3.Vähenemine ehk deebetikäive 1. Algjääk ehk kreeditsaldo (debiteerimine) 2. Suurenemine ehk kreeditikäive 4.Lõppjääk ehk kreeditsaldo 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta Algsaldo (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis o Aktivakontode saldo deebetisse o Passivakonto saldo kreeditisse Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel)
Saadud summa moodustab põhivara jääkmaksumuse. Konto jääk asub konto kreeditis. Kontrapassivakonto- reguleerib mingit passivakonto jääki, kuid on aktiva konto iseloomuga. Bilansi passivas näidatakse ta "-" märgiga. Täiendavalt kasutatakse ka kasumiaruande kontosid, mida võib nimetada tulude ja kulude kontodeks ning tulemuskontodeks. Neid kasutatakse toodangu , kaupade, teenuste jne. müügitulemuste väljatoomiseks. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga, neid kasutatakse perioodi kulude kogumiseks ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid
nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse
Kasumiaruande kontod – tulu ja kulu kontod, suletakse perioodi lõpul (pole alg- ja lõppsaldot) Aktiva- ja passivakontod – püsivad, neil on alg- ja lõppsaldo (näitab varade, kohustiste ja omakapitali jääki teatud kindla kuupäeva seisuga) 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Kontod 1) Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis (aktivakontode saldo deebetisse, passivakontode saldo kreeditisse) 2) Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo Deebet: Vara – suurenemine Kohustis – vähenemine Omakapital – vähenemine 4 Tulud – vähenemine Kulud – suurenemine Kreedit: Vara – vähenemine Kohustis – suurenemine
Varade ja kapitali olem vastavaks ajamomendiks 3. Ainult firma varad ja kapital 4. Ainult rahalises väljenduses 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Konto on tabel, kus vasak pool on deebet ja parem on kreedit. Aktivakontod (varad ja liikumine), passivakontod (kapital ja liikumine). Kontode jääk nimetatakse saldoks. Aktiva kontodel jääk on deebetis ja passiva kontodel - kreeditis. Üldreegel : Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive . Aktivakontode lõppsaldo = Deebet-algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumi aruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest kasumiaruande skeemist: Skeem 1 traditsiooniline Saksa kasumiaruande esitamise vorm, mis lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Seda skeemi oleks mõeldav rakendada
· deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit - · võlgneb") ,,ta usaldab") · · Saldo · Varade, kohustuste või omakapitali jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. · Kontode avamisel kirjendatakse neile kõigepealt saldod ettevõtte eelmise arvestusperioodi bilansist. · algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · aktivakontode algsaldo deebetisse; · passivakontode algsaldo kreeditisse. · · Käive · Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita. · Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks (DK). · Konto kreeditisse kantud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks (KK). · · Aktivakonto · Deebet Kreedit · Algsaldo
Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod. Analüütilisel kontol peetakse analüütilist arvestust mis on detailsem kui sünteetilisel kontol. Kontraarkontod täpsustavad vastava konto saldot- nt tõenäoliselt mittelaekuvad arved. 9) Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta. Algsaldo kirjendatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10) Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine: Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja
31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43.Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. 44. Näide: 45. 1. jaanuaril on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. Samal aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2 000 euro eest. 46. 47. 48. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + DK – KK Passivakontode ja kontraaktikakontode lõppsaldode arvutamine: S 1 = S0 + KK – DK 49. 50.Kontrakontod toimivad vastupidiselt põhikontodele. Täiendkontod toimivad sarnaselt põhikontodele. 51. 52. Kontode liigitus detailiseerituse astmest lähtuvalt: 1. Sünteetiline konto on info kogumina. TTÜ nõuded üliõpilaste vastu. 2. Analüütilised kontod – detailne info
vajadus reguleerida bilansi passiva poolt miinuskandega passivakonto iseloomuga aktivakonto saldot. Kui nüüd vaadelda bilansikirjete näidist, siis leiame sealt sellise keerulise nimetusega bilansirea nagu ,,Oma osad või aktsiad". Eks neid sel hetkel (bilansipäeva seisuga) ettevõtte valduses olevaid varasemalt emiteeritud aktsiaid, mis on tagasiostetud, ongi siis vaja reguleerida tagasiostetud aktsiate eest makstud tasu õiglases väärtuses. Kulude kontod on aktivakontode iseloomuga perioodisisesed kontod kulude rühmitamiseks ja kogumiseks, millel üldjuhul ei ole algsaldot ega lõppsaldot. Kulud koonduvad aasta jooksul konto deebetisse, kulude sulgemine toimub perioodi lõpul kontode kreeditite kaudu. Tulude kontod on passivakontode iseloomuga, kus tulud koonduvad kontode kreeditisse ja kontode sulgemine toimub deebetite kaudu. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupidamises avatud kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu
2.31. detsembril 20x1 kajastati osa seadme soetusmaksumusest kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a Bilansi(põhi)konto ja kontrakonto Passiva Kontrapassivakonto on seotud konkreetse passivakontoga, kuid vähendab selle jääki bilansis. Näide 1. jaanuaril 20x1 on ettevõttel aktsiakapitali nimiväärtuses 100 000 eurot. 20x1. aastal osteti ajutiselt tagasi varem emiteeritud aktsiad 2000 euro eest. Bilansikontod Aktivakontode ja kontrapassivakontode lõppsaldode arvutamine: S1= S0+ DK KK Passivakontode ja kontraaktivakontode lõppsaldode arvutamine : S1= S0+ KK DK Kontod detailiseerituse astmest lähtuvalt Kontod Sünteetilised kontod Analüütilised kontod (info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel.
Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad. Deviisid – Kõik välisrahas maksevahendid alates välisriikide paberrahast ja väärtpaberitest ning lõpetades välisvekslitega. Diskonto – Veksli ennetähtaegsel väljaostmsel või edasiandmisel võlasumma nimiväärtusest tehtav
Bilansi aktivakirjetele avatakse aktivakontod, milledel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Bilansi passivakirjetele avatakse passivakontod, milledel kogutakse andmed kapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Kontode avamise, neile majandutehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib 3 seaduspärasust: 1. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: · Aktivakontode algsaldo deebetisse; · Passivakontode algsaldo kreeditisse; 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive.
Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise vorm, lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Väikefirmades, kus ei ole keerulist raamatupidamissüsteemi. Kulud on jaotatud elementideks
- 3) Saadi tarnijatelt materjale, mille ar- ve on tasumata 11 000.-. deebetkäive DK 12 000.- KK 31 000.- kreeditkäive S1 31 000.- lõppsaldo S1 = S0 + KK – DK Aktivakontode jääke kajastatakse perioodi lõpul bilansi aktivakirjetel ja passivakontode jääke bilansi passivakirjetel. Aktiva- ja passivakontosid nimetatakse ka alalisteks ehk reaalkontodeks, kuna aruandeperioodi lõpul kontode sulgemist ei toimu ja sinna võivad jääda saldod. Näiteülesanne 5: Määrata, millisele konto poolele märgitakse saldod alljärgnevatel kontodel, märkida algsaldod (S0) kontodele ja arvutada käibed ning lõppsaldod (S1).
raamatupidamisprogrammi võimalustele. Paljudel juhtudel on raamatupidamisprogrammides juba olemas kontoplaanid, mida raamatupidajad täidavad [1 : 73]. Bilansi kirjete sisust lähtuvalt on jagatud raamatupidamiskontod aktiva ja passiva kontodeks ning kasumiaruande kirjetest lähtuvalt tulu- ja kulukontodeks. Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest.
· Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele · tulude/kulude koondkonto kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist perioodi lõpus on koondkonto deebetis kõik kulud ja kreeditis kõik tulud Kontode seaduspärasused 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis: - aktivakontode algsaldo deebetisse - passivakontode algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele - poolele, kus asub algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele · 3. Konto lõppsaldo asub algsaldoga samal poolel.4 Kahekordne kirjendamine · kõik tehingud kirjendatakse samas summas vähemalt ühe konto deebetisse ja vähemalt ühe konto kreeditisse.
Passivakontodel näidatakse vahendite moodustamise allikate algjääk ja suurenemine kreeditis, nende vähenemine aga deebetis. Passivakontol saab lõppjääk esineda ainult kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse. Majanduslikud tehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel, kõik operatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerimiseks. Raamatupidamises kasutatakse veel aktiva-passivakontosid nende kontode puhul võib ühe aegselt esineda nii deebet- kui ka kreeditsaldo. AKTIVA-PASSIVAKONTO
Kõik kulud kantakse nende tekkimise momendil deebetisse ja kõik tulud kantakse nende tekkimise momendil kreeditisse. Kontodevahelisi seoseid nimetatakse korrespondeeruvuseks ja majandustehingus omavahel seotud kontosid korrespondentkontodeks. Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldo(jäägid) kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis: *aktivakontode algsaldo deebetisse; *passivakontode algsaldo kreeditisse; 2.Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3.Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 4.Kontode liigitus. Aktiva- , passiva, tulu ja kulukontod. Kontosid liigitatakse mitmeti. 1.Aktiva- ja passivakontod. Liigitusaluseks on konto lõppsaldo esinemine bilansis aktiva- või passivakirjel. 2
annaabi.ee 
