Rooma impeeriumi aladele. Germaanlaste algkodu paiknes piirkonnas, mis ulatus Skandinaaviast Musta mereni. Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast
- Austraasia - Burgundia - Alemannia · tugevnes kohalike hertsogite võim · al. 7. saj. nn Laiskade Kuningate ajastu - võim majordoomuste käe Karolingide Gallia- · Pippin Heristalist (Austraasia majordoomus) -> Karl Martell · Karl Martell (Frangi riigi majordoomus 714741) - alistas vastased Austraasias, võitis Neustria ja Akvitaania valitsejaid - sõdades idagermaanlastega alistas Lääne-Friisimaa (Hollandi), alemannid ja baierlased. - 732 Poitiers' (Tours'i) lahing - võit läänest pealetungivate araablaste üle -> peatas islami ekspansiooni - loodi raskerelvastuses sõjavägi -> feodaalsuhted · Pippin Lühike (714768) - Kuulutas end frankide kuningaks 751, kroonis end ise 752 - 756 lasi paavstil end kroonida; vastu sai paavst osa langobardide maast -> Kirikuriigi sünd (vt. õpikust lk. 75) Karl suure keisririik-
409 liitlastena Hispaaniasse 429 Tuneesia (föderaadid) 422 Vandaalide kuningriik Põhja-Aafrikas 535 Kuningriigi lõpp (Bütsants, keiser Justinianus, väejuht Belisarios) Sueebid- tulid algselt koos vandaalidega, kuid edasi Aafrikasse ei läinud 409 kuningriik Galiitsias 575 liideti läänegoodid kuningriigiga Burgundid Pärit Lääne-Skandinaaviast, kuningriik Reini ääres 443 Sveits, Savoie, Lyon'i ümbrus (Franche- Comté ja Burgundia) 543 liidetakse Frangiriigiga, idaosas alemannid. Goodid- 269 ida- ja läänerühm Läänegoodid olid kohalike oludega kohanduv rahvas Moesia (föderaadid), Kreeka Itaalia (Rooma rüüstamine 410), Aquitania 418 Toulouse'i kuningriik, Ibeeriasse laienemine 507 kaotus Frangiriigile (Lõuna-Prantsusmaa loovutamine) Sueebide kuingriigi vallutamine Ibeerias, mille asemel luuakse võimas kunigriik 711 araablaste vallutus Kristlikud asundused poolsaare põhjaosas (Reconquista) Idagoodid
Poola, 309 800 Kreeka ning 297 000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 23%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19
9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann. Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843-1806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Sellest hetkest alates on riigikorrad, valitsejad ja territooriumi piir nihkunud küll ühele, küll
Kent (jüüdid); Northumbria, Mercia, East-Anglia (anglid); Essex, Sussex, Wessex (saksid). Pärast Northumbria ülemvõimu 7. saj saab 8. saj juhtivaks Mercia, kelle mõjuvõim laieneb kuni Cornwalli ja Walesini. Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6
Quinctilius Varus varuma sõjaväge Saksa alade vallutamiseks. 9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann. Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus
Rooma impeeriumisse hakkasid lisaks roomlaste poolt asustatud hõimudele liikuma ka teised välismaa hõimud. 4.sajandil hakkas pihta hunnide liikumine. Sundis germaani hõumud liikuma Rooma impeeriumi poole. Rahvaste rändamine sai alguse juba 2. sajandil ja kestis 8. sajandini, kuigi 3.-5. sajandi olid põhiline ja kõige tihedam liikumine. Vandaalid liikusid P-Aafrikasse ja rajasid sinna oma riigi. Frangid ja alemannid tulid otse Roome piiri tagantja asustasid Saksamaa ja Prantsusmaa alad. Kui hunnid olid 5. sajandi lõpuks tagasi löödud- nad olid taandatud Volga taha, siis tuli 6. sajandil ida poolt uus nomaadide rühm- avaarid. 7. sajandil lõid u Slovakkia aladele khanaadi. Musta mere idakaldalt tulid burgaadid ja asustasid läänekalda. 6.-7. sajanil oli lisaks avaaridele ka ohuks islami laienemine. Araablased tegid sissetunge ka Frankide riiki. L-Inglismaal on peamiseks laibamatus
9. aastal said needsamad rooma väed, keda juhtis Publius Quinctilius, lüüa saksa hõimu käest, keda juhtis Arminus Hermann. Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni
000 Serbia ja Montenegro päritolu (2005). Kunagise Jugoslaavia alalt on pärit 963 000 ja NSV Liidust 507 800 inimest. Liidumaadest on välismaalaste osatähtsus suurim Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli
Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II SAJANDIL: marokmannid, kvaadid ja tšatid III SAJANDIL: alemannid, karpid, süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid V SAJANDIL: burgundid, sueebid, gepiidid VI SAJANDIL: langobardid Türgi jA Iraani hõimud: II SAJAND: sarmaadid V SAJAND: hunnid VI SAJAND: avaarid BARBARITE RIIGID: Frangi riik ->Gallias Läänegootide riik-> Hispaanias Vandaalide riik-> tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534
väljaspoolt ehk naabrid, kes vajasid uusi maid. Tuntumad barbarite hõimud olid : · LääneGoodid · IdaGoodid · Hunnid · Langobardid Üks pealmisi põhjuseid olid Hunnid, kuna nad liikusid Volga äärest lääne poole ja purustasid oma teel kõike. LääneRooma riigi piiri aladel elasid ka germaani hõimud, kuhu kuulusid · Frangid · Saksid · IdaGoodid · LääneGoodid · Alemannid Ida poolt tulnud hunni hõimud ja germaani hõimud põrkusid omavahel kokku ja algas suur sõda ja maade jagamine. Hunnide karismaatiliseks juhiks oli Attila, kes koondas enda alla tohutu väe ja aastal 451 jõudis Galliasse. Tänapäeva Prantsusmaa aladele. Seal peeti väga kuulus lahing Roomlastega mida nimetatakse Katalaunia lahing, mis lõppes roomlaste võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi
• Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru) • Asustusmustri muutused ajaarvamise vahetuse paiku: rõhk metallitootmisele, domineeriva talu väljakujunemine • Kaubavahetus Roomaga, rõhutatud just karjakasvatuse, s.h loomanahkade rolli • Relvaohvrid, eelkõige märgaladel Rahvasterännuaeg Euroopas Eellugu nn makromanni sõjad (166–180 pKr) Järggneb mitmete germaani rahvaste surve Rooma piiridele (alemannid, gootid, vandaalid jpt), mis viib esmalt Limese langemiseni, hiljem impeeriumi kokkuvarisemiseni Arheoloogiliselt on nimetatud rahvarühmad aga raskesti jälgitavad – selgeid kultuuriareaale ei moodustu 4.-6. sajandil puudutavad rahvasteränded suurt osa Mandri-Euroopat, v.a Põhjamaad, kus jätkub suhteliselt stabiilne areng. Asustus ja majandus Euroopas 3.-7. saj Käsitöö täiustumine, eelkõige juveliiritöö Polükroomsed ehted poolvääriskivide ja kullaga – alates 5
vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi. Tagajärjed: Lääne-Rooma riigi kokkukukkumine ning germaanlaste riikide rajamine romaniseerunud aladele. Germaanlaste maha jäetud alad Elbest idas asustati slaavlaste poolt. Germaani, türgi ja iraani hõimud Euroopas II - VI . Rooma aladele tunginud germaani hõimud: II sajandil võideldi markomannide, kvaadide ja tsatide vastu, III sajandist alates alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid, V sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. VI sajandist langobardid Türgi ja Iraani hõimud: II sajandist sarmaadid, V sajandist hunnid, VI sajandist avaarid Barbarite riigid. Põhilised barbarite riigid olid: Frangi riik Gallias, Läänegootide riik Hispaanias (419-708, vallutati araablaste poolt), Vandaalide riik Vandaalid tungivad üle Reini jõe ja jõuavad 409 Hispaaniasse, lähevad sealt edasi ning loovad riigi.
üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Alates 4. sajandist hunnide läände liikumine ja idagootide riigi hävitamine (põgenike tulv Rooma). Adrianoopoli lahing 378 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe (Valens sai surma) ja tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-IV saj. - Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid Frangi riik Gallias Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad
asub Gallia ala tervikuna valitsema. 497. aastal sõdib ta alemannidega ja asuala laieneb veelgi. Sellesse aega jääb ka Clodovechi pöördumine. Ühest küljest põrkub germaanlaste maailm kristliku maailmaga. Germaanlastel on vereõigus olulisel kohal, mis aga ei olnud kristlusega kooskõlas, seetõttu ei toimunud pöördumine kergekäeliselt. Oli vaja imet – lahing alemannidega – Clodovechi armee esialgu põgeneb, viimases hädas pöördub kristliku Jumala poole abipalvega, alemannid põgenevad ja lahinguõnn pöördub. Clodovech sai kinnitust, et tugevam Jumal on temaga. Kuningas vajas ka teistkordset imet, et rahvas oleks kristluse vastuvõtmisega nõus, muidugi see ime ka sündis – kõigepealt kuningas ja tema järel ka kogu rahvas. Riik on see, kes dikteerib religiooni vabaduse. CLodovechi on nimetatud uueks Constantinuseks. Frangid jäävad küll sajanditeks ikkagi ristitud pagantakes. Clodovechi
Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kestnud sõjast gootide vastu. Ida-Rooma keisri Valensi juhitud vägi ründas Adrianoopoli lähistel laagris olnud läänegootide väge, mida juhtis Fritigern. Roomlased löödi puruks, kaks kolmandikku nende väest ning keiser Valens hukkusid . Läänegoodid tungisid Balkani poolsaarele. Germaani, turgi ja iraani hõimud Euroopas II-VI saj. Rooma aladele tunginud germaani hõimud: 2. sajandil markomannid, kvaadid ja tsatid. 3.sajandil alemannid, karpid ja süügid, idagoodid, läänegoodid, frangid, vandaalid, friisid. 5. sajandil burgundid, sueebid, gepiidid. 6. sajandil langobardid. Türgi ja Iraani hõimud: 2. sajandist sarmaadid, 5. sajandist hunnid, 6. sajandist avaarid. Barbarite riigid. Suurte hulkadena asusid barbarid oma põhjapoolsetelt maadelt lõunasse, röövides, hävitades sealseid rikkusi ja asudes ka ise sinna elama. Nii vallutasidki barbarid vallutasidki lõunapoolseid
annaabi.ee 
