Kvalitatiivse uurimise traditsioonid Marion Demus Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas
klassikalisele tööpuudusele, sest kõrgema palgaga on tööandja vajadus töötajate järgi väiksem kui enne ning samas on kõrgema palga korral tööotsijate arv kasvanud. IV. Stagflatsioonist tingitud tööpuudus, so üheaegne töötuse ja inflatsiooni suurenemine (sageli räägitakse ka palga-hinna spiraalist), mida põhjustavad ebasoodsad pakkumissokk ning nendest tingituna kogupakkumise AS järsk vähenemine. V.Struktuurne töötus, mille puhul võib eristada alaliikidena: · pakkumisstruktuurist tingitud, st pakutava tööjõu kvalifikatsioon ei vasta nõutava tööjõu kvalifikatsioonile; · hariduspoliitikast põhjustatud töötus, mis esineb eriti akadeemiliste ametite puhul, millede ettevalmistusaeg on väga pikk (arstid, advokaadid, õpetajad ja teised), kusjuures vale hariduspoliitika tõttu koolitatakse spetsialiste, kelle järele puudub tööturul nõudlus;
Selles seisnebki nn vastavusprintsiip üldine põhimõte teaduslike teooriate võrdlemisel. Iga uus peab sisaldama mingil määral vana teooriat, mis on katseliselt kontrollitud. Pseudoteadused on sajandite vältel kaasnenud teaduse arenguga, olles tõelise teaduse varjuks. Sellisteks on praegu nt. Astroloogia, parapsühholoogia, numeroloogia, ufoloogia jms. Tekib ühest üldisest teadusharust palju teisi ja see jaguneb alaliikidena. Võib arvata, et pseudoteaduse ajendiks on olnud inimeste loomulik uudishimu ning püüe mõista ümbritsevas looduses toimuvat. Teaduslik maailmapilt on alati piiratud teadmistega. Arvatakse, et me teame juba kõike teadmistekogumist, tegelikult see nii ei ole. Teaduse kriteeriumid on väga ranged, iga uus avastus on suur töö. See töö on küll äärmiselt huvitav aga nõuab uurijalt suurt kannatust, tahtejõudu ja oskusi.
GENTRIFIKATSIOONI ARENGULUGU Gentrifikatsiooni on nüüdseks teaduslikult uuritud üle 40 aasta ja seda teevad peale inimgeograafide nii sotsioloogid, antropoloogid, linnaplaneerijad ja teised. Algselt USA-s ja Suurbritannias tuvastatud protsessi on praeguseks uuritud mitmel pool maailmas. On tuvastatud gentrifikatsiooni olemuse muutumist ja erinevate alaliikide esilekerkimist (Butler ja Robson, 2003; Lees, 2003). Gentrifikatsiooni alaliikidena tunnustatakse praeguseks: 1. Uusehitiste gentrifikatsiooni; 2.supergentrifikatsiooni; 3.turismi gentrifikatsiooni; 4.üliõpilastumist; 5.üürigentrifikatsiooni. Lähtudes Davidsoni ja Leesi (2005) definitsioonist koosneb gentrifikatsioon neljast osast: 1.kapitali reinvesteering; 2.piirkonna sotsiaalne uuendamine sissetulevate kõrge sissetulekuga
tähendus kujundisüsteemis? 1. Epiteet kirjeldav või kaunistav lisandsõna e poeetiline täiend ( peamiselt nimisõna ilmestamiseks ) 2. Võrdlus kõrvutamine ühistunnuse alusel ( iseloomustavad sidesõnad: kui, nagu, otsekui, justkui jne ) 3. Metafoor ühendab erinevad nähtusi sarnasuse alusel. Nt sinise taeva silm ( Kujundlikku pilti võib sõna-sõnaliselt edasi arendada ). Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine ( millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine ), ümberütlus ( e perifaas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes ), tabu ( sõnakeeld ), sümbol ( võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset ), allegooria ( mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta ), iroonia
Ajaloouurija seisukohast on tähtis kasutada võimalikult mitmekesiseid ja erineva päritoluga allikaid. Eriti väärtustatud on publitseerimata esmaallikad arhiivides, sest neist on võimalik leida midagi uut ja põnevat. Uurimistöö seisukohast liigitatakse allikaid arhiiviallikad ja trükitud allikad. Trükitud allikad liigitatakse omakorda-ajakirjandus, dokumentaalsed materjalid, mälestused, allikalise väärtusega kirjandus jm. Dokumentidest võib alaliikidena välja tuua normatiivaktid, diplomaatilised dokumendid, valitsuse ja parlamendi istungite protokollid, majandus-statistilisi allikaid jm. Ajalooallikas võib põlvkondade vältel anda uut teavet uurijatele, mida eelnevad põlvkonnad ei osanu näha või ei pidanud oluliseks. Võib öelda, et allikas avaneb igas uues ajastus justkui uuesti, omandab uue elu ja hingamise, kuid ainult siis kui ajaloolane tema poole pöördub.1 Õigusaktid
(sekstett); 6) seitsmikvärss; 7) Ottava rima (8 värsirida, abababcc). Kõnekujundid: 1) Epiteet — kirjeldav või kaunistav lisandsõna ehk poeetiline täiend peamiselt nimisõna ilmestamiseks. 2) Võrdlus - kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdlust iseloomustavad sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. 3) Metafoor - ühendab erinavaid nähtusi sarnasuse alusel. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. 4) Isikustamine e personifitseerimine — millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine. 5) Ümberütlus e perifraas - rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes. Ümberütlused on ka sõnakeeld ehk tabu. 6) Sümbol - võrdkuju, pilt või märk, mis esindab mõnd nähtust või mõistet, eriti abstraktset. Sümbolism kui kunstivool püüab
kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. INTERNNE KONTROLL I Teenistusliku järelevalve … kohta räägin loengus lähemalt juurde. Seondub kaudselt ka vaidemenetlusega. Vaata: 1. Vabariigi Valitsuse seaduse § 93-101; 2. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661. II Riiklik järelevalve Vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75.
poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel. 1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. Eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus on toimunud kõige paremal võimalikul (tõhusamal) viisil. Eestis on 3 halduskohtu astet: 1
! Iroonia- Teesklus, varjatud pilge. Laias mõttes võib kogu kaudsõnalisust metafoorikaks nimetada. Metafoor ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel. Sinise taeva silm- päike. ! Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas pole silmi) ! ! Miks läksid vara magama, vara haudaje vajusid? (Miks sa maha kärvasid?) ! ! ! Puhkab puust palitus, Pojuke viidi kabelimäele (keegi kooles ära) Metafoor võib laieneda kogu tekstile. ! ! Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünteesia. ISIKUSTAMINE e PERSONIFIKATSIOON- millelegi mitteinimlikule (elutule) isikuomaduste omistamine- Mõte südant lööb; Toomingad valvavad talu. ÜMBERÜTLUS e PERIFRAAS- rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber üteldes: Lauluisa, kirjaneitsi, Emajõe Ateena; Tuli päike, tulisilm.
omakorda päikesesarnasusega. Metafoor lähtub lausetähendusest, kuid eemaldub sellest (taevas ei ole silm otsesõnaline väide oleks väär): ilmse sarnasuse tõttu silmaga aga vihjatakse päikesele. Otse öeldu ja tegelikult mõeldu lahknevad, kuigi neil on ühisosa tekib kaudosutus, vihje ehk tähenduse ülekanne. Metafoor on suurepärane vahend kulunud tähenduse värskendamiseks või tuntu abil tundmatuile viitamiseks. Metafoori alaliikidena tõusevad esile isikustamine, ümberütlus, tabu, sümbol, allegooria, iroonia, oksüümoron ja sünesteesia. Isikustamine ehk personifitseerimine millelegi mitteinimlikule isikuomaduste omistamine: Mõte südant sööb; Nüüd nutab mu igatsus. Ümberütlus - ehk perifraas rõhutab nähtuse mõnd väljapaistvat joont, selle nimetust teisiti ümber ütledes: Lauluisa: Kirjaneitsi. Ümberütlus on mõistatuste lemmikkujund:
diskursi erijuht. Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. 1 Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on:
väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Eksternse kontrolli alaliikidena eristatakse poliitilist, arvestus- ja kohtulikku kontrolli. Kehtiva õiguskorra järgi kuulub siia ka õiguskantsleri teostatav kontroll. § 2. Internne kontroll 1. Teenistuslik järelevalve Teenistusliku järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht
väljaspool seda, tehakse vahet internse (sisemise) ja eksternse (välise) kontrolli vahel. Internne on selline kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb omakorda teenistuslikuks ja riiklikuks järelevalveks ning nn. enesekontrolliks. Eksternset kontrolli teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Eksternse kontrolli alaliikidena eristatakse poliitilist, arvestus- ja kohtulikku kontrolli. Kehtiva õiguskorra järgi kuulub siia ka õiguskantsleri teostatav kontroll. § 2. Internne kontroll 1. Teenistuslik järelevalve Teenistusliku järelevalve sisuks on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused (organid) ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse ning otstarbekuse suhtes. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht
Teooria rajaneb kolmel põhimõttel: 1) juriidilise argumentatsiooni juures on tegu praktilise küsimusega; 2) erilist, alati toimivat juriidiliste põhjendusreeglite süsteemi ei ole, diskurss peab õigustama väärtuste rolle üldistes praktilistes argumentides; 3) juriidiliste argumentide avatus ei tähenda, et õiguslik oleks redutseeritav pelgalt praktilisele. Diskursiteooriad on protseduurilise iseloomuga. Võib eristada praktilise ratsionaalse diskursi alaliikidena õigusloomet, juriidilist diskurssi ja kohtumenetlust. Kui õigusloome abil luuakse õigus, siis juriidilise diskursi raames peab saama öelda: a) mida kujutab endast õiguse raames sündiv lahendus; b) milline on mõistlik lahendusprotseduur. Ratsionaalse juriidilise diskursi reeglid on: a) sisemise põhjendamise reegel – so tüüpiline transformatsioon õiguse see – otsustamisnormi konstrueerimine ja selle kohaselt subsumptsioon;
Erinevalt käsipandist võib ühele ja samale asjale seada mitu panti, mis omandavad järjekohad registreerimise avalduse esitamise päevaga. Registerpante seatakse põhiliselt transpordivahenditele. See saab toimuda autoregistrisse kantud autode või lennukiregistrisse kantud õhusõidukite suhtes. Registerpandile on oma olemuselt väga lähedased kommertspant ja intellektuaalomandi pant, mistõttu neid võib käsitleda ka registerpandi alaliikidena 10.4.4. KOMMERTSPANT Kommertspant on nagu registerpantki valduseta pandi liik. Kommertspant registreerituse äriregistris ja talle kohaldatakse asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, kui kommertspandiseadusest ei tulene teisiti. Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsiliisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatustes, ilma et ta annaks üle panditava vara valdust
linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. 2.4. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid. KOV puhul võib näiteks nimetada volikogu, erakondi, mitmesuguseid kodanikuühendusi, ajakirjandust ja kohalikke elanikke. Poliitilise kontrolli alaliikidena võib eristada: 1) volikogu kontrolli. Selle vahenditeks on: - interpellatsiooniõigus see on volikogu liikmete õigus pärida aru volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikult. Seda küsimust reguleerivad lähemalt KOV üksuste põhimäärused; - resolutsiooniõigus see on volikogu õigus esitada valla- või linnavalitsusele või selle üksikule liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest
annaabi.ee 
