, tegutses ka senat aga peamine võim oli keisril. Augustus kasutas kahte tiitlit enda kohta: princeps (esimene) ja imperaator (käskija) ehk vägede ülemjuhataja. Provintsid ja nende valisemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Roomlased nimetasid selle põhimõtteks jaga ja valitse. Roomlased ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid nii palju kui provintsielanikud seda omaks võtsid. Seetõttu tunnistasid jõukad ja suursugused provintsilased meeledi roomaülemvõimu. Provintsi valitses asehaldur, tavaliselt endine magistraat. Asehaldur pidi kaitsma
Rahvakoosolek võimaldas lihtrahval riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv
Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe Ida-Lääne provints- roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat, ida-provintsi kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, lääne-provintsi aga Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia jja Britannia Leegion- suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest Rooma õigus- kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all, neid ei tohtinudilma kohtuta
· riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · loobuti rahvakoosolekutest · juhtime koondus valitseja kätte · riigijuht käsutas kõiki Rooma vägesid · senatist sai keisri nõuandja ning magstraadid viisid ellu keisri otsuseid · rahvaarv kasvas Põhimõte "jaga ja valitse" · ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia
Ladina keelt suhteliselt vähe peale Rooma võimu alla (kasutati ainult riigivalitsemises minekut ja sõjaväes) Ühiskond säilitas põllumajandusliku üldilme 15. Seleta Rooma poliitika põhimõtet „jaga ja valitse“ Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesüguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid ühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetati roomlaste põhimõtteks „jaga ja valitse“ 16. Kuidas said orjad vabaks, millised olid vabakslastu õigused? Kui orjad olid hakanud endale ise elatist teenima, said ennast vabaks osta Mõned vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest või lihtsalt heast südamest
hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust, vaid väepealikest, kes võisid soovi korral oma vägedega riigi enda vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad. 3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke
12 tahvli seadus- 450 aastat eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused, kuna need kirjutati 12 pronkstahvlile, siis tuntaks neid kaheteistkümne tahvli seaduse all. Seadused olid üsna karmid, sätestades muuseas võlaorjuse ja ka võlgniku hukkamise, kui laenu taasi ei suuda maksta. Hiljem muudeti seodused, kuid roomlaste mälestuses püsisid 12 tahvli seadused kindlalt Rooma õiguse lähtekohana Jaga ja valitse- Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaga eraldi kokkuleppe. Tänu sellel ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhtuada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Proletaarid- Vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud, kuid kuulasid ikkagi kodanike hulka Rahvatribuunid- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tügistati plebeide ja patriitside
Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi senaatoritel eesõigusi. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele meestele. Sellega kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusega polnud Rooma riigis enam tähtsust. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ''jaga ja valitse'' (ladina keeles divide et impera). Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad üihseld Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt allutatut riikide
võimu. See viis lakkamatute kodusõdadeni, mitmetel väepealikel õnnestus lühemaks ajaks võimutäius enese kätte koondada, Kodusõdade tulemusena koondus kogu võimutäius aastaks Octavianuse kätte, kes pani aluse uuele valitsemissüsteemile- keisririigile. 10. Rooma jaga ja valitse (divide et impera) poliitika põhiprintsiibid ja rakendamine nii Itaalias kui ka väljaspool seda Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu
Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus
Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatiga vastuolu võis siiski oluliselt Keisri tegevust piirata, selle pärast üritas Keiser senatiga alati läbi saada. Provintsid ja nende valitsemine Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peael ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist ülemvõimu poliitikat, mis arvestas kohalike olusid nimetasid roomlased põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhtutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Samas ei seganud roomlased end tavaliselt vallutatud riikide
tegevust, sellepärast püüdis enamik keisreid senatiga hästi läbi saada. Senaatorite arv ja kogu kodanikkond hakkas keisririigi ajal üha enam kasvama. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Mida enam kodanike hulk suurenes, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe, sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks „jaga ja valitse“. Roomlased ei seganud end tavaliselt allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Nad pidid andma oma sõjajõud
Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale- vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Itaalia ja Provintsid : Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi , vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteliseks ,, jaga ja valitse''. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad ,ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Rooma kodanikud olid Itaalias elanike seas pikka aega selges vähemuses. Kuid roomlased
· Diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas · Res Publica-Vana-Rooma valitsemiskord, millest võttis osa peaaegu kogu rahvas · Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas · Komiits - Rooma rahvakoosolek · Nobiliteet -Rooma ülemkiht, sealt pärinesid magistraadid ja senaatorid · Divide et Impera - põhimõte, millega roomlased kohtlesid alistatud rahvaid, iga rahvaga erinevad tingimused, ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi · Ius Romanus-Rooma õigus · Pax Romanus-Rooma rahu · Munitsiipium-omavalitsusõigusega linn Vana-Roomariigis · Koloonia- Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula · Provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat · Leegion-Rooma sõjaväe üksus, u 5000 meest · Foorum-turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas · Term-Saunakompleks · Akvedukt-veejuhe · Pontifex-preester Vana-Roomas
See soodustas provintside, eriti provintsiaristokraatia romaniseerumist. Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagas siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlase eest. Ka provintside linnas säilitasid omavalitsuse: iga suuremat linna või piirkonda juhtis kohalikest aristokraatidest omavalitsus ja provintsi asehalduri osaks jäi vaid riigikaitse korraldamine ning maksude kogumine. Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks "jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu astuda. Samas ei seganud roomlased ennast allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Kõige selle tõttu puudus provintsielanikul huvi Roomast lahku
saamine ja senatisse kuulumine andis võimaluse poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas kõrgelt hinnatud. Senaatorite arv kui ka kogu kodanikkond hakaks keisririigi ajal kasvama. Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma esmalt Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraatia esindajaid. Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Kuna alistatud rahvaste sõltuvustingmused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajal pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. Rooma ei muutnud allutatud riikide usku, keelt ega kombeid. Enamjaolt jätsid nad puutumata ka sealse riigikorra.
annaabi.ee 
