SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad g...
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. Na 2O – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al 2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH - HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl – vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape Soolad on liitained, mis koosnevad metallist ja happeanioonist. SOOL = metall+ + happeanioon- (vt. tabel) N. NaCl – naatriumkloriid K2CO3 – kaaliumkarbonaat Ba3(PO4)2 - baariumfosfaat Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad O...
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks,
Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, vastupidav kaitsekiht. mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada Alumiiniumnõud on vähe vastupidavad hapete ning leeliste suhtes, mistõttu ei tohi neis kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, hoida hapusid toiduaineid. Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja Al2O3 polümeerse strukt. aine. Inertne aine, mis on väga vastupidav vee toimele ja orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad prakt. ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. vabad orbitaalid. Tuumalaengud suuremad. Tsingirühma metallid: Zn Cd Hg. (d10s2). Al(OH)3 on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval
Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 b) vesinikuga - puhaste metallide tootmisel: CuO + H2 = Cu + H2O c) alumiiniumiga - rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) - aktiivsete metallide tootmisel: 2Na+ + 2Cl- = 2Na + Cl2
moodustumise metalli ja mittemetalli aatomite vahel, mis muudab oluliselt komponentide füüsikalisi omadusi. Ühendeil on märksa kõrgem sulamistemperatuur, elastsusmoodul, kôvadus ja väiksem joonpaisumisetegur. 5.2Oksiidkeraamika Oksiidkeraamika aluseks on oksiidid, mis esinevad looduses puhtal kujul või saadakse metallide kuumutamisel õhus vôi hapnikus. Oksiidid on kõrge sulamistemperatuuriga; tehnokeraamikas kasutatakse enim Al2O3, MgO, ZrO2 , SiO2 , TiO2 5.3Mitteoksiidkeraamika Mitteoksiidkeraamika aluseks on puhtad karbiidid, nitriidid, boriidid ja silitsiidid. Karbiidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemiliste omaduste poolest tüüpilised sisendustüüpi keemilised ühendid (välja arvatud SiC). Karbiide saadakse metallide vôi nende oksiidide pulbrite karbidiseerimisega vesinikus vôi süsinikku sisaldavas keskkonnas. Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid
. . 7000 30 , Gr. (malleable cast iron), . . Mg / Ce, Gn. (ductile cast iron), . , . 8. , (7.2, 7.3) - , : TS 220 . - () . - . . , 70% u 30% Zn. , . - , u , . . . (Sn), Al, Ni, Be . , , . ( ) , 1,9% Be. . ( ) . , , . . (2,7 /3), . . - ( ). . , . Al2O3 l . . . l . l , . . l. l . Cu, Mg, Si, Mn, Zn Cr. (), . , , l l. , . l 0,12% Cu . , . : 1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + Mn () 2) Al + 1,6% Cu + 2% Mg + Zn + Cr + Mn (TS = 600 ) . Al Li ( ). 9. . . (7.4.2, 7.4.4, 7.4.5) : - (4,5 /3); - (16680); - ( ); - . . Al, V Cr S 1400 . , . , . - , . , , .
Raud-maakoores 4.kohal.metallidest 2.kohal.pruun/punane rauamaak Fe2O3,must rm Fe3O4.kõva,raske, Läikiv,hall.siirdemetall.VIIIBrühm,4perioodis.rauatagi:fe+o2=fe3o4.reageerimine1.veeaur- fe+h2o=fe3o4+h2 Hape-fe+hcl=fecl2+h2 o-a alati 2.sooladega-fe+sncl2=fecl2+sn.mittemettallidega- 2fe+3cl2=2fecl3o-a 3 Raudoksiid okdüdeeruja.süsi-koks.fe2o3+3co=2fe+3co2.sulamid- malm,rabe,radiator,pott.teras,nuga,puur Tööriistad,korrosioon-roostetamine.aluminium-maakoores3.koht.tähtsaim mineral bokiit- al2o3.läikiv,kerge, Plastiline,pehme.reaksioonid-hapnik-4al+3o2=2al2o3happega-2al+6hcl=2alcl3+3h2,sool- 2al+3zncl2=2alcl3 +3zn.alumiiniumoksiid-al2o3.saadakse 2al(oh)3=al2o3+3h2o.kerge,vastupidav,hind,pehme,hape,lennuk,au
. 700 30 , Gr. (malleable cast iron), . . Mg / Ce, Gn. (ductile cast iron), . , . : , . 8. , 7.2 - , : TS 220 . - () . - . . , 70% u 30% Zn. , . - , u , . . . (Sn), Al, Ni, Be . , , . ( ) , 1,9% Be. . ( ) . , , . . 7.3 (2,7 /3), . . - ( ). . , . Al2O3 l . . . l . l , . . l. l . Cu, Mg, Si, Mn, Zn Cr. (), . , , l l. , . l 0,12% Cu . , . : 1) Al + 4,4% Cu + 1,5% Mg + Mn () 2) Al + 1,6% Cu + 2% Mg + Zn + Cr + Mn (TS = 600 ) . Al Li ( ). 9. . . 7.4.2 : - (4,5 /3); - (16680); - ( ); - . . Al, V Cr S 1400 . , . , . -, . , , . 7.4.4
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3
valtsitav Hwa elekrtrijuhtivus Hea elektrijuht Peegeldamisvõime on hea Suure albeedoga Keemilised omadused: Al Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus püsib muutumatuna Reageerib hapete ja leelistega, tekivad soolad ja vabaneb vesinik Kõrgel temperatuuril ühineb vaba hapniku ja teiste vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva hapnikuga Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva tiheda ja püsiva Al2O3 kihiga Veega Al ei reageeri, sest Al2O3 ei reageeri Keemilised omadused: Fe Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus ei regeeri Reageerib niiskusele,tekivad Rooste ja Oksiid Alumiiniumoksiid Al2O3 Tekib Al-pulbri põlemisel õhus ja alumiiniumiühendite lagunemisel Rasklahustuv valge aine Amfoteerne Raudoksiidid otsida pildid nimetus nimetus pilt pilt
Oksiidid Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIIDIDE LEIDMINE Otsusta, millised valemid kuuluvad oksiididele SO3, HNO3, CaC2, Cl2O7, BaO, CaCO3, NaOH, O2, H2O, CH4, Al2O3, MgSO4, P4O10, NH3 OKSIIDIDE SAAMINE I Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga ◦ lihtainete põletamisel õhus või hapnikus liitainete põlemisel C + O2 CO2 CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II Hapnikku sisaldavat soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2
1.1 alumiinium, tina, plii, gallium, germaanium, indium, anitmon, tallium, vismut, poloonium. Nim nii, sest viimase kihi elektronid paiknevad p-alakihis. 1.2 nr80 kihid:2 8 18 32 16 6 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 4p6 4d10 4f14 5s2 5p4 nr30 kihid:2 8 18 2 ning siis 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 3d10 4s2 1.3 Al2O3 praktiliselt ei reageeri hapete ega leeliste lahustega. Al(OH)3 reageerib hapete ja leelistega. Al(OH)3+HCL=AlCl3+H2O Al(OH)3+NaOH=Na[Al(OH)4] 1.4 s-metallid: pehmed ja kergesti lõigatavad, väikse tihedusega, madal sulamistemperatuur, hea elektri ja soojusjuht, reageerivad aktiivselt hapniku ja enamike metallidega, reag akt veega ja moodustavad leelise, reag tormiliselt hapetega. D-metallid: kõvad ja kõrge sulamistemp, keskmise ja vähemaktiivsed metallid, õhu ja vee suhtes vastupidavad. 1
lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundi ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid, seetõttu reageerib ta nii aluste kui ka hapetega: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Al(OH)3- alumiiniumhüdroksiid- on võimalik saada vaid kaudselt. Tuleb lisada Al soola lahusele vähehaaval leelise lahust, lahusest sadeneb valge sültja massiga välja alumiiniumhüdroksiid: AlCl3+3NaOH=Al(OH)3+3NaCl See on samuti valge tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Tegelikult on ta polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 * nH2O.
Aluselised Amfoteersed Happelised Oksiidid Oksiidid Oksiidid CaO ; Na2O ; FeO..... Al2O3 ; Cr2O3 ; ZnO ; BeO ......... CO2 ; SO2 ; SO3 ; CrO3 ........... CO ; N2O ; NO ja ongi kõik olulisemad Annavad soola Annavad soola
valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660 kraadi), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Reaktsiooni võrrandid: Reaktsioon happega: Al2O3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O Reaktsioon leelisega: Al2O3 + 2NaOH + 3H2O 2NaAl(OH)4 Kasutatakse: Kuna puhas alumiinium on liiga pehme, kasutatakse ehitus- ning konstruktsioonimaterjalina peamiselt alumiiniumi sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale alumiiniumi sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli.Duralumiiniumil
hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta, 6 heksa, 7 hepta, 8 okta, 9 nona, 10 deka
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid
· Ei leidu looduses lihtainena · Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises · Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud · Al esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ja teiste mineraalide koostises. · Levikult on Al maakoores hapniku ja räni järel kolmandal kohal (massi järgi). · Tähtsam Al tooraine on mineraal boksiit, mille põhiline koostisaine on Al2O3. · Al ühendid on väga (keemiliselt)püsivad. · Et saada neist metallilist alumiiniumit, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. · Al saamine keemiliste reaktsioonide abil on keeruline ja kulukas · Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm 3)
CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: ...
Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 2. Mg(OH)2 3. H3PO4 4. Al2(S04)3 Koosta valem ja arvuta Mr 1. Naatriumdioksiid 2. Süsinikdioksiid 3. Tsinkhüdroksiid 4
Oksiidideks nim liitaineid mis koosnevad 2-est elemendist millest üks on hapnik. Saamine: 1)Metall+HapnikOksiid 2Ca+ O2=2CaO 2)Alkoholi põletamine C2H5OH + O2 2CO2 + H2O 3)Lihtaine põletamine S + O2 SO2 4)Aluste lagunemine Cu(OH)2 CuO + H2O 5)Soolade lagunemin CaCO3 CO2 + CaO Liigitus: Aluselised oksiidid ehk metalli oksiidid ja Happelised oksiididel mittemetalli oksiidid. Keemilised omadused: Aluselised 1) Reageerivad H2O CaO+H2O -> Ca(OH) 2 2) Reageerivad hapetega CuO+H2SO4 -> CuSO4+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Happelised 1) Reageerivad H2O SO2+H2O -> H2SO3 2) Reag alustega Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 3) Reageerivad oksiididega CaO+CO2 -> CaCO3 Amfoteersus on keemilise aine võime reag...
Anorgaania. Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse põletamisel * Mg + O2 - 2MgO * ja lihtainete *metall ja mittemetall* omavahelisel reaktsioonil *4Fe +3O2 2Fe3O3* Oksiide liigitatakse happelisteks oksiidideks, aluselisteks oksiidideks, anforteerseteks oksiidideks ja neutraalseteks oksiidideks. Happelised oksiidid siia kuuluvad enamasti mittemetalli oksiidid ja kõrge o.-a. Metalli oksiidid. *CO2; NO2; P4O10; CrO3; Mn2O7* Aluselised oksiidid siia kuuluvad enamasti metalli oksiidid. *Na2O;FeO* Amfoteersed oksiidid siia kuuluvad Al2O3; ZnO; Fe2O3; Gr2O3 Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O...
Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline keraamika mikroskeemide alused, kondensaatorite ja takistite korpused jne. Mitteoksiidikeraamika Karbiidikeraamika (MeC) (SiC, TiC, WC, Cr2C3) Nitriidikeraamika (MeN) (Si3N4, AlN, BN) Kaltsium karbiit Boriidikeraamika (MeB) (TiB2, ZrB2, WB2) Silitsiidikeraamika (MeSi) (MoSi2, WSi2) Ränikarbiidist vaht filtrid Oksiidikeraamika Al2O3-keraamika MgO-keraamika ZrO2-keraamika jt. Al2O3 Tsirkooniumoksiidist Sanitaartehnika tootmises kui võltsbriljandid veekindel materjal, elektriinseneerias kui isolaator, masinaehituses kui kulumiskindel materjal, keemiatööstuses kui korrosioonikindel materjal jne. Omadused Tehnokeraamika Tehnokeraamika positiivse-teks puudusteks on: omadusteks on: väike painde- ja tõmbe- suur kuumus- ja tugevus, termopüsivus (keemilise suur haprus,
luksusesemeid. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Levikult on alumiinium maakoores hapniku ning räni järel kolmandal kohal(massi järgi). Tähtsaim alumiiniumi tooraine on mineraalboksiit, mille põhiline koostisaine on alumiiniumoksiid Al2O3. Alumiiniumühendid on väga püsivad. Et saada neist metallidest alumiiniumi, tuleb kasutada väga tugevaid redutseerijaid. Seepärast on alumiiniumi saamine keemiliste reaktsioonide abil keeruline ja kulukas. Alles siis, kui alumiiniumi õpiti tootma elektrivoolu abil (kasutades sulatatud alumiiniumühendite elektrolüüsi), muutus ta suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Alumiiniumi omadused Füüsikalised omadused:
Alumiiniumoksid Al2O3- on polümeerse struktuuriga valge kristalne aine. See on äärmiselt inertne aine mis on väga vastupidav veetoimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Üks enam tuntud alumiiniumoksiidi teisendeid looduses on korund. Erakordselt kõva ainena kasutatakse peeneteralist korundo ehk smirglit lihvimispulbrite, puhastuspastade jms koostises läipaistvad suured korundikristalid on hinnalised vääriskivid. Lisandite tõttu on nad sageli värvilised. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks. Al(OH)3 temp. Al2O3+H2O Normaaltingimustel sulab alumiiniumoksiid temperatuuril 2054°C ja keeb temperatuuril 2980°C. Plii(II)oksiid PbO2-Üks tähtsamaid pliiühendeid, tumeda (pruunikas, must) värvusega väga tugevate oksüdeerivate omadustega. Teda kasutatakse põhiliselt elektroodimaterjalina pliiakudes. Kõik plii lahustuvad ühendid on tugevalt mürgised. Pb3O4-plii(II) j...
reageerimisest veega. BaO + H2O = Ba(OH)2 2. Kirjuta ühe toatemperatuuril tahke oksiidi valem ja nimetus. Fe3O2 = raud(III)oksiid 3. Kirjuta järgnevate oksiidide nimetused. Li2O = liitiumoksiid BeO = berülliumoksiid FeO = raud(II)oksiid N2O5 = dilämmastikpentaoksiid Cr2O3 = kroom(III)oksiid SO3 = vääveltrioksiid 4. Tõmba joon alla oksiididele, mille reageerimisel veega tekib söövitav lahus. K2O, CuO, SO2, CaO, Al2O3, SiO2, N2O5, Li2O, P4O10, H2O, Ag2O 5. Kirjuta järgmiste oksiidide valemid. Alumiiniumoksiid Al2O3 dilämmastikoksiid N2O kroom(VI)oksiid CrO3 raud(II)oksiid FeO 6. Nimeta üks metallioksiid ja üks mittemetallioksiid ning kirjuta, kus neid kasutatakse. 1. H2O – joomiseks 2. Li2O – kasutatakse patareides 7. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid. SO2 + 2 LiOH = Li2SO3 + H2O K2O + 2 HCl = 2 KCl + H2O K2O + SO2 = K2SO3 8
Al, Sn ja Pb ühendid Üldiseloomustus p-metallide ühendites on ioonilise sideme osatähtsus ühendites märgatavalt väiksem kui s-metallide IA ja IIA rühmade metallide ühendites. Vees raskesti lahustuvad. Alumiiniumi ühendid Alumiiniumoksiid Al2O3 Polümeerse struktuuriga valge aine Inertne aine ehk väga vastupidav vee toimele Ei reageeri hapete ja leeliste lahjendatud lahustega Ühend looduses Tuntuim teisend alumiinium oksiidile looduses on korund Läbipaistvad suured korundikristallid on vääriskivid Kasutusalad lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Valge tahke aine Vees praktiliselt ei lahustu Väga nõrk alus Amfoteerne hüdroksiid Reageerib kergesti hapete ja alustega
= 3.2*10-4 Pa*s : -: -,N2O = 8.4*10-2 Pa*s - Na2O,MgO 5 = 2.7 Pa*s -: - CO2,SO2,P2O6 - Al2O3,ZnO . :Na2O2,BaO2- : 2( Na,K) 2Mg+O22MgO . ,
Anorgaaniliste ainete klassid oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO naatriumoksiid CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 baariumhüdroksiid Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikust ja happeanioonist. HAPE = H+ + happeanioon- (vt. tabelist) N. HCl vesinikkloriidhape H2S - divesiniksulfiidhape H2SO4 - väävelhape
Mittemetallide või metallide oksiidid, kui metalli o-a on 4-7. Keemilised omadused: 1. Peaaegu kõik reageerivad veega, tekib hape. SO2 + H20 => H2SO3 2. Reageerivad alustega (eriti hästi leelistega), tekib sool ja hape. NaOH + SO3 => Na2SO4 + H2O 3. Reageerivad aluseliste oksiididega, tekib sool. MgO + SO3 => MgSO4 3. Amforteersed oksiidid: Oksiidid, mis reageerides nii hapete kui leelistega moodustavad soolasid. Al2O3; ZnO; Cr2O3, SnO;PbO2 Al2O3 + 6HCl => 2AlCl3 + 3H20; Al2O3 + 2NaOH + 3H20 => 2NaAl(OH)4 2. Alused: 1. Koostis: koosnevad positiivsest metalliioonist ja negatiivsest hüdroksiidi ioonist. 2. Nimetused: tuletatakse nagu metallide oksiidid. Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid 3. Saamisviisid: Aktiivse metalli reageerimine veega: 2Na + 2H20 => 2NaOH + H2 Aktiivse metalli oksiidi reageerimine veega. CaO + H20 => Ca(OH)2 Soola reageerimine leelisega: CuSO4 + 2NaOH => Na2SO4 + Cu(OH)2 4. Füüsikalised omadused:
reageerima, aga meil oli kas hape liiga nõrk või metallitükk liiga suur NiO Ei reageeri NiO + H2SO4 NiSO4 + H2O Ei reageeri Fe2O3 Ei reageeri Fe2O3 + 3H2SO4 Fe2(SO4)3 + 3H2O Ei reageeri FeO Ei reageeri FeO + H2SO4 FeSO4 + H2O Ei reageeri Al2O3 Ei reageeri Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O Al2O3 + KOH Al(OH) 3 + K2O Indikaatorpaber muutus tumesiniseks MgO MgO + H2O Mg(OH)2 MgO + H2SO4 MgSO4 + H2O Ei reageeri P4O10 P4O10 + 6H2O 4H3PO4 Ei reageeri P4O10 + 12KOH 4K3PO4 + 6H2O
mineraalide, savide ja vulkaanliliste kivimite koostises. Kasutamine * Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta maailmas on Island * Sõidukite ehitamisel(nt autod,jalgrattad, lennukid) * Hea peegeldumisvõime tõttu peeglites. * Hea elektri- ja soojusjuhtivuse tõttu elektrijuhtmetes. * Alumiiniumnõusi toiduvalmistamisel. * Toiduainete pakkimisel alumiiniumfoolimit * Alumiiniumpulbrit hõbevärvi pigmendina * Jaapani 1-jeenised mündid Korund * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Alumiiniumi kahjulikkus * Al2O3 * Looduslik kristalne alumiiniumoksiid. * Teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. * Sinise värvusega korundi nimetatakse safiiriks ja punast rubiiniks. * Korundid on ka Eesti riigivapi teenetemärgi ketis Ajalugu * 1825
Hardo Joa G2a Alumiinium Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu teda ehedana, vaid ainult ühenditena. Näiteks: • korund (kristalne alumiiniumoksiid) • boksiit (Al2O3 ∙ n2H2O) • kaoliin (valge savi (Al2O3 ∙ 2SiO2 ∙ 2H2O) • safiir • rubiin Boksiit Korund Safiir Kaoliin Rubiin Aatomi ehitus • Elektronskeem: Al +13 | 2)8)3) • Elektronvalem: 1s22s22p63s23p1 • Väliskihi ruutskeem: Füüsikalised omadused • Metalse läikega • Plastiline • Kerge (2,7 g/cm3) • Keskmise sulamistemperatuuriga (660°C) • Väga hea elektri- ja soojusjuht Keemilised omadused • Alumiinium on amfoteerne, st reageerib nii hapete kui ka leeliselahustega • Vastupidav vee ja õhu toimele • Kontsentreeritud väävel- ja lämmastikhappe toimel alumiinium passiveerub Saamine • Tänapäeval saadakse puhast alumiiniumi elektrolüütiliselt. ...
Cu+2H2SO4-CuSO4+SO2+2H2O c) reageerib SO2 (ERINEVATE aineklasside esindajatega); SO2+CuO-CuSO3 SO2+Cu(OH)2-CuSO3+H20 SO2+H2O-H2SO3 2SO2+O2-2SO3 d) tekib CuO (lähtudes ERINEVATE aineklasside esindajatest); Cu+O2-CuO 2Cu2O+O2-4CuO Cu(OH)2(t)-CuO+H2O CuCO3(t)-CuO+CO2 e) reageerib CuO (ERINEVATE aineklasside esindajatega). CuO+H2SO4-H2O+CuSO4 CuO+SO3-CuSO4 CuO+Fe-Fe2O3+Cu CuO+MgSO3-MgO+CuSO3 2. Järgnevalt on toodud erinevate oksiidide loetelu: N2O, SiO2, MgO, SO3, FeO, CO, Na2O, ZnO, K2O, Al2O3 a) Andke kõikide oksiidide nomenklatuursed nimetused! dilämmastikoksiid, ränidioksiid, magneesiumoksiid, vääveltrioksiid, raud(II)oksiid, süsinikoksiid, naatriumoksiid, tsink(II)oksiid, kaaliumoksiid, alumiinium(III)oksiid b) Grupeerige oksiidid kas happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks või neutraalseteks! Neutraalne: CO N2O Happeline: SiO2 SO3 Aluseline: MgO FeO Na2O ZnO K2O Al2O3 Amforteersed: Feo ZnO Al2O3 c) Millised toodud oksiididest reageerivad NORMAALTINGIMUSTEL veega?
destilleerimisel, vee pehmendajate abil. 6. Pehme vee tunnused, kus leidub pehmet vett looduses. *Pehme vesi ei sisalda kaltsiumi- ja magneesiumioone. *Looduses: vihma või lumevesi. 7. Vee pehmendamise võimalused. *Ioniitide abil. 8. Alamiiniumi üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. Omadused: Leidumine: *aktiivne metall, reageerib O2-ga *alumiiniumimaak- boksiit Al2O3 *reageerib hapete lahustega (H2SO4) *savi koostises *ei reageeri kontsentreeritud hapetega.Kons. Happe toimel tekib *korund Al2O3 (peeneteraline, tugev) Al pinnale tihe oksiidikiht ja reaktsiooni ei toimu st. Al *rubiin (punane); safiir (sinine) passiveerub. (Temast paremale jäävad toimuvad) 9. Tähtsamad Al ühendid, nende omadused ja kasutamine, alumiiniumiühendite amfoteersus.
Alumiinium Koostaja: Keidi Kõiv 10a Juhendaja: Erkki Tempel Üldiselt Järjenumber 13 Asukoht 3.perioodis III A rühmas Elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) Hõbevalge Tihedus 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur 660 °C Reageerib paljude lihtainete ja hapetega Püsivamates ühendites on oksüdatsiooniaste +3 Toodetakse sulatatud boksiidi (alumiiniumoksiidi) elektrolüüsil Leidumine looduses Levikult kolmas element maakoores Moodustab 8,2% maakoore massist Lihtainena looduses ei leidu Looduslik alumiiniumoksiid esineb korundina Kuulub ka vulkaaniliste kivimite koostisesse Maakoores on iga kahekümnes aatom alumiinium Tähtsamad ühendid on boksiit (pildil )(Al2O3*nH2O) ja kaoliin (Al2O3*2SiO2*2H2O) Füüsikalised omadused Peegeldab hästi valgust Tuhm pind Kergmetall Suhteliselt kergelt sulav Hea elektri-ja soojusjuhtivusega Suhteliselt pehme Kerg...
Хлориды Сильвин KCl Галит NaCl Сильвинит KCl • NaCl Карналлит KCl • MgCl2 • 6H2O И др. Сульфаты, фосфаты, карбонаты Барит BaSO4 Апатит Ca5(PO4)3(F,CI) Мрамор CaCO3 Магнезит MgCO3 Малахит Cu2(OH)2CO3 И др. Оксиды Магнетит Fe3O4 Гематит Fe2O3 Каолин Al2O3 • 2SiO2 • 2H2O И др. Минералы и горные породы, содержащие металлы и их соединения и пригодные для промышленного получения металлов, называются рудами. Отрасль промышленности, занимающаяся получением металлов из руд, называется металлургией.
väävli ja teiste mittemetalidega toimub reaktsioon ainult kuumutamisel. 3) Reageerimine veega ( 2Al + 6H2O > 2Al(OH)3 + 3H2 ) Reaktsioon hakkab kulgema alles kõrgemal temperatuuril (üle 180 ºC), kuid peagi lakkab pinnale tekkinud alumiiniumhüdroksiidi kihi tõttu. Sõltuvalt tingimustest võivad saadustena tekkida alumiinium hüdroksiid, alumiiniumoksiid, alumiiniumoksiidhüdroksiid või alumiiniumoksiidhüdraadid. 4) Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. lahjendatud HNO3) ( Al2O3 + 6HCl _ 2AlCl3 + 3H2O ) Lahjendatud hapetega reageerib energiliselt. Algselt reageerib hape alumiiniumi pinnal oleva oksiidikihiga ja alles siis alumiiniumi endaga. Seepärast ei tohigi hoida happeid sisaldavaid toiduaineid (mahlad, hapukapsad jt) alumiiniumnõudes. 5) Reageerimine kontsentreeritud hapetega ( 2Al + kont.6H2SO4 > Al2(SO4)3 + 3SO2 + 6H2O ) Toatemp.il lahjendatud ja kontsentreeritud lämmastikhappega ega kontsentreeritud väävelhappega alumiinium ei reageeri.
d. mehaanilist kinnitust Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Vali üks: a. Al2O3+SiO2 b. B2O3 c. Al2O3 d. SiO2 Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika põhikomponendiks on Vali üks või enam: a. karbiidid b. karbonitriidid c. oksiidid d
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid 2-di; 3-tri; 4-tetra; 5-penta; 6-heksa; 7-hepta; 8-oksa; 9-nona; 10-deka nt. CO2 – süsinikdioksiid P4O10 – tetrafosfordekaoksiid ·happelised oksiidid-mittemetallioksiid Happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt. SO2 vääveldioksiid SO2+H2O=H2SO3
Response Answer A. kristalne 100% B. sõltub survest 0% C. amorfne 0% D. sõltub 0% temperatuurist Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Correct Value Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. Al2O3 0% C. B2O3 0% D. Al2O3+SiO2 0% Score: 10/10 3. Tehnokeraamika põhikomponendiks on? Student Correct Value Feedback Response Answer A. kloriidid 0% Student Correct Value Feedback Response Answer B. karbiidid 100% C
1. :- , . . .(, , ). .( , , ). - , . , ( , ). . ( , ).. . : () ( - ) 2. : - - . : 1) ( , ); 2) ( ); 3) ( ). : (, , , ); .- , , . : , , . . . . =2800...2900 /3; 0=2000...2800 . - . . 0=1500...2000. - . : . . 0=2200...2600; =2600...2700. -3.... .. 3. : - . . -. . , . - , . 0= 2600...2900; =2700...2900. 4. : . 5-40 . 1); 2) ;3) ; 4) ; 5) ; 6) . ... : 1) ( , ); 2) (- , ); 3) ( . ); 4) ( ) . 3 : 5-10; 10-30; 30 40; : 4-8; 8- 16;16-32;....... . . 5. . .( , , -). : 1) ( ) 2) 3) ( , ) 6. :1 1) 2) ( 0) 3) . 4) , , . .. .: 1) , ( ) 2) . .. , ...
Alumiinium Romet l ASEND PERIOODILISUSSÜSTEEMIS Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III A rühmas. Seega on alumiiniumi aatomil 3 elektronkihti ning viimasel elektronkihil asub 3 elektroni. Keemilistes reaktsioonides loovutavad alumiiniumi aatomid suhteliselt kergesti oma väliselektroni, mille tagajärjel tekivad nendest positiivsed iooni laengutega 3+. Alumiiniumi elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) 3) 3+ Alumiiniumi elektronvõrrand: Al 3e Al 3+ Alumiiniumi iooni elektronskeem: Al: +13 | 2) 8) Sellest tulenevalt on ka alumiiniumi oksüdatsiooniastmeks ühendites +III. Omadused Kaal Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Soojuspai...
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oks...
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV II VI II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 0 0 Nimetuste andmine. IV -II CO2 süsinik(IV)oksiid * Püsivate oksüdatsiooniastmetega metallidel ei pea VI -II oksiidi nimetusse numbrit kaasa kirjutama ( IA- II A, Zn ) CrO3 kroom(VI)oksiid II -II
kool Alumiinium Referaat nimi 2011 Alumiiniumist Alumiinium on keemiline element. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Alumiiniumi saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Alumiinium perioodilisus tabelis Alumiinium asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja III...
Student Value Correct Feedback Response Answer A. sõltub 0% temperatuurist B. kristalne 100% C. sõltub survest 0% D. amorfne 0% Score: 10/10 2. Missuguse keemilise koostisega on kvarts? Student Value Correct Feedback Response Answer A. SiO2 100% B. B2O3 0% C. Al2O3+SiO2 0% D. Al2O3 0% Score: 10/10 3. Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Value Correct Feedback Response Answer A. väiksem 33% tundlikkus pind- ja sisedefektide http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 2 4
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavuseg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
