) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspôhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusrezhiim.
jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. 6) Lähtekivim [C]. 7) Aluspõhi [D]. 8) Hüdromorfsed horisondid [G] liigniisked, sinakad-rohekad. 11. Mullavesi, mullaniiskusreziim.
järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad
Eestis saab järvetüüpide leviku alusel jaotada 7 suuremat limnoloogilist valdkonda. I Kagu-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- haarab Eesti maastikulistest valdkondadest Hargala nõo, Haanja kõrgustiku lõunaosa, Palumaa ja Kaugu-Eesti lavamaa kaguosa. II Kirde-Eesti oligo- ja düstroofsete järvede valdkond- Alutaguse idaosa, Põhja-Eesti lavamaa idaosa ja Kõrvemaa põhjaosa metsarikka loodusmaastiku glastiokarstilised ja akumulatiivsed järved. III Kõrg-Eesti eutroofsete järvede valdkond- Sakala kõrgustik, Väikese Emajõe orund, Võrtsjärve nõgu, Otepää kõrgustik, Kagu-Eesti lavamaa põhja- ja lääneosa ning Vooremaa maastikuline valdkond. IV Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond- sinna kuuluvad Pandivere kõrgustiku järved V Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond- see haarab Alutaguse lääneosa, Kõrvemaa lõunaosa, Kesk-Eesti ja Pärnu madaliku, jääb ulatusliku soode ja rabade leviku alale.
9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. · Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis sügavamale vajunud; pruunikad, punakad. · Lähtekivim [C] · Aluspôhi [D] · Hüdromorfsed horisondid [G] - liigniisked, sinakad-rohekad. 10
Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk. · Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud. · Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse
Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad rabamätaste vahele vee valgumisel raba keskosast äärealade suunas. Älveste suurenedes kujunevad laukad Millised on järvede peamised setted? Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed o Karstijärved Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? o Liigniiskus o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. o Eutroofne e madalsoo nõo sügavamas osas algab turba tekkimine o Mesotroofne e siirdesoo turbasamblad hakkavad kujunema mätastena ja toovad kaasa turba juurdekasvu kiirenemise
(seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel(kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi, kas hõljumina, veeremina(kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. *akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid(sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, 2 püramiidluited(muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul - liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal
defilatsioon, kujunevad spetsiifilised pinnavormid (seenkaljud). *edasikanne - eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad). Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina, veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi runtakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad.*akumulatsioon - tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed settes. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vallluited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline
ainest on vaid väike osa kohalikku päritolu) • Linn kui mitmekesine segu erinevatest looduslikest, pool-looduslikest ja ruderaalsete liikide kombinatsioonidest. • Kehtivad siiski ökoloogilised seaduspärad, moodustuvad kooslused ja koosluste süsteemid. • Suur inimtekkeline liigirikkus (võõrliigid) – kas + või – biomitmekesisusele? Linnad kui tagamaade kulul elavad akumulatiivsed ökosüsteemid • Kõik jäätmed sisaldavad taimekasvuks vajalikke toitaineid • Toimub keskkonna eutrofeerumine • Lisaks ka otsene mulla toomine linna (Nõmme nõmmedest on saanud salukoosluste variandid) Linna kliima • Mõjutatud inimtegevusest (kõrgem talvine ja ka suvine temperatuur). • Tõusvad õhuvoolud ja tahm, tolm ning aerosoolid soodustavad pilvede kujunemist – maapinnani jõuab vähem päikesekiirgust.
Turvas koguneb, kui taimse materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess soodustab edasist soostumist. Sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud mass. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka muu pidevalt või regulraarselt veega kaetud ala (järv, rannaniit jne). Soo definitsioon Eestis üle 30 cm turvast. Kõige enam on soid okasmetsade levikualal parasvöötmes. Sood on akumulatiivsed ökosüsteemid, mille põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine. Soode areng Eestis Soode tekkeviisid · Veekogu kinnikasvamine e limniline soostumine (järveline soostumine) kõige tavalisem, tüüpilisem viis, umbes 1/3 soodest limnilise tekkega · Maismaaline soostumine 1. Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu Väike-Emajõe lamm 2. Toitaineterohkete karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes
(seenkaljud) 2) Edasikanne- eriti suur lagedatel aladel (kõrbed, poolkõrbed, rannikualad) Sõltub tuule tugevusest. Osakesed kantakse edasi kas hõljumina või veeremina (kuni poolesentimeetrised kivid). Osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Selle järgi tuntakse ära geoloogias tuulesetted. Transpordi kaugused on väga erinevad. 3) Akumulatsioon- tekib, kui tuul nõrgeneb. Kujunevad eoolsed setted. Tekivad akumulatiivsed pinnavormid: põõsaskühmud põõsaste ümber, barhaanid (sirbikujulised luited ühesuunalise tuule tagajärjel), vall-luited, püramiidluited (muutlik tuulesuund). Kõik nad liiguvad tuulega edasi, kaugused väga erinevad. Tuule tegevus on aktiivne ka mererannikul-liiv liigub maismaa suunas. Eoolsete setete tunnused: hästi sorteeritud, ümardatud materjal, peene kuni keskteraline materjal. Löss- peeneteraline pehme, poorne sete, levib jäätumisalast väljaspool (Hiina, Ukraina), osadel
* liitunud sandurid e. sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased Saarkõrgustikud ja nende kujunemine Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks. Jäälahkmealadega on seotud isoleeritud, saarekujulise paigutusega kõrgustike nn. saarkõrgustike esinemine. Saarkõrgustikud jagunevad: * aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere) * akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää) Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel: 1) Glatsiofluviaalsed ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad 2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad,
Näiteks Kaali järv Saaremaal. Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. Mandrijäätekkelised järved järved, mille tekke on seotud mandrijää taandumisega. Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Soojärved järved, mis on tekkinud soodes. Nende hulka kuuluvad nt lammijärved. Tehisjärved järved, mis on tekkinud Karstijärved kujunevad karbonaatse aluspõhja inimtegevuse tagajärjel.
pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod (järved Põhja-Euroopas ja Kanadas). 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes (Saksamaa maarijärved). 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu
mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud järved on olulised peamiselt karbonaatse aluspõhjaga ja õhukese pinnakattega aladel (sügavaim Lünersee 102 m, Alpides). 6) Vulkaanilised kustunud vulkaanide koonustes. 7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes
Üldiselt suhteliselt madalad, väikese pindalaga, valdav terrigeenne sedimentatsioon, eutrofeerumine (soostumine), väga erinev teke ja arengulugu. Järvenõgude teke. Tektoonilised nt alangulised struktuurid. Surnumeri ~300m a.m.p Kontinentaalsed riftid Baikal, Ida-Aafrika järved. Väga vanad ja sügavad. Ookeanilised reliktid Kaspia meri Erosioonilised mandriliustike või vooluvete nõod. Peipsi, Võrtsjärv. Akumulatiivsed paisjärved, sulglohud. Tihti ajutised. Karstijärved karstinõod, langatuslehtrid Teised meteoriidikraatrid, tehisjärved, vulkaanide kraatrid jne.. Inimtekkelised paisjärved tavaliselt pikliku väljavenitatud kujuga ja suhteliselt madalad. Kaldajoon pole jõudnud õgvenduda, ja on liigendatud. Humiidsete järvede(sademeterikas piirkond) setted. -Terrigeensed setted liiv, aleuriit, savi(muda) analoogia mereliste setetega
annaabi.ee 
