nõudeid kvalifikatsioonile, alluvussuhteid/aruandekohustusi ja põhilisi seoseid teiste ametikohtadega. Sisulises plaanis jaguneb antud ametijuhend ametikirjelduseks ja nõuete profiiliks, välja on toodud kõik oluline. Antud ametijuhend vastab ametijuhendi vormile ja olemas on kõik koostisosad, välja arvatud nõuded füüsilisele vormile. Lisaks on ametijuhendi koostaja näinud vaeva kujundusliku poolega. Alapunktide abil on eristatud üldosa, töö eesmärgid, ülesanded, õigused ja nõuete profiil.
(liikmete arv) Parlamendi valimised 3 4 5 (mitme aasta tagant) Parlamendi kodade arv 1 1 2 Valimisõigus (vanus) 20 X 22 Riigipea riigivanem riigivanem Riigipea Iseloomustage vaikivat ajastut järgmiste alapunktide alusel: f) riigipööre (millal, miks, kes)- 1934 kevadel, Laidoner ja Päts, et takistada vapside võimulepääsemist, koondamaks võimu enda kätte. g) võitlus opositsiooniga- opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki
kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata
kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 . Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Kõigi numbrite vahel on punkt (N: alapunkt 1.1.1.). Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (N: punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata
· Testi läbiviimiseks vajalik väljaõpe · Valiidsus. Reliaablus. Viited uuringutele · Üldistatavus · Pikaajaline stabiilsus · Normid Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimustöö etapid. Pane järjekorda: Kirjanduse läbitöötamine (seda läheb vaja eri etappides, mistõttu on sellel erinev tähendus) Teema valik Juhendaja leidmine Uurimisküsimuse/eesmärgi püstitamine Töö alapunktide/kondikava sõnastamine Mõõtmisvahendi valik, uuringu protseduur, uuritavad isikud- metoodika Teemaprojekt Andmete kogumine Analüüs, järeldused Vormistamine Juhendajaga vahetärminite kokkuleppimine
ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND NB! vormistamisel jälgi õpilastööde vormistamise reegleid, kasuta word-i vormindusvahendeid! Alapunktide pealkirjastamisel ja liigendamisel lähtu oma äriidee sisust, sellest kui palju sul oleks alapunkti all rääkida ja vajadusel muuda nii pealkirju, ühenda alapunkte kui jäta välja ka üleliigne! Iga paragrahvi (tähis 1.0, 2.0 jne) alusta uuelt lehelt! ENNE KIRJUTAMIST LOE JUHEND ALGUSEST LÕPUNI LÄBI! 1.0. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE Paiknedes küll äriplaani alguses, koostatakse kõige viimasena.
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt
Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri- tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer- datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti.
11 peakiri koos tekstiga järgmisele lehele. Töös ei või kasutada ilma nummerduseta rasvases kirjas vahepealkirju. Alapeatükkide pealkirjad kirjutatakse esisuurtähega ja vormistatakse järgnevalt: kirjasuurus 16 punkti; teksti värv must; vasakjoondus; lõiguvahe enne ja pärast lõiku 12 punkti; Alapunktide pealkirjade vormistamisel kasutatakse pealkiri 3 laadi kirjasuurusega 14 punkti. Näide: 1 PÕHIPEALKIRI (Pealkiri 1, kirjasuurus 18 punkti, läbiv suur täht) 1.1 Teise taseme pealkiri (Pealkiri 2, kirjasuurus 16 punkti) 1.1.1 Kolmanda taseme pealkiri (Pealkiri 3, kirjasuurus 14 punkti) 2.3 Viitamine Töös tuleb viidata kõigile kasutatud allikatele: teiste autorite töödele, seisukohtadele, arvand- metele, valemitele ja muule. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele.
Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti, reavahega 1,5. Alumine ja ülaveeris on 2,54 cm, vasemale jäetakse 3cm, paremale 2cm laiune veeris. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold),kirjatüübis Times New Roman, tähesuurusega 12 kirjapunkti. Alajaotuste, alapunktide pealkirjad kirjutatakse paksendatult esisuurtähtedega, lõppu punkti ei panda. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Tiitellehel olev töö teema kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüübis Times New Roman. Kõik töö iseseisvad osad (sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, allikate loetelu, lisad jne) algavad uuelt lehelt kolmanda rea kõrguselt (6-7cm).
nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki
nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki
Objektiraamat ja raport esitleda õpperühmas. 1) Objekti valik Vali objekt, kus • Koristusteeninduse arendamine on vajalik • Töötab miinimum 2 töötajat • On tehtud koristustöö mõõdistamine või on olemas koristustööjuhendid • Kui uus objekt, siis sellele planeeritav puhastusteenindus 2) Kirjelda puhastusteeninduse arendamisobjekti, mis ei vasta objekti tegevusele seatud nõuetele. Liigenda aruanne järgmiste alapunktide alusel • Objekti esitlus • Objekti nimi, olukord • Puhastusteeninduse hetkeolukorra kirjeldamine • Puhastusteenindust müüv organisatsioon • Puhastusteeninduse kvaliteet • Mõõdistamisajalugu • Arengusuunad, muutusvajadused • Puhastusteenindajate kutseoskuste kaardistamine
turundusplaanides eraldi osa, kus konkurente kirjeldatakse väga suure põhjalikkusega. Sihtturu kirjeldamise juures tuleks aga lühidalt välja tuua see, mis on ainuomane just ainult konkreetsele sihtturule. Milliste vahendite ja meetoditega on võimalik sihtturuni jõuda? Milliseid marketingistrateegiad antud turul põhiliselt kasutatakse? Muud turu iseärasused. Selle punkti all saab välja tuua kõik, mida peetakse antud sihtturu iseloomustamise juures märkimisväärseks, kuid mis muude alapunktide alla ei mahu. Kirjeldada tuleks jaotuskanaleid, juurdepääsu ressurssidele jmt. Välja võiks tuua ka just antud sihtturule omased kommunikatsioonikanalid ja kommunikatsioonisüsteemid. Mida täpsemalt ja üksikasjalikumalt turgu on kirjeldatud, seda lihtsam on välja töötada ja valida just konkreetsele sihtturule sobilikku lähenemist. 2.3.3 Turg tulevikus Sihtturu analüüsi juures peaks kirja panema ka turu üldised suundumused, eksisteerivad ohud ja võimalused
ainult konkreetsele sihtturule. Milliste vahendite ja meetoditega on võimalik sihtturuni jõuda? Milliseid marketingistrateegiad antud turul põhiliselt kasutatakse? Muud turu iseärasused. Selle punkti all saab välja tuua kõik, mida peetakse antud sihtturu iseloomustamise juures 12 märkimisväärseks, kuid mis muude alapunktide alla ei mahu. Kirjeldada tuleks jaotuskanaleid, juurdepääsu ressurssidele jmt. Välja võiks tuua ka just antud sihtturule omased kommunikatsioonikanalid ja kommunikatsioonisüsteemid. Mida täpsemalt ja üksikasjalikumalt turgu on kirjeldatud, seda lihtsam on välja töötada ja valida just konkreetsele sihtturule sobilikku lähenemist. 2.3.3 Turg tulevikus Sihtturu analüüsi juures peaks kirja panema ka turu üldised suundumused, eksisteerivad ohud ja võimalused
Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 4. Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat
Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Parandab kerget vaimset peetust ja lugemisoskust õpiraskustega lastel. Kognitiivne õpiteooria. Mnemotehnilised võtted. Keeruliste nimede meelespidam. kasut akronüüme (spekri värvid pere ootab kitselt raha sulane temalt liha) Tugisõnad kasut. taustsüst. järjestikuste arvsõnadega riimuvaid fraase. (Üks ühine; kaks kahtlane intelligentsuse alapunktide meelde jätmine ühtne, kahtlane jne) Võtmesõnad soodustavad kahe sõna assotsiatiivse seose kujunemist (võõrsõnade meelde jätmine) Kõik mnem. võtted aitavad lülitada meeldejäetava laiemasse konteksti. Üldistamine ja ülekanne. Tihedalt seotud mnetag. Kahe harjutuse sooritamisel täiustuvad üldoskused vaid nende oskuste ulatuses, mis on mõlemale harj. ühised. Ühiselemente suudab inim. tajuda vaid siis, kui tal on varasemad teadmised ja oskused. Pos. ja neg. ülekanne