Kohe torkavad silma massiivsed saagja servaga ülalõuad, mille ülesandeks on toiduosakeste haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid. Suuava alumiselt küljelt leiame alahuule koos selle küljes olevate alahuule kobijate paariga. Ülalõuad Putuka suised. 1 - ülahuul, 2 - on paljudel putukatel väga tugevad, näiteks puu ülalõuad, 3 - alalõuad, 4 - alalõua sees elavad mardikate vastsed suudavad nendega kobijad, 5 - alahuul, 6 - alahuule puidu sisse käike puurida. Putuka suiste juurde kobijad. kuulub ka suuava kohal asuv ülahuul, mis ei ole
konsonandiga, ilma et see tähendust muudaks. Nt sõna kuut (omastav kuudi) saab hääldada nii palataliseeritud kui palataliseerimata t-ga, võõrsõna fond nii palataliseeritud kui ka palataliseerimata n-iga. Ühe- või teistsugust hääldust võib niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks. Häälikute moodustuskoha järgi jagunevad eesti keele konsonandid järgmiselt: a. bilabiaalid ehk huulhäälikud, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil /m/ ja /p/; b. labiodentaalid, mis moodustatakse alahuule ja ülahammaste vahel /v/ ja võõrfoneem /f/; c. dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambasombuhäälikud, mis moodustatakse ülahammaste või hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/; d. palataalsed konsonandid, mis moodustatakse kõva suulae ja keeleselja keskosa
Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade arenguks vajalik kogus toitaineid koguda. Sääsk saab kogu vajaliku portsu kätte umbes 10 minutit kestva, kuid imejale võrdlemisi ohtliku imemispingutusega. Pisteaparaat moodustub ülahuulest, alahuule sees asuvatest ala- ja ülalõugadest, mis on muutunud pisteharjasteks. Isastel on pisteharjased taandarenenud ning pisteaparaati kasutatakse vaid vee ning taimemahlade tarbimiseks. Pärast torget naha sisse hakkab sääsk eritama hüübimist takistavaid aineid - antikoagulante - sisaldavat sülge, mis soodustab muuhulgas ka taimede mahlavoolu. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi
ülaneelu limaskest. 3. N mandibularis segaiseloomuga 1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius maitsmistundlikkus
pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja külgmine pind lateraalsele Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab
major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M. depressor mandibula linea alahuul -langetab alahuult + eversioon labii inferioris obliqua -viib alahuule lateraalsele M. mentalis mandibula lõug -kortsutab lõua nahka -alahuule surumine+ eversioon M. orbicularis limaskesta ja naha vahel -sulgeb suud oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale
või haruderühmaks N alveolaris inferior (tüve jätk) n mylohyoideus (innerveerib suupõhja lihaseid- m mylohyoideus, m digastricus) kanalisisesed harud · N mandibularis n mentalis (alahuule ja lõuatsi innervatsioon) N auriculotemporalis (lateraalne haru) rr parotidei (gl parotidea'le) harud kõrvalesta eesmise osa nahale, välisele kuulmekäigule, trummikilele, alalõualiigesele
Silmad on mitmesuguse suuruse ja kujuga ning asetsevad pea külgedel, tundlate taga. Tundlad kinnituvad laubale (pea kumerama ülapoole silmadevaheline osa) või põskedele (suuava ja silmade vaheline osa) ning on niitjad ja koosnevad 11 lülist, mis on mitmesuguse karvastusega. Suuava ümbritsevad haukamissuised ning katavad ülahuul, mis võib olla peakilbiga liitunud ja alahuul, mis kinnitub tugevale lõuaosale. Üla – ja alahuule vahel paiknevad ristsuunaliselt liikuvad lõuad. Ülalõuad on tugevasti sklerotiseerunud, alalõuad on nõrgemad (Haberman, 1968). 2 Rindmik koosneb kolmest lülist: ees-, kesk-ja tagarindmikust. Kõige tugevamini on välja kujunenud keskrindmikuga liikuvalt ühendatud eesrindmik. Keskrindmikku katavad selgmiselt kattetiivad, mille ülesandeks on tagarindmikule kinnituvate lennutiibade ja looma tagakeha katmine
F: painutab pöida Miimilised lihased Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis Algab kuklaluult Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m. orbikularis oris Moodustab üla- ja alahuule Ahendab suuava. Liigese liikumine Frontaaltelje suhtes (eestvaates) Liikumine ette antefleksioon e anteversioon Liikumine taha retrofkektsioon e retroversioon Sagitaaltelje ümber (külgvaates) Eemaldamine - abduktsioon Lähendamine aduktsioon Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.
surub õhu teiste suud suuesikust ümbritsevate välja lihaste kiud Suunurga langetaja Alahuule- allarõhuja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. depressor Alalõualuu Suunurga ja Tõmbab m. depressor Alalõualuu Põimub kogu On anguli oris alumine serv ülahuule nahk suunurka alla labii inferioris alumine äär alahuule nahka kaelanahalihase
Keskmine tiiblihas Oimuluu ja Alalõualuu nurga Aitab surda kokku kiiluluu alumine sisepind hambaid ja pind liigutada alalõuga küljele ja ette Kaelanahalihas / Suunurk, Surub lõua ja platysma alalõualuu alahuule nahka alumine äär allapoole, töötab koos suunurga- allarõhujaga Peapööritaja / Oimu-ja Rinnaluu Pead painutada, musculus kuklalihaste pidemele ja kallutada ja sternocleidomastoideu oimujätkest rangluu pöörata
ümbruses. Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Isase tagakeha on valdavalt must (ainult rindmiku lähedal kaetud helehalli kirmega) ja kitsas, tagapool õige natuke laienev. Emase tagakeha on samuti peamiselt must, aga rindmiku lähedal on tagakehalülidel väikesed kollased laigud. Tagakeha lõpeb nii emasel kui ka isasel kahe sabalisandiga, mis paistavad silma valge värvuse tõttu. Teistest rabakiilidest saab teda eristada veel alahuule järgi: valgelaup-rabakiilil on see keskelt must, külgedelt hele. Kõikidel teistel rabakiilidel on alahuul üleni must. Hännak-rabakiili (L. caudalis) iseloomustab nuiakujuline tagakeha (eestpoolt kitsas ning tagant laienev), mis jätab temast petlikult suurema mulje. Isasel on tagakeha esimesed lülid helehallid, tagumised mustad, sabalisandid tagakeha tipus silmatorkavalt valged. Tiibade tipus olevad
• Toitainete kättesaadavus ja olemus • Välistingimused (temp – mida külmem, seda suurem keha ja väiksemad väljaulatuvad kehaosad) • Mehaaniline piirav või soodustav või taotuslik tegur o Hiinas lapseeas jalgade kängitsemine o Aafrikas kaelarõngastega kaelalülide venitamine o Alahuule ja/või kõrvalestade venitamine o Regeneratsioon § Kaotatud osa taastamine organismil § Füsioloogiline – inimese erinevate hukkunud rakkude taastumine § Reparatiivne – vigastatud või kaotatud kehaosa koe taastamine (haavade paranemine, sisaliku saba taastumine) § Mida kõrgemalt arenenud organism, seda suurem
dentalis inferior n. alveolaris inferior tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. spinalis n. trigemini. 5. Alumiste igemete süvatundlikkus: rr. gingivales inferiores plexus dentalis inferior n. alveolaris inferior tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. mesencephalicus n. trigemini 6. Alahuule ja lõuatsi naha puutetundlikkus: n. alveolaris inferior - tagumine tüvi n. mandibularis ganglion trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 10 7. Trummikile puutetundlikkus: n. auriculotemporalis tagumine tüvi n. mandibularis ganglion trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 8. Alalõualiigese valutundlikkus: n
rebimiseks. Joon. 7. Haukamissuised: 1 – ülahuul, 2 – ülalõuad, 3 – alalõuad, 4 – alahuul. Libamissuised - kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised on libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Toakärbes - Mantibulae+maxillae redutseerunud. Põhiline labium ja käsnakujuline labellum. Pistmissuised - putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis.
Liitsilmade vahel võib mõnel liigil eristada kolme lihtsilma. Tundlad keha pikkused; koosnevad 13-50 lülist. Omapäraseks tunnuseks on lisanäokilp, mis asub näokilbi ja ülahuule vahel. Ülalõuad omased haukamissuistele. Alalõugades sisemäluti asemel pikk, esiotsal väikeste hambakestega varustatud tugev kepike, mis sügaval peakihnus suubub spetsiaalsesse kotikesse. See elund on väga tugev ja liikuv; kasutatakse toidu peenestamiseks. Võrgunäärmed alahuule jätketel. Eesrindmik väike ja liikuv. Rindmiku keskosa suur ja hästi arenenud; sellele kinnituvad kaks esitiiba. Tagatiivad väiksemad ja lihtsama soonestusega. Tiibade värvus varieerub. Kuus pikka ja sihvakat jalga; käpp kahe küünisega. Tagarindmiku ja pehme tagakeha vahe on tugevasti sisse nööritud; tagakeha koosneb kümnest lülist. Tipp tugevasti sklerotiseerunud. Suguorganid asuvad üheksandal lülil. Säilinud on 11. lüli rudimendid.
põhijooned Putukad: ehitus: Kolm eristunud kehapiirkonda: pea, rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Peakapsel on ühes tükis: ei tõmbu kokku ega veni välja. Peas paar liitsilmi (farsettsilmad) ja nende vahel tihti kolm täppsilma. Üks paar tundlaid. Ülalõuad, alalõuad ja (teise paari alalõugadest liitunud) alahuul (labium); lisaks suu kohal pea paaritu jätkena ülahuul (labrum) ja suus hüpofaarünks (hypopharynx). Nii alalõua kui alahuule külgedele kinnituvad mitmest lülist koosnevad, tundlate moodi kobijad. Suised võivad olla mitut moodi kohanenud: haukamiseks, mälumiseks, pistmiseks, lakkumiseks jne. Rindmiku ja tagakeha lülidel igaühel kaks paksenenud kitiinplaati (kuna tagakeha ja rindmik peavad olema liikuvamad, et putukas saaks hingamisel oma kehakuju muuta): seljapoolel tergiit, kõhupoolel sterniit. Rindmik kolmest lülist (prothorax, mesothorax, metathorax); igaühel paar lülilisi jalgu.
kinnihoidmisel ja mälumisel, samuti on siin mitmesuguseid retseptoreid, mis võtavad vastu toiduga seotud keemilisi ja mehhaanilisi signaale. Libamissuised on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug pikenenud, tekkinud moodustist nimetatakse imikärsaks. Selle abil näiteks kodumesilane saab toituda nii vedelast nektarist kui tahkest õietolmust. Alahuule osised - keelised on 11 libamissuiste puhul kokku kasvanud, moodustades keele, mille abil mesilane saab ka õie sügavatest soppidest nektari kätte. Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis.
annaabi.ee 
