aruandluse korraldamise põhimõtted ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest olulise, objektiivse ja võrreldava info saamise eesmärgil. Kasutatavad arvestuspõhimõtted info esitusviis lähtub 1. Heast raamatupidamise tavast 2. Raamatupidamise seadusest 3. Raamatupidamise Toimkonna juhenditest 4. Sise-eeskirjast 6 Kontoplaan on liigendatud põhirühmadeks: 1. Bilansi aktivakirjete kontod 2. Bilansi passivakirjete kontod 3. Tulude kontod 4. Kulude kontod 7 Info täiendavaks liigendamiseks kasutatakse objektide lisatunnuseid, mis võimaldavad infot täpsemini liigendada ja analüüsida. See võib olla täheline numbriline kood, mida saab kirjenditele lisada selleks ettenähtud andmeväljal. 8 Tarkvara Majandustehingute dokumenteerimine
Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1. Algsaldod kirjendatakse konto sellele poolele, kus ta asub bilansis : aktivakonto algsaldo deebetisse ja passivakonto algsaldo kreeditisse 2. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja
kulukontod suletakse neid krediteerides. Lahutades koondkonto 791 kreedit käibe kokkuvõtte summast 791 koondkonto deebet käibe, saame kasumi (kahjumi). NB! Koondkonto 791 kreeditlõppsaldo on puhaskasum, deebetlõppsaldo on kahjum. Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses)
o suurem 5. Keskmise suurusega ettevõtte Eestis kasutusel oleva klassifikatsiooni alusel on: o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad: o näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks 9. Bilansi aktivakirjete koosseisu ei kuulu: o võlad hankijatele 10. Ärikasum on: o Kasum kogu majandustegevusest 11. EMTAK on: o Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: o aasta realiseerimise netokäive üle 16 000 EUR 13. Osaühingu osakapitali suuruseks peab asutamisel olema vähemalt o 2500 eurot 14. Ettevõtte materiaalse põhivara hulka ei kuulu: o liising 15
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Deebet, kreedit, käive, saldo, nende iseloomustus. Konto ise kujundab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne., kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus.
jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. · Kontoplaan on raamatupidamiskontode süstematiseeritud loetelu, mis võimaldab üldistada ettevõtte aruandelist informatsiooni. · Igale kontole kontoplaanis omistatakse konkreetne kood. · Kontokoodi esimene number tähistab rühma. Kontod liigitatakse 7.rühmaks: 4 · 1 bilansi aktivakirjete kontod · 2- bilansi passivakirjete kontod · 3 tulude kontod · 4 kulude kontod · 5 tulude koondkontod · 6 kulude koondkontod · 7 tulud ja kulude koondkonto · Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. · Kontoklassi määrab kontokoodi kaks esimest numbrit. · Kontod liigendab nimelisteks kontodeks kontokoodi kolmas ja neljas number. Kontoklassid: · Varade kontod kontokl.11-19 · Kohustuste kontod kontokl.21 · Omakapital kontokl.22
Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil. Kontode lõppsaldo leidmiseks on üldreegel: lõppsaldo =
Varad kokku 160 000 170 000 Laenukohustused 44 000 44 000 Võlad 56 000 46 000 Kohustused kokku 100 000 90 000 Netovara väärtus 60 000 80 000 Netovara õiglase väärtuse arvutamiseks bilansi aktivakirjete kokkuvõttesummast lahutatakse kohustuste summa ....................................................................................., mis ongi netovara õiglane väärtus ehk ettevõtte reaalne omakapitali summa. Antud juhul tekib ,,E" konsolideeritud bilansis .................................. firmaväärtus summas ...................., mille võrra aktsiate eest tegelikult tasutud summa ületab netovara õiglase väärtuse .....................................................................
passivas iseloomustatakse samu vahendeid, ainult erinevast seisukohast lähtudes. Bilansi üksikuid elemente (bilansiridu) nimetatakse bilansikirjeteks. Vastavalt asukohale on meil tegemist kas aktiva- või passivakirjega. Aktivakirje koosneb ettevõtte lühiajalisest ja pikaajalisest varast (lühiajalised varad e. käibevara ja pikaajalised varad e. põhivara). Passivakirje iseloomustab ettevõtte lühiajalisi ja pikaajalisi kohustusi ja omakapitali koostist. Bilansi aktivakirjete üldsumma võrdub passivakirjete üldsummaga. 13 Bilansiskeem PASSIVA AKTIVA PASSIVAKONTOD AKTIVAKONTOD
Ehk siis on kontod, mis kuuluvad varade klassi, kohustuste (võlgade) klassi, omakapitali klassi või tuluklassi. Kontode klassifitseerimist vajame me kontoplaani koostamisel. Konto liigid Eksisteerivad aktivakontod, passivakontod, aktiva-passivakontod, kontraaktivakontod, kontrapassivakontod ja tulemuskontod. Jagamine-liigitamine käib selle järgi, millisele konto poolele (kas vasakule-deebetisse või paremale- kreeditisse) peab konto saldo jääma. · Aktivakontod on bilansi aktivakirjete tütred, kuhu kogutakse kokku kõik andmed varade jääkide ja liikumiste kohta. Aktivakonto algsaldo on deebetis ja lõppsaldo samuti deebetis. Konto käive seevastu võib ja peabki toimuma nii ühel kui teisel konto poolel. Heaks näiteks on siinkohal aktivakontona konto Lemmikpanga kohta tema alg- ja lõppsaldo on deebetis (reaalne raha pangakontol). · Passivakontod on bilansi passivakirjete pojad, kus vaadeldakse kõiki
vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2) 3.2 Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod 50 - äritulude-kulude kontod 60 - finantstulude ja kulude kontod 70 - tasaarveldused 3.3 Rahaliste vahendite arvestus Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.
Samuti elimineerib vertikaalanalüüs ettevõtete erinevatest suurustest tulenevad erinevused ja võimaldab teostada võrdlusest erinevate firmade vahel. Bilansi vertikaalanalüüs · Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks võetakse kas aktiva või passiva kogusumma (nagunii on võrdsed). · Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjete osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Näiteks võib eeldada, et ettevõtte käibevarade osakaal ettevõtte koguvarade suhtes on aastast aastasse küllaltki konstantne. Kui toimuvad radikaalsed muutused selle näitaja osas, tuleks uurida, mis on selle põhjuseks. Mõjutatavateks teguriteks võivad olla nii üldine majanduse langus või tugev konkurents
S1 ehk LS S1 ehk LS Bilansikonto nimetuse aluseks võetakse bilansiskeem ning lisatakse või muudetakse kontosid vastavalt ettevõtte vajadusele. Saldo on konto jääk – seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Konto algsaldo S0 – algjääk, kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta seisab 17 algbilansis: aktivakirjete summa vastavate kontode deebetisse, passivakirjete summad vastavate kontode kreeditisse. Käive on majandustehingutest tulenevate muudatuste summa perioodi jooksul. Deebetkäive DK on konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte ning kreeditkäive KK on konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte. Debiteerimiseks nimetatakse sissekande tegemist konto deebetisse ja krediteerimine sissekande tegemine konto kreeditisse. Konto lõppsaldo S1 ehk lõppjääk asub algsaldo poolel
Kõik muu vara on käibevara Lühiajalised Pikaajalised Kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta PÕHIVARA OMAKAPITAL Vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. AKTIVAKIRJETE ÜLDSUMMA = PASSIVAKIRJETE ÜLDSUMMA B I LAN S I VALE M VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL TULU aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. 37 KULU tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul,
Kõik muu vara on käibevara Lühiajalised Pikaajalised Kohustused, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta PÕHIVARA OMAKAPITAL Vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. AKTIVAKIRJETE ÜLDSUMMA = PASSIVAKIRJETE ÜLDSUMMA BILANSIVALEM VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL TULU aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. KULU tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja 82 omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Eristatakse deebet- ja kreeditsaldod. Kontodel, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldo alati deebeti poolele. Kontodel, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldo alati kreediti poolele. Seejärel kirjendatakse kontodel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks
annaabi.ee 
