sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga
ühtlasi ka parimad totaalse inimese idee teostajad vastukaaluks totaalsetele riigile, mis valitsesid tollel ajal Venemaal ja Saksamaal. Kes siis valitseda suudab? Eks ikka vägevaimad Euroopa ning ka Ameerika vaimse juhtrassi hulgast, need, kellele kuuluvad suurpangad, ajakirjandus ja televisioonijaamad, need, kelle õigus valitseda põhineb lihtsal tõsiasjal, et nad "valitsemist juba tegelikult teostavad" hoides tervet maailma juba praegu raha ja ajuloputuse raudses haardes ning käsutades oma huvides Ameerika Ühendriike. Vaeste viha rikaste vastu püsib niikaua kui elab viletsus. Niikaua kui inimesed peavad nälgima, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on söönud. Niikaua kui inimesed peavad külmetama, tunnevad nad ka viha nende vastu, kes on riietatud kasukaisse ja elavad köetud tubades. Niikaua kui on inimesi peavarjuta, tunnevad nad viha nende vastu, kel on peavari ja oma säng
Paul päris selliseks siiski ei muutunud. Raamat kirjeldab, kui ta oli kaevikus ning pidi lõpetama ühe trükkali elupäevad, otsustas ta, et kirjutab tolle naisele ja räägib kõik ausalt ära. Ta oli suures sokis ning tõotas endale, et ta hakkab trükkaliks. Järelikult ei kehti see väide külmavereliseks muutumisest kõigi kohta, kuid üldjoontes oli see siiski nii. Ka perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga
Kas rohkem on ikka alati parem? rohkem alati parem. Kui inimene ei oska hinnata seda olukorda loogilisuse printsiibist lähtuvalt ja midagi tulevikuks kõrvalegi panna, siis jääb üle see õppetund saada. Loomulikult oli kõigil teatud punktis hea, rohkem mugavust, ilusaid asju, ettevõtetel paremad käibed ja kasumid. Ka pankadel oli suurem võitlus klientide pärast ja nii seotigi tänu ajuloputuse kampaaniale, mille pealkirjaks võis olla ,,Kasuta võimalust, sest kõik teevad nii" paljud inimesed kohustustega kinni. Suur osa inimesi läheb ka liigse kulutamise õnge seetõttu, et peavad panka niiöelda sotsiaalset abi pakkuvaks asutuseks, mitte äriettevõtteks. Võimalik, et nad ka lihtsalt usaldavad panka nii palju, et ei usu et selline asutus võiks neile halba nõu anda. Siinkohal meenub kohe ühe sõbra rõõm, kes sai krediitkaardi pakkumise ja oli väga õnnelik, et pank
julgeteks. Paul päris selliseks siiski ei muutunud. Raamat kirjeldab, kui ta oli kaevikus ning pidi lõpetama ühe trükkali elupäevad, otsustas ta, et kirjutab tolle naisele ja räägib kõik ausalt ära. Ta oli suures sokis ning tõotas endale, et ta hakkab trükkaliks. Järelikult ei kehti see väide külmavereliseks muutumisest kõigi kohta, kuid üldjoontes oli see siiski nii. Ka perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga
Me kõik näeme iga päev reklaamiva meedia produkte. Me tarbime asju, iseendale aru andmata, miks me seda teeme. Me lähtume põhiliselt trendidest, hoolimata sellest, mis meile tegelikult kasulikum oleks. Need eksisteerisid ja eksisteerivad siiani inimeste teadvuses. Me kuulame teiste arvamusi, nende eelistusi mõningate toodete kohta ning seejärel oleme kohe valmis ka seda ise järele proovima. Miks? Ja kas me üldse teame, kust pärinevad nende andmed? Eduka reklaamikampaania tõttu ehk "ajuloputuse" tõttu. Üheks kõige suuremaks kampaaniaproduktiks on Coca- Cola. Oma edukate reklaamitrikkidega ja pideva mainimisega meedias on see ettevõte end väga edukaks teinud. Inimesed ostavad Coca-Colat just mitte selle hea maitse või siis selle värskendava toime tõttu vaid selle "ideaalsuse" tõttu, mis on meie jaoks ilusti ja kenasti meedia poolt antud. Ning pärast tehtud ostu, kui inimene kõnnib oma pudeliga mööda tänavaid, siis see on juba iseenesest reklaam
sattus okupatsiooni saabudes võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara-proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega katsutakse romaanis raha teha
võrrelda oma edenemist ja mis aitab pingutada. Kas sa oled huvitatud osalema varu lihasmassi, saa lahti rasvkoest-programmis? Kava sisu on järgmine: 1. Loobu kaalust. Mõõda oma rasvkoe kogust, kasutades mõõdupuuna riiete istuvust või pigistades keha neid kohti, kuhu on kogunenud rasva. (Sa tead küll, kus need kohad on.) 2. Korda oma mõttes et kõhnuda sa pead võtma kaalus juurde-põhimõtet, et võiksid tühistada aastaid jätkunud ajuloputuse kiire kaalulanguse võimalustest. Paljud inimesed peavad kõhnumise tulemuseks vaid kehakaalu alanemist. 3. Söö rohkelt puu-, täistera-, kaun- ja juurvilju ning väherasvaseid piimatooteid (kui sa just täistaimetoitlane pole), ole mõõdukas nautimises. Mõnele sobib tõesti kõige paremini vahelduv ports süsivesikuid, rasvu ja proteiine, kuid ole ettevaatlik äärmusesse minevate dieetidega, mis peavad puu- ja juurvilju kahjulikeks. 4
lilledega. Gelja sai alles palju hiljem teada, et tema isa lasti terrori käigus maha, ema aga saadeti sunnitöölaagrisse selle eest, et söandas oma mehe järele pärida. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 85) 6 Siga Napoleonist taheti teha Suure Juhi võrdkuju. Tema nimi huulil, pidid loomad endas alla suruma kõik vastuolud. Või siis kasutati lihtsalt "ajuloputuse" meetodit. Peale seda, kui sead olid kindlustanud endale piiramatu diktatuuri, kustusid kõik ülejäänud reeglid ja esile kerkis uus ja mõjuvõimsaim: "KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED." (Orwell, 2003, lk 87) Katkend ametlikust ajaloost: "Stalin on partei suur juht ja õpetaja, sotsialistliku revolutsiooni väljapaistev strateeg, Nõukogude riigi väejuht ja teenäitaja. Kolhoosnikud töötasid põldudel
võõrastesse kätesse. Sõrdi abikaasa, kes viidi Siberisse, müüs maha oma maja, et tütrele pulmakingitust teha ning klaver, millel ta lapsena mängis, võõraste käest tagasi osta. Klaara- proua, kes klaveri uueks omanikuks oli saanud, hoiab muusikariistast kümne küünega kinni ning nöörib Sõrdilt kahekordse hinna, mida klaver tegelikult väärt on. Kross kujutab läbi sarkasmiprisma Klaarat kui nõukogude reziimi ajuloputuse läbinut. Viimaks makstakse nõutud raha ning klaver viiakse Sõrdi tütre Tiiu juurde. Klaver, omamoodi side Eesti Vabariigiga, jõudis tagasi oma õigete omanike juurde. 1993.a. ilmus "Tabamatus". 1994.a. ilmus "Järelehüüd". 1995.a. ilmus "Mesmeri ring". 1998.a. ilmus "Paigallend". 2001.a. ilmus "Tahtamaa". "Tahtamaa" on Krossi esimene tänapäeva käsitlev romaan. See kõneleb talude tagastamisest, ärist, peresuhetest ja erootikast. Ning ravimudast, millega
" Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm.
mida nad reaalselt inimestega Einsatzis tegid, kuid neid "tobedaid mõtteid" ei tahtnud ta endale pähe lasta. Kretschmer arvas, et mida rohkem ta inimesi tapab, seda vähem ta sellele tegevusele mõtleb. 5. Kas teie arvates oli Karl Kretschmer hullumeelne? Kas ta oli psühhopaat? Kas ta nautis tapmist? Kuna tema jutt on nii äärmuslik ja ta peab juutide tapmist õigustatuks, arvan, et tema peas päris kõik korras ei ole. Tõenäoliselt on tegemist ajuloputuse ja suure töötlemisega. Arvan, et ta ei olnud psühhopaat. Püüan teda mõista. Sel ajal mõjutati inimesi väga palju suure propaganda ja pidevate juute halvustavate juttudega. Mulle tundub, et Kretschmer ei olnud just kõige madalamast klassist, seega võisid tema mõtted mingil määral kattuda ka tugevalt natsistlike inimeste ideedega. Kuna Kretschmerile ei meeldinud laipade nägemine, arvan, et ta otseselt ei nautinud ka tapmist,
• Samasid religioone tõlgendatakse erinevalt • Ka jumalateenistusi peetakse erinevalt USUVABADUS (SININE KAST) • Üksi Euroopa riik ei piira usuvabadust • Siiski rakendatakse äärmusgruppide suhtes järjest enam seaduslikke meetmeid, mida põhjendatakse sellega, et tegemist ei ole klassikalises mõttes religiooniga • Tõeline religioon on siis, kui sellega liitutakse vabatahtlikult • Kultusega võib liituda aga teatud liiki sundluse, ajuloputuse, mõtete kontrolli või hingelise manipulatsiooni tagajärjel FUNDAMENTALISM • Fundamentalist - inimene, kellele on pühakiri ja pühakojas kuuldu vastuvaidlematu sõnasõnaline tõde • Üldised tunnusjooned: • Püüab muuta aktiivselt nii usklike kui uskumatute käitumist • Tajub maailma heade ja kurjade jõudude lahinguväljana • Ei esinda kindlat sotsiaalset, hariduslikku või muul aluseks moodustunud rühma, vaid hõlmab
2 Aga kes oskaks kolonni sünnist rääkida paremini kui keegi, kes ise selle kõige juures oli. Seepärast kasutangi kolonni liikme, Meelis Ivaski meenutust Kolonni algusest. Järgnev lõik on võetud raamatust ''Võru Veri ei Värise'' , mis on väljastatud Vaba-Sõltumatu Kolonn nr 1 20. juubeliks :'' Oli sügis. Ühel päeval rääkis Argo Männimets õhinal kellestki, kes oli avanud päev varem tema silmad. Tundes Männimetsa, olin veendunud, et Argo oli langenud ''ajuloputuse'' osaliseks, kellegi Ain Saare poolt, kes oli minu klassis ja istus koos Kadi Kuusega minu ees. Argo kutsus mindki kaasa Ain Saare poole, et teda tutvustada. Ain küsis Argolt, kas mind saab usaldada. Pärast Argo jaatavat vastust hakkas omavaheline vestlus sujuma ning kuidagi märkamatult olime arutamas Eesti ajalugu ja Vabadussõda. Kes mida teadis, kellel mis raamatud olid olemas ja mida lugenud. Mingil hetkel tuli Ainilt küsimus, et kas teeme koos midagi. Kuna
" Perv, P., Trubetsky, T. "Punk Maavallas." Käsikiri. Tollel ajal said alguse sellised uued ja huvitavad ning veel praegugi Eesti tuntuimad punkbändid, nagu 1984. aastal alustanud Vennaskond ja 1986. tekkinud J.M.K.E. Viimaks leidis Eesti punkliikumine kajastamist ka trükisõnas, ajakirjanduses ilmusid mitmed palju vastukajasid põhjustanud artiklid. Muidugi, nii nagu peaaegu kogu ühiskond kannatasid ka need kirjutised kommunistliku ajuloputuse all. "NSV Liidus ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida ainult Lääne moe tobedast jäljendamisest. Aga oleks suur viga pidada punki kahjutuks, üksnes väliseks ilminguks. On väidetud, et noored tahtvat lihtsalt tähelepanu äratada, eakaaslaste seast välja paista. Ehkki tahetakse ka seda, on säärased väited üpris vastutustundetud. Meid on lapsepõlvest peale õpetatud: riie ei riku meest ehk sisu on tähtsam kui vorm.
julgeteks. Paul päris selliseks siiski ei muutunud. Raamat kirjeldab, kui ta oli kaevikus ning pidi lõpetama ühe trükkali elupäevad, otsustas ta, et kirjutab tolle naisele ja räägib kõik ausalt ära. Ta oli suures sokis ning tõotas endale, et ta hakkab trükkaliks. Järelikult ei kehti see väide külmavereliseks muutumisest kõigi kohta, kuid üldjoontes oli see siiski nii. Ka perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga
Paul päris selliseks siiski ei muutunud. Raamat kirjeldab, kui ta oli kaevikus ning pidi lõpetama ühe trükkali elupäevad, otsustas ta, et kirjutab tolle naisele ja räägib kõik ausalt ära. Ta oli suures sokis ning tõotas endale, et ta hakkab trükkaliks. Järelikult ei kehti see väide külmavereliseks muutumisest kõigi kohta, kuid üldjoontes oli see siiski nii. Ka perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga. Ta ema
Paul päris selliseks siiski ei muutunud. Raamat kirjeldab, kui ta oli kaevikus ning pidi lõpetama ühe trükkali elupäevad, otsustas ta, et kirjutab tolle naisele ja räägib kõik ausalt ära. Ta oli suures sokis ning tõotas endale, et ta hakkab trükkaliks. Järelikult ei kehti see väide külmavereliseks muutumisest kõigi kohta, kuid üldjoontes oli see siiski nii. Ka perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui ta koju läks, oli tal loomulikult hea meel näha oma ema, isa ja õde. Kuid tunne, mis valdas teda kodus olles, polnud enam see, mis varem. Need kolm nädalat, mis ta oli kodus olnud, olid talle justkui piinavad. Kuigi ta sai olla oma perekonnaga, janunes ta sõjaväe järele. Puhkus oli tema jaoks justkui kahevahel olek, mis kõik rängemaks teeb. Eriti raske oli talle jumalagajätt ta emaga
annaabi.ee 
