pulsilaiusmodulatsioonigasagedusmuundurid ja maatriks-sagedusmuundurid. Tsüklokonverterites kasutatakse jõutüristore, teistes vahetutes sagedusmuundurites kasutatakse täielikult juhitavaid jõupooljuhte (suletavaid türistore ja jõutransistore). 10. Millistest osadest koosneb alalisvoolulüliga sagedusmuundur?????????????? PLM-muundur kujutab endast alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurit, mis koosneb mittetüüritavast või tüüritavast alaldist ja pulsilaiusmodulatsiooniga juhitavast vaheldist
1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12.Suurima võimsusvõimenduse annab-ühise emitteriga lülitus 13.NPN tüüpi transistori kollektor ühendatakse toiteallika-vastu pinges 14
28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget
28.MPF. Madalpääsfilter. Laseb läbi signaale allpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 29.KPF. Kõrgpääsfilter. Laseb läbi signaale ülalpool mingit kindlat (määratud) sagedust. 30.Ribafilter. Laseb läbi soovitud sagedusriba (ülejäänu surub maha) 31.Riba-tõkkefilter. Surub maha soovimatu sagedusriba. 32.Esimest järku filter. Kirjeldavas seoses on 1. astmes. 33.Aktiivfilter. Sisaldab võimendit (OV). 34.Silufilter. Elektrilülitus, mis vähendab alaldist saadava elektrivoolu pulsatsiooni. S-te põhiosad on suure induktiivsusega induktiivpoolid ja suure mahtuvusega kondensaatorid, mis koormuse suhtes lülitatakse vastavalt jadamisi ja rööbiti. S-i töö põhineb nende elektriahelaelementide energiasalvestusvõimel. Olemuselt madalpääsfilter. 35.LC-kontuur. 36.Wieni sild. 37.LC-generaatori ehitamise idee. 38.RC-generaatori ehitamise idee Wieni silla ja OV abil. 39.Kuidas genereerida saehammaspinget
Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muundab etteantud sagedusega sisendpinge muudetava sageduse ja pingega väljundpingeks. Sagedusmuundur koosneb alaldist, filtrist ja vaheldist. Alaldi muudab esialgse sagedusega vahelduvvoolu alalisvooluks. Filter silub väljundpinget, mille muudab sobiva sagedusega vahelduvvooluks vaheldi. 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (Teie arvamus). 1745. a saadi esimesed elektrilöögid, mis tähendas laengute kogumise võimaluse avastamist. 1845 1847 avastas saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff lineaarsete hargnevate alalisvooluahelate põhiseadused (voolude ja pingete seadused).
Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid, kus vool läbi tarbija kulgeb alaldatava pinge mõlemal poolperioodil on kaks: 1. trafo keskväljavõttega lülitus 2. sild lülitus Trafo keskväljavõttega(joonis1) alaldi koosneb kahest poolperiood alaldist, mis töötavad kordamööda erinevatel poolperioodidel ühisele koormusele. Esimesel poolperioodil (t1 kuni t2) on sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed VD1 viiakse pärisuuna reziimi ja vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja tarbija. Järgmisel poolperioodil (t2 kuni t2) on mähiste polaarsus muutunud ning nüüd saab päripinge VD2 ning vool kulgeb läbi dioodi VD2 ja tarbija. Vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas ja nii
Stabiliseerimata toiteallika kasutamisel on soovitav, et toitealaldi sisetakistus oleks niivõrd väike, et võimendi väljundvõimsuse suurendamisel nimisuuruseni ei langeks toitepinge mitte rohkem kui 10%. Kuna võimendi suurim väljundvõimsus on võrdeline toitepinge ruuduga, siis selleks et stereovõimendi kummagi kanali maksimaalsed väljundvõimsused oleksid teineteisest sõltumatud toidetakse paremates stereovõimendites kumbagi kanalit eraldi alaldist. Stabiliseerimata alaldi silufiltri kondensaatori mahtuvus tuleb valida madalamast helisagedusest ja lubatavast võrgusagedusliku müra tasemest lähtudes, see on tavaliselt piirides 5000...10 000 mikrofaradit või veelgi rohkem. Stabiliseeritud alaldi ei vaja suure mahtuvusega filterkondensaatoreid väljundis. Stabilisaator halvendab kogu toiteploki kasutegurit võrreldes stabiliseerimata toitega. Võimsusvõimendi kahepolaarse toiteallika ühepoole pinge E sõltuvalt nimiväljundvõimsusest
laadimisvoolus pingelang, ning impulside kuju moonutub, nii et impulsi kestel tekib pingetõus. impulsidest, mille vahel on paus, kusjuures selle pausi kestus on võrdne tüürnurgaga. Induktiivse Täpsemalt sõltub nimetatud lülitus loogika tüübist, sest eri tüüpi loogika elementidel on erinev väljund koormuse korral, mis praktiliselt esineb küllalt sageli, näiteks kui me toidame reguleeritavast alaldist takistus. Vaadeldud lülitusel on üks puudus, mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda, sest jääda samasse asendisse. See tekib praktiliselt siis, kui toitepinge antakse peale aeglaselt muutuvalt. teda läbib induktiivkoormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivsel
pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Otsesidestuslülituses on ühitatud alaldi ja vaheldi. maksimaalvoolu järgi suurimal kiirusel. Ekvivalentse võimsuse meetod. Töömasina koormusgraafik võib olla Otsesidelülitus sobib väikeste sageduste saamiseks. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast antud võimsuse sõltuvusena ajast. Ekvivalentse võimsuse all mõistetkase püsivõimsust, mille tõttu mootor alaldist ja vaheldist. Aladi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal soojeneb samavõrd kui tegeliku koormuse tõttu. Reaalse kõvera võib esitada astmelise või murdjoonelise pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolu lüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles kui ka graafikuna. Käivitusel ja pidurdusel ei ole ekvivalentse võimsuse meetod rakendatav, kuna võimsus võllil alla poole
protsessis. 3. Kaitse drossel ja kaitse kondensaator Kaitse drosseli ja kaitse kondensaatori ülesanne: kaitseb transformaatorit kõrgsagedusvoolu impulsside eest. Vastasel juhul võivad kõrgsagedusvoolu impulssid rikkuda transformaatori mähist. 4. Filter kondensaator Filter kondensaatori ülesanne: tasandab erinevad voolu poolperioodid, mis võivad tekkida keevitus- protsessi käigus (alaldist voolu alaldamisel). 5. Kaitsegaasi etteande regulaator Kaitsegaasi etteande regulaatori ülesanne: elektromagnetilise kaitsegaasiklapi avamine ja sulgemine enne ja pärast keevitusprotsessi lõpetamist. 6. Juhtpult Juhtpuldi ülesanne: 6.1. keevitusaparaadi sisse ja välja lülitamine 6.2. keevitusvoolu tugevuse reguleerimine 6.3. kaitsegaasi avamine enne keevitusprotsessi algust ja sulgemine pärast keevitusprotsessi 6.4
sagetustel suurema pöördemomendi. Tuleb aga arvestada et siinuspingest kõrvale kaldumise tõttu esinevad harmoonilsed kaod vaadeldud kuue juhtmimine on ikkagi pulsjuhtimine kus transitoride sisselülitamissagedus on madal. Kasutatakse ka pulssjuhtimist kuid sell juhul on transitoride lülitamissagetus vähemalt 10 korda suurem sest siinuspinge periood moodustatakse vähemalt 10 kuid sageli suuremast arvust impulsidest Võrgupingega sünkronisseeritud vaheldid Alaldist võib saada võrgust sünkroniseeritud vaheldi, kui alaldi ahelas on piisavalt suur induktiivsus ja kui alalispinge allikas on alaldatud pingega võrreldes vastupidise polaarsusega. Taolisel juhul hakkab nimetatud alaldi tööle vaheldina andes energiat alalispinge allikast võrku. Vaheldamine on võimalik juhul kui sekuntaarmähise pinge hetkväärtus on suurem kui U st seda et pinge türistori anoodil peab olema suurem kui 0 teiselt poolt tähendab seda kui
rootoripoolte vahel ja pöörleb koos rootoriga. Ergutusvoolu suurus on 2 kuni 3 A. Kaasajal on sellist tüüpi generaatorid leidnud laialdasemat kasutamist autodel ja mõnedel liigendtraktoritel. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus Generaator koosneb: · Staatorist, mis on valmistatud elektrotehnilise terase plekkidest · Staatori mähisest · Rootorist · Ergutusmähisest (1 või 2) · Alaldist · Otsakaantest · Rihmarattast · Ventilaatorist · Integraalskeemil regulaatorist Staatoril on üheksa või rohkem poolust, mille ümber on mähised. Mähised on ühendatud kolmekaupa jadamisi (kolmefaasilisel). Faasid on ühendatud kolmnurka. Rootoril on kuus poolust. Rootori kõrval on paigalseisev ergutusmähis. Jahutatavasse otsakaande on paigutatud alaldiplokk. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori skeem ja töötamine
Pöörlevate masinatega sagedusmuundurid kujutavad endast sünkroon- või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist. Vaheldi moodustavad aga transistorid. Kõrgemal pingel kasutatakse vaheldis türistore. Alalisvoolulüliga muundur võimaldab kiirust reguleerida nii üles- kui ka allapoole. 31. Elektriajami dünaamika põhivõrrandid. Agregaadi tööd dünaamilises olukorras iseloomustab elektriajami põhivõrrand. Kogu võrrandit on vaja kasutada ainult sel juhul, kui süsteemi
reziimi stabiliseerimiseks. Lambi süütamine kulgeb järgmiselt: L S R C2 C1 ÕL DP DL C3 ~ 220 Pärast lambi sisselülitamist hakkab alaldist S ja laadimistakistit R läbiv vool laadima kondensaatorit C 2 . Kui pinge kondensaatoril C 2 saavutab ligikaudu väärtuse 220 V, toimub lahendi õhuvahemiku läbilöök ja kondensaator C 2 tühjeneb drosseli lisamähise kaudu, mille tulemu- sena drosseli põhimähises tekib kõrgepingeimpulss. See süütabki lambi L. Alaldi kaitseks kõrgepingeimpulsi eest on kondensaator C 1 . 30
programmi töö ebasobival hetkel ja rikkuda töödeldavat infot. Häired: 1. täielik elektrikatkestus blackout 2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:·Sisendfiltrid ·Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana·Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse koral tuleb toide akust·Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi. 68
programmi töö ebasobival hetkel ja rikkuda töödeldavat infot. Häired: 1. täielik elektrikatkestus blackout 2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:·Sisendfiltrid ·Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana·Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse koral tuleb toide akust·Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi.
arv on väiksem. Seetõttu eelistatakse ühefaasilides alaldides trafo keskvälja võtega lülitust ja kolmefaasilides alaldites poolperiood alaldi lülitust. Joonis 5.3.3 Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub impulsidest mille vahel on paus. Kusjuures selle pausi kestus on võrdeline tüürnurgaga. Induktiivse koormuse korral mis praktiliselt esineb küllalt sagely näiteks kui me toidame reguleeritavast alaldist alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda kuna teda läbib induktiiv koormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivse poolperioodil siis tekib väljundpinge vähenemine. Joonis 5.3.4 See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1 millal lõpeb positiivne poolperiood vaid mõnevõrra hiljem ajahektel t2 see on siis kui vool läbi türistori on muutunud nulliks
kuna ajami tunnusjooned ei ole piisavalt jäigad. Peale selle ei kindlusta avatud süsteemi tunnusjooned voolu ja seega momendi täpset reguleerimist või piiramist. Probleemi saab lahendada suletud juhtimissüsteemi abil. Selle näiteks vaatleme alalisvooluajami suletud juhtimissüsteemi negatiivse tagasi- sidega kiiruse järgi (joonis 4.5). Joonis 4.5 Ajami jõuosa koosneb võõrergutusega alalisvoolumootorist M ja kolmefaasilisest tüüritavast alaldist JM. Tagasisidesignaal kiiruse järgi saadakse püsimagnetergutusega tahhogeneraatorilt B ja suunatakse koos kiiruse etteandesignaaliga Ue, juhtimis- süsteemi JS võrdlussõlme. Selleks et tuletada ajami tunnusjoonte võrrandid suletud juhtimissüsteemi korral, lähtume ajami elektromehaanilise ja mehaanilise tunnusjoone võrranditest avatud juhtimissüsteemi korral Ejm /(k (Ra + Rjm) * Ia /(ka a ; (1)
rikkuda töödeldavat infot. Häired: 1. täielik elektrikatkestus blackout 2. ülepinge surge, over-voltage 3. pingelangus under-voltage, sag, brownout 4. impulsshäire spike, transient, impulse 5. mürad noise Sidus-UPS koosneb järgmistest osadest:•Sisendfiltrid •Vahelduv-alalispinge muundur (alaldi) mis toimib ka aku laadijana•Alalis-vahelduvpinge muundur mis saab normaalolukorras sisendpinge alaldist aga voolu katkestuse korral tuleb toide akust•Väljundlülitus mis muudab muundurist tulevat vahelduvpinget tavalise siinuselise pinge sarnaseks (vähemalt püüab muuta täisnurkseid impulsse siinuseliseks)Siin toimub kahekordne muundamine vahelduv voolust alalis vooluks ja tagasi. See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele siludes ka kõikumisi.
vahelüliga muundurit (vt. Joonis 6.1). Pidur- Alaldi Käivitusahel dusahel Vaheldi Toide Väljund Juhtplokk Joonis 6.1. Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuunduri ehitus Sagedusmuundur koosneb mittejuhitavast kolmefaasilisest alaldist, alalisvoolu vahelülist ning vaheldist. Alaldi (rectifier) koosneb kuuest dioodist (iga faasi peale 2 dioodi) ning on ette nähtud vahelduvvoolu muutmiseks alalisvooluks. Alaldi väljundis on pulseeriv alalisvool pingega Uz, mis kolmefaasilise 400 V süsteemi puhul omab väärtust U Z 565 V. 49 Joonis 6.2. Kolmefaasilise mittejuhitava sildalaldi tööpõhimõte [9]
29, b, näidatud keskväljavõttega muundur koosneb ainult kahest transistorist, kuid vajalikud on kaks kondensaatorit (üks kondensaator kummalgi pool keskväljavõtet). Sellist lülitust kasutatakse mõnikord veidi väiksematel võimsustel kui täissildlülitust. Kahetaktiline alalispinge muunduspõhimõte võimaldab ehitada kõrgema kasuteguriga lülitusi. Kahefaasiline kahetaktiline muundur on näidatud joonisel 1.29, c. Lülitus koosneb keskväljavõttega trafost ja keskväljavõttega alaldist. Esimese perioodi vältel on üks lüliti suletud ja teine avatud. Sel juhul läbib vool ülemist dioodi ning laeb kondensaatorit. Teise perioodi kestel muudavad lülitid oma seisundit. Vool läbib alumist dioodi ning laeb kondensaatorit uuesti ja selliselt toidetakse koormust kummagi perioodi vältel. Pinget tõstvad pulsilaiusmuundurid. Eelpool vaadeldud pinget madaldavate pulsilaiusmuundurite väljundpinge on alati sisendpingest madalam. Kuid siiski on võimalik
C pingeni U , järgmisel poolperioodil jääb selle kondensaatori pinge alaldatava pingega 1 2 max järjestikku, nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C laetakse pingeni U +U . 2 2 C1 Taolisi kaskaade (lülisid) võib ühendada järjestikku ja nii võib saada rohkemakordset kordistamist (järjestikkordisti). 3.3. Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur kus p on pulsatsioon filtri sisendis ja p pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab sis välj silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel
9. Järjestikkordistil ( joonis 3.9) sisendpinge negatiivse poolperioodil laetakse kondensaator C1 pingeni U2 max, järgmisel poolperioodil jääb selle kondensaatori pinge alaldatava pingega järjestikku, nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U2+UC1. Taolisi kaskaade (lülisid) võib ühendada järjestikku ja nii võib saada rohkemakordset kordistamist (järjestikkordisti). 3.3. Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. Filtrite toimet iseloomustavaks parameetriks on silumistegur p q = sis pvälj kus psis on pulsatsioon filtri sisendis ja pvälj pulsatsioon filtri väljundis. Seega näitab silumistegur, mitu korda väheneb pulsatsioon filtri toimel. Peale silumisteguri on filtritele tähtsaks parameetriks veel nimivool, sest kasutades filtrit nimivoolust erinevatel vooludel ei pruugi siluv toime olla enam
Hooratta pöörlemisel mööduvad magnetite poolused südamikupoolest ja nende rummudel kapronplastist alusel mähisesüdamike pooluskingadest, Magnet j õu j õõned indut- paiknevast ergutusmähisest 3. Viimase otsad on ühenda- seerivad mähistes vahelduva suunaga elektromotoorjõu. tud kähe võllist isoleeritud kontaktrõnga 10 külge. Akust Aku laadimiseks minev vool alaldatakse seleen-, räni- või või alaldist saadav vool juhitakse ergutusmähisesse nende germaanlumalaldis. rõngaste ja grafiitharjade kaudu. Ergutusvoolu suurim foonis 46 kujutab võimsamat ja paremate elektrotehni- tugevus 14-V pingel on 1,2 A. Kui vool läbib ergutusmä- liste omadustega püsimagnetitega vaheldu v voolugeneraa- hist, magneetub südamik ja selle poolte vaheldumisi paik- torit
annaabi.ee 
