keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest...
Gaasivahetus toimub tänu gaaside konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol
Ajutüve koliinergilistest tuumadest alguse saav dorsaalne juhtetee soodustab närviülekannet taalamusest ajukoorde. Teine, ventraalne juhtetee, mis saab alguse ajutüve monoamiinergilistet rakugruppidest, suurendab kortikaalsete neuronite reaktiivsust taalamusest tulevatele stiimulitele. Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus.
Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. Esik (vestibulum): laiem, mitmeosaline õõs sisekõrvas, ühenduses nii teo kui poolringkanalitega; esikust väljuvad närvikiud, mis moodustavad esikunärvi (juhib tasakaaluimpulsse, on VIII kraniaalnärvi osa) Vestibulaaraparaat: poolringkanalite retseptorid + esikunär + esikunärvi tuumad ajusillas + väikeaju mõned keskused. Kompimiselund (organum tactus): Retseptoreid palju tüüpe (kerge- ja tugeva surve-, kõrge- ja madala temperatuuri-; venitus-; valu- jne.); paiknevad hajutatult nahas ja osalt limaskestades (keelel jne.). Nahk (cutis): - peal epidermis; selle all pärisnahk; selle all nahaaluskude e. subkuutis; - naha paksus eri kohtades erinev – 0,5 – 4 mm; - nahas hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid; - naha tekised on küüned ja
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
erinevustele. Oksühemoglobiini lagunemist kudede kapillaarides ja seega ka kiiremat ja ulatuslikumat O2 äraandmist soodustavad: · temperatuuri tõus kudedes · keskkonna rektsiooni nihkumist happelises suunas (pH) · CO2 osarõhu tõus kudedes (mis omakorda nihutab pH d) Seega loovad töötavad koed ise soodsad tingimused O2 saamiseks. Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Seal on vastavad hingamist reguleerivate närvirakkude rühmad. Nende funktsioon on erinev. Sissehingamist reguleerib inspiratoorsete neuronite (e. närvirakkude) rühm, väljahingamist aga ekpiratoorsete neuronite rühm. Need närvirakkude rühmad saavad informatsiooni mitmesugustelt retseptoritelt (pressoretseptorid), mis paiknevad: · kopsualveoolide seintes · diafragmas · roietevahelistes lihastes · bronhide seintes A
ehk geeniekspressioon. 30. Loetle peaaju osad. Nimeta,mida nende funktsioonidest tead. Peaaju jagatakse eesajuks (mille moodustavad vasak ja parem ajupoolkera), vaheajuks, keskajuks, ajusillaks, väikeajuks ja piklikajuks. Piklikaju on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist ja vereringet, aga ka näiteks neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. Piklikaju läheb üle ettepoole võlvuvaks ajusillaks. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkvelolekut ja und korraldavad tuumad ning sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Ajusillast selgmisel pool on väikeaju, mille neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu. Keskaju aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ning koordineerida liigutusi. Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest
(Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.) PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!) Aferentne TOOB erutust Eferentne VIIB erutust välja I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis... VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon
cm3. jääkõhu tõttu ei vaju vette asetatud kops põhja. Lootel kopsuhingamist ei ole ja kopsud õhku ei sisalda. Hingamise regulatsioon. Piklikajus on hingamist reguleerivate närvirakkude kogumik hingamiskeskus, millel on kaks osa: sissehingamisosa ja väljahingamisosa. Nad on omavahel funktsionaalses seoses: sissehingamisosa eritumisel pidurdub väljahingamisosa ja vastupidi. Hingamise regulatsioonist võtavad veel osa spetsiaalsed närvirakkude kogumikud ajusillas ja vaheajus. Seljaaju kaudu mõjutab hingamiskeskus sisse- ja väljahingamisel 6 rindkere mahtu muutvaid hingamislihaseid. Hingamine allub ajukoore mõjule (inimene saab tahtlikult hinge kinni hoida, lühikest aega; hingamise kiirenemine emotsioonide puhul). Piklikaju on ka köhimis- ja aevastamisreflekside keskus (kaitserefleksid). Hingamiskeskuses vaheldub pidevalt erutus ja pidurdus, mis
Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused Hingamissagedus Täiskasvanul n: 15-20x', m: 12-15x Vastsündinul 60x' ' Hingamismaht Täiskasvanul 0,5L Kopsude eluline maht5L 21. Hingamiskeskus Asend Paikneb piklikus ajus ja ajusillas 22. O2 sisaldus on kõrgeim sissehingatavas õhus 23. CO sisaldus on kõrgeim väljahingatavas õhus 24. Hingamise regulatsioon Reflektoorne Reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist Humoraalne Organismi elundkondade talitluste regulatsioon
Mandlid on krüptilised ja koosnevad lümfoidkoest kaitsefunktsiooniga (Ak-de moodustumine) Söögitoru: lihaseline 25 cm pikkune toru, mille kaudu toit liigub neelust makku, trahhea ja südame taga. Kolm kitsust ja kaks sulgurlihast. Alumise sulgurlihase häire maosisaldise refluks. Alaosas ühekihiline epiteel Neelamine: esimene etapp on tahtlik, järgnevad reflektoorsed,neelamisel sulgub kõripealis, et toit ei satuks söögitorru. Keskus ajusillas ja pons Mandlid e. tonsillid Neelamine Magu Toidumassi reservuaar ja edasitoimetaja 12ss-i Seedekanali laienenud silelihaseline osa Mao seintes on piki-, rõngas- ja põikilihaskiud Magu koosneb: kardia, fundus, korpus, suur ja väike kõverik, antrum ja pülorus Maolävises läheb söögitoru mitmekihiline epiteel üle ühekihiliseks silinderepiteeliks, milles on lohukesed ja nendes maonäärmed Pärismaonäärmete seinte parietaalrakud eritavad
Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 « H2 CO3 Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus
100 ml verd transpordib 18-19 ml O2. Normaalselt on 96- 100% hemoglobiinist seotud O2 ga . Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks. Kui inimene hingab 100% hapnikku, on ka O2 saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Hingamise regulatsioon- Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus
Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa kaudu alates seljaajust kuni suurajupoolkerade kooreni. 18. Motoorika juhtimise põhiprintsiibid. Tugimotoorika juhtroll: 1) Punatuum – asub keskajus, saadab signaalid automaatsete liigutuste tegemiseks 2) Vestibulaartuum – asub ajusillas, signaalid tasakaalu säilitamiseks 3) Võrkmoodustis – asub ajutüves; saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib võrkmoodustise, mis omakorda aktiveerib ajukoore. Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust
● atsetüülkoliin pikk!!! atsetüülkoliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Parasümpaatilise NS keskused asuvad peaajus: ● piklikajus, ajusillas, keskajus ja seljaaju ristluu piirkonnas ● parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas - elundi vahetus läheduses või elundi seinas - seetõttu on preganglionaarsed kiud pikad, aga postganglionaarsed kiud lühikesed ● peaajus asuvate keskuste kiud ulatuvad alakõhuni ● ristluu piirkonnas paiknevad keskused innerveerivad - jämesoolt, kuse- ja suguelundeid, pärasoolt Parasümpaatilise NS mediaatoriks on ATSETÜÜLKOLIIN
1) talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena - seljaajurefleksid 2) talitleb juhteteedena - on vahejaamaks erutuse edasikandmisel peaaju ja ülejäänud keha vahel Peaaju – paikneb koljuõõnes. Peaaju jaotub suurajuks ja ajutüveks. Suurajul eristatakse otsaju ja vaheaju. Ajutüve moodustavad kesk-, väike- ja piklikaju ning ajusild. Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Ajusillas paiknevad tähelepanu, ärkveloleku, une keskused, sealt kontrollitakse näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Otsaju e suuraju on peaaju suurim osa, mis koosneb kahest omavahel ühendatud poolkerast. Ajupoolkerad koosnevad peamiselt valgeainest, nende välispind (ajukoor) aga hallainest. Suuraju poolkerade pind on liigendatud vagude abil käärudeks ja sagarateks. Suurajukoorega on seotud inimese
hingamislihaseid. Hingamiskeskus jaguneb: • Dorsaalne respiratoorne grupp: sissehingamiskeskus • Ventraalne respiratoorne grupp: forsseerutud hingamise keskus Hingamiskeskuse neuronitele on omane sisemine rütmiline aktiivsus. 16 Lisaks piklikajule reguleerib hingamise sügavust ja sagedust ka grupp neuroneid ajusillas. Funktsiooniks: inspiratoorsete neuronite laenglemise väljalülitamine, ehk kopsude täitumisfaasi kestuse kontroll. Lisaks täitumisfaasi lühenemise kaudu hingamissageduse tõstmine. Hingamiskeskuse aferentsed mõjutused Lisaks saab aju sisendeid: • kõrgematest keskustest (ajukoor) • Tsentraalselt ja perifeerselt kemoretseptoritelt Asuvad unearteri hargnemiskohas ja aordikaarel. Arteriaalse hapnikiu osarõhu langedes alla 60mmHg hakkavad genereerima aktsioonipotentsiaale
erinevus: Ven. veres 550 ml CO2/ liitri vere kohta -Art. veres 500 ml CO2/ liitri vere kohta = 50 ml CO2/ liitri vere kohta 22. Hingamise regulatsioon: hingamiskeskus, hingamise automaatsus. Hingamiskeskuse aferentsed mõjustused. Efektorid – hingamislihased. Tsentraalne regulator – Hingamiskeskus KNS-s Läbilõikamiskatsed ja bioelektriliste potentsiaalide registreerimine Hingamisneuronid ajusillas ja piklikajus Erinevat tüüpi neuronid kompleksselt lülitatud, tsentraalne rütmogenees! Mõjutused kõrgematelt struktuuridelt: -Suurajukoor - Limbiline süsteem - Hüpotaalamus Sensorid. 1) Tsentraalsed ja perifeersed kemoretseptorid a. Tsentraalsed asuvad piklikajus, reageerivad ajuvedeliku PCO2 ja pH muutustele. b. Perifeersed – unearteri jagunemiskohal ja aordikaarel,
annaabi.ee 
