muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliinkestata aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. 42
Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid kindel, muudetav - teat arvu tööde eest saab hinde 17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine (- on aversiivne närvisüsteemi häireseisund 18. Mis on aktsioonipotentsiaal, milline on tema laeng ja millise kiirusega levib? Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates mueliinkihita aksonites 10 m/s b) Mueliinkihi olemasolust aksoni umber- mueliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused. 19. Mis on sünaps? Närviülekanne 20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem? kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline kraniaal ja
liikumise kiirus ühistöö { Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 { Kuigi neuron on närviprotsessi kirjeldamisel m/s) mööda aksonit oleneb põhiühikuks, pole ühe neuroni piires z Aksoni läbimõõdust peentes aksonites 1 m/s, toimuvast aktiivsusest küll isegi kõige jämedamates müeliinkihita aksonites 10 m/s lihtsama võimaliku käitumise või psüühilise z Müeliinkihi olemasolust aksoni ümber - protsessi teostamiseks müeliiniga kaetud aksonis 120 m/s { Psühholoogilised protsessid tekivad suure
paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Isoleeritud düneiinid (omavad ATPaas aktiivsust) koosnevad 2-3 raskest ahelast (400-500 kDa) ning mitmetest keskmistest (40-120 kDa) ja madalamolekulaarsetest (15-25 kDa) ahelatest. 1 Kiire aksonaalne transport piki mikrotuubleid võimaldab materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan)
mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid Neurofibrillid ja neurofilamendid · Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv
jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus.
struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e. tähtrakud reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset verevarustust ajus, moduleeruvad neuronite poolt genereeritavaid signaale. Ependüümrakud: vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit, toodavad ajuvedelikku, stimuleerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni, omavad toese funktsiooni. Mikrogliia rakud täidavad kaitsefunktsiooni (fagotsütoos)
kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine. (lapse halvatuse ja herpese viirus) Clostridium tetani – säilib kaua mullas) Närvisüsteem jaguneb: 1) Somaatiline (soma=keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid.
esinemist. Neurofibrillarsed tängud on filmanetsed inklusioonid pürimidaalneuronites ning nende kontsentratsioon on patoloogiliseks markeriks Alzheimeri tõve raskusastme määramisel. Peamine tängude komponent on ebanormaalselt hüperfosforüleeritud ja aggregeeritud tau vorm. Tau proteiin on mikrotuubulitega seostuv valk, mille füsioloogiline roll on mikrotuubulite stabiliseerimine raku tsütoskletis. Teda esineb rohkelt aksonites ning peale mikrotuubulite stabiliseerimise on ta oluline vesiikulite transportimisel, sest ta tagab mikrotuubulite võrgustiku, mis on vajalik aksonaalseks transpordiks neuronites. Normaalse täiskasvanud inimese ajus esineb kuus erinevat lahustuvat tau isovormi, mis on määratud kõik ühe geeni poolt, kuid tekivad erineva geeni splaisingu tulemusena. Tau seostumine mikrotuubulitega on reguleeritud fosforülatsiooniga. Alzheimeri tõve puhul esinev hüperfosforüliseeritud tau on
13 tubuliini pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad ,,+" otssa ja dissotseeruvad ,,-" otsast. On põhikomponentideks tsütoskelettis, ripsmetes ja viburites (ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad). Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubulit põhjustades ühe mikrotuubuli paindumist teise suhtes (düneiini liikumine on ATP-käivitatud). Mikrotuubulid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille. Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeeri otstes on ristiasetsev tuubul (t-tuubul), mis on sarkolemmi pikendus
Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike silindrikujuline organell, esinevad kikidel
Interfaasi ajal (kui rakk ei jagune) on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid, pärast viljastumist peavad kokku saama ja ühinema kumbagi gameedi tuumad. Vesiikulite liikumine on kige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. Mikrotuubulitega seotud valgud. Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vimaldada interaktsioone teiste raku komponentidega, on mikrotuubulid seotud mitmete nn. MAP-valkudega (microtubule- associated proteins). Tuntumad MAP-valgud seostuvad piki kogu mikrotuubulit. Mikrotuubulitest moodustunud struktuurid rakus (tsentriool, viburid, ripsmed). Tsentriool - väike
Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. · Intermediaarsed filamendid Intermediaarsed filamendid on jäigad ja püsivad moodustised enamike kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad
Vibureid on tavaliselt 1, harva mitu, ripsmeid on alati palju. Intermediaarsed filamendid Intermediaarsed filamendid on jäigad ja püsivad moodustised enamike kõrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Loomsetes rakkudes moodustavad nad rakutuuma ümber korvitaolise struktuuri ning ulatuvad sealt ka raku perifeeriasse. Rakkudes, mis alluvad teatud mehaanilistele pingetele (nt epiteelkude) moodustavad nad transtsellulaarse võrgustiku (närvirakkude pikkades aksonites, silelihasrqkkudes). Termin "tsütoskelett" võetigi algselt kasutusele kirjeldamaks neid püsivaid ja lahustumatuid struktuure rakus. Erinevalt aktiinist ja tubuliinist, mis on globulaarsed valgud, on intermediaarsete filamentide monomeerideks fibrillaarsed valgud (nt keratiin, vimentiin), mis agrereeruvad külg-külje vastu üksteisega kattudes. Intermediaarsete filamentide ülesanne on tagada rakule mehaaniline toestus. Teatud juhtudel võivad
Mikrotuubulid funktsioneerivad kui rakusisesed maanteed. Interfaasi ajal on reisijateks organellid (mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik), transportvesiikulid, mis viivad aineid ER-st Golgi kompleksi ning sealt edasi kas mõnda organelli või raku välispinnale eksotsüteerimiseks; raku jagunemise ajal (anafaasis) liiguvad mööda mikrotuubuleid tütarkromatiidid. Vesiikulite liikumine on kōige paremini nähtav närvirakkude aksonites, kus nad liiguvad mōlemas suunas raku keha ja jätkete vahel. 2. Määravad tsütoplasma vōrgustiku ja Golgi aparaadi orientatsiooni rakus. 3. Osalevad raku liikumisel. 4. Mikrotuubulid mōjutavad teiste tsütoskeleti filamentide (aktiini- ja intermediaarsete filamentide ) orientatsiooni rakus. Mikrotuubulitega seotud valgud Et takistada mikrotuubulite kiiret desassambleerumist ning vōimaldada interaktsioone teiste
neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e. neuriit on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m.
neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud), mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine . 20. Erutuse leviku iseärasused müeliintupeta ja müeliintupega närvikiududes. Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliintupega aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier' soonisest järgmisse praktiliselt silmapilkselt. Müeliintupeta aksonites levib aktsioonipotentsiaal aga ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksoni membraani pinda. Aktsioonipotentsiaalide levimise kiirus aksonis sõltub peale isolatsioonikihi ehituse ka jätke diameetrist: mida suurem see on, seda kiirem on levi. Akson e
materjalivahetust sünapsi ja närviraku keha vahel. · Mikrotuubulid vahendavad orga- nellide ja vesiikulite liikumist rakus · Aksonites liigutavad düneiinid organelle plussmiinus suunas, see on tuuma poole · Kinesiinid liigutavad organelle miinus-plusssuunas, s.o. eemale rakutuumast (on erandeid)
Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest. Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud. Kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal. Iseloomulik tiigrinahka meenutav muster – trigoidsubstants. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas. Akson juhib signaale rakukehast eemale. Akson – neuroni kehast väljuv mittehargnev jätke. Igal neuronil on ainult 1 akson. Akson algab perikaarüonist aksoni künkaga – seal pole Nissli substantsi. Aksoni katte järgi eristatakse müeliniseeritud ja müleiniseerimata närvikiude
melaniini, glükogeeni ja lipiide – vabad ribosoomid neuronite kehas sünteesivad pidevalt uusi valke ja suunavad neid neuronite jätketesse kasutatud valkude asemele Neuronite perikaarüonis ja suurte dendriitide algusosades paikneb kromatofiilne substants (Nissli substants/ tigroidsubstants), mille moodustavad erineva suurusega kängud – kängud puuduvad aksonites ja aksoni künkal Neuronite perikaarüonis ning jätketes paiknevad fibrillaarsed struktuurid – neurofibrillid Tegemist on tsütoskeleti elementidega – mikrofilamentide, neurofilamentide ning mikrotuubulitega Mikrotuubulite põhiülesandeks on neuronite ja eriti jätkete kuju toestamine Neuronite kehast väljapoole kulgevad pikad jätked, mis on moodustunud peentest tsütoplasma kiududest Üks, mittehargnev jätke kannab nimetust akson
annaabi.ee 
