KONTROLLIMINE hindamine JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916) otsustamine indiviidi PLANEERIMINE ja grupi tasandil Motiveerimine on inimese tegevusele HERBERT SIMON NOBEL 1978 ajendavate jõudude teadvustamine ning Tegevuse juhendamine soovitavas suunas ORGANISEERIMINE individuaalsus nende vahendusel inimese mõjutamine. sotsiaalne taju eestvedamine motiveerimine Eestvedamine hõlmab endas tegevusi, MÕJUTAMINE
Motivatsioon väljendab inimese sisemisi ja välimisi ajendeid, mis mõjutavad tema tegevust ja selle tulemuslikkust. See on inimese sisemine indikaator, mis aitab saavutada rohkemat kui mittemotiveeritud inimene loomuomaselt saavutada suudaks. Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi
sellega peagi - inimesed mõõdavad oma rikkust võrreldes teistega ja alati leidub keegi, kes on jõukam - raha piirkasulikkus on kahanev, sest mida rohkem on asju, seda enam väärtustatakse muud, nt sõprust või vabadust - sissetuleku suurenemine viib tähelepanu elu muudele, vähem kontrollitavatele asjadele nagu nt enesearendamine. NB! Tasu ei võrdu rahaga. Tasu on igasugune positiivne ja negatiivne kinnitus, mida me saame tehtud töö eest. Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motivatsioonifaktorite toimemehhanisme selgitavad motivatsiooniteooriad, mis jagunevad üldjoontes: _ rahuloluteooriad selgitavad inimese motivatsiooni vajadustest ja nende rahuldamisest lähtuvalt. Näevad inimeste vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. _ protsessiteooriad lähtekohaks arusaam, et inimesed analüüsivad situatsiooni ja otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel
pean selle ära tegema, et mitte endast valet muljet jätta, või ma pean selle koolitöö ära tegema muidu vistakse mind koolist välja. Välise motivatsiooni puhul mängib tasu suuremat rolli kui oma tahtmine. Kuid tasu motiveerib ainult lühikest aega ja tööd saab edukalt lõpetada vaid siis kui see sind siseselt ka motiveerib. (Tudengiveeb.ee) Mis on motiveerimine? Maria Kütt arvab: Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motivatsioonifaktorite toimimist selgitavad motivatsiooniteooriad, mis üldjoontes jagunevad: rahuloluteooriad – näitavad inimese motivatsiooni vajadust ja rahuldamist lähtuvalt. Näitavad isiku vajaduste rahuldamist seoses ümbritseva keskkonnaga. protsessiteooriad – põhineb arusaamisel, et inimesed analüüsivad situatsiooni ja otsustavad kas ja kuidas sellele reageerida. Põhirõhk on inimese erinevatel arengu
et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates füsioloogilistest vajadustest oleksid täidetud. Eneseteostus sõltub paljudest niinimetatud metavajadustest. Need on vajadused, mis esinevad tavalisest kõrgemal astmel ning oletatavasti ainult inimestel. Nendeks on: tõde, headus, ilu,
1) Pealkiri. 2) Tees - üldine kirjeldus, mis hõlmab sündmuste vahetut järgnevust (sotsiaalne tasand) ja infot nende psühholoogiliset taustast, arengust a tähtsusest (psühholoogiline tasand). 3) Antitees - oletus, et teatud järgnevus moodustab mängu, on esialgne, kuni selle kehtivust eksistentsiaalselt kontrollitakse. 4) Eesmärk - väljendab, milleks mängu vaja on. 5) Rollid - ei ole mina-tasandi näol tegemist mitte rolli, vaid nähtusega. 6) Dünaamika - kõiki mängujuhtusi ajendavate psühhodünaamiliste jõudude määratlemiseks. 7) Näited - lapsepõlvest pärinevad mängu alged või selle lapselikud prototüübid ja õpetlikud, tasub formaalse kirjelduse koostamisel selliste liigikaaslaste otsimine end ära. 8) Transaktsionaalne paradigma - transaktsionaalne analüüs, mis annab varjatud transaktsiooni nägemiseks sotsiaalse ja psühholoogilise tasandi. 9) Käigud. 10) Hüved - seisnevad mängu tasakaalustavas (homöostaatilises) funktsioonis.
Töises tegevuses on kolm motivatsiooni allikat (M.Vadi): 1) töö eest saadav tasu nii otsesed kui kaudsed; 2) töökeskkond nii füüsiline kui suhted, õhkkond s.h juhtimise kvaliteet; 3) töö ise selle sisu, kuivõrd võimaldab eneseteostust, enesest lugupidamist ning arenemisvõimalusi (NB! Seda on võimalik tagada ka nn. lihttööde puhul) Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu, nii, et tulemuseks ei ole mitte numbrid ja tooted/teenused, vaid rõõm töö tegemisest. vaid tulemuseks on nauding ja rõõm tööl käimisest. 1 Motivatsioonist _ majanduskool Standfordi professori Chip Heath'i järgi ei ole juhid sugugi nii head inimeste motivatsiooni tundjad kui nad seda ise arvavad
Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer, Dönitz nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri, millest igaüks diktatuuri labürindis enda omapära säilitas. Nende isikute psühhogrammid aitavad leida vastust küsimustele, mis mehi kuritegudele ajendas. Kas nad kuuluvad eriliste kurjategijate kategooriasse, kelle kriminaalne energia on nende juhi omaga võrreldav? Või on tegemist täiesti harilike sakslastega, kelle karjäär kuritegudeks ajendavate eriliste tingimuste ja kokkusattumuste tõttu teoks sai. Joseph Goebbels Goebbels oli arvatavasti üks Hitleri ustavamatest abilistest. Uskudes sügavalt oma ebajumalasse, sai just temast Hitlerikultuse algataja. Goebbels süütas Kolmanda Reichi tõrviku, pannes pruunimeelseid vagatsejaid raamatuid, sünagooge ja tagatipuks inimesi põletama. Mehe taparelvaks olid sõnad. Kui vaadelda Hitleri võimu kui segu võrgutamisest ja vägivallast, jääb Goebbelsile võrgutaja roll.
8 - Motivatsioonifaktor - töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, vastutuse usaldamine ja tunnustus. - Hügieenifaktor - töötasu, töötingiused, kindlustunne tööl, töökultuur, inimsuhted, juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. - Motivatsioon - sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. - Motiveerimine - inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. - Vajadus - seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis kindlustaksid subjekti bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis seetõttu ajendab teda tegutsema puuduoleva saavutamiseks. Inimese tegevusse rakendamine tema vajaduste rahuldamisel astmed: 1) vajadused 2) pinge (millest tahab vabaneda) 3) tegutsemine (otsib võimalusi) 4) tegevuskava koostamine
käitumise vastastikust toimet. (Näide kiirusepiirangut rikkuva juhi nägemisest kaasliiklejana ja tema karistamisest politsei poolt). Biheiviorism näeb vaid tasustuse mõju subjektile. Biheiviorismi järgi eksisteerib vaid „ühesuunaline“ suhe keskkonna ja käitumise vahel: keskkond mõjutab käitumist, kuid vastupidises suunas toimet ei eeldata. 4) Sotsiaalkognitiivse teooria põhijooned (modelleerimise tüübi, kaasneva õppimise, jäljendamist ajendavate märguannete ja tagajärgede toime tähenduses). Modelleerimine avaldub tunnetuslike ja afektiivsete muutustena käitumises, mis tulenevad ühe või mitme mudeli järgimisest. Mudelite abil õppimine mängib tohutut rolli meie elus. Eristatakse: - Otsest jäljendamist - Sümboolset jäljendamist (üldise käitumise, stiili tähenduses) - Sünteetilist (kombineeritud) jäljendamist nähtud käitumismallide kombineerimisena.
Kui hästi organisatsiooni liikmed neid tunnevad ja teavad. Kuivõrd on töötajad need omaks võtnud, kas neid praktikas järgitakse. 17. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Millistest tööülesannete omadustest sõltub kõrgem motiveeritus? Motivatsioon sisemised ja välised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust Motivatsioon s.o. tegevuse intensiivsus, suund ja püsivus eesmärgi saavutamisel Motiveerimine inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine Kõrgem motiveeritus sõltub: Mitmekesisus kui palju vaheldust töö pakub Terviklikkus/ identiteet kuivõrd tajutav on töö tulemus tegija jaoks Olulisus kui oluliseks peab töötaja oma töö tulemusi ühiskonna jaoks Iseseisvus ja vastutus kuivõrd on töötaja vastutav oma töötulemuste eest Tagasiside kuivõrd inimene saab tagasisidet oma progressi kohta 18
· Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. · Eneseusund. · Takistavate välismõjude ületamine. · Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). · Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4
Millega läbielamise või endale saamise ihade ja soovimpulsside allasurumine. Eneseusund. Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4
ekstravertne. OLULINE : sest need näitavad kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja kuidas ta otsuseid langetab! 9. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Kuidas on erinev töörahulolust? Motivatsioon sisemised ja välised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust eesmärgi saavutamisel. Motivatsioon võib olla kas kaasatõmbav või väliselt tõukav. Motiveerimine - inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motivatsioon viitab põhjustele, on motiiv ja isik täidab konkreetse tööülesande. Tööga rahulolu viitab rahulolule sellest, et isik saab täita oma tööülesannet (oma töö üldine hindamine). Töörahulolu ja motivatsioon eksisteerivad teineteisest sõltumatult. 10. Millistest tööülesannete omadustest sõltub kõrgem motiveeritus. Inimesi motiveerib: · Tasu töö eest palk, lisatasud, hüvitised
Õpilane, kellel on kalduvus tembutada, teeb seda tavaliselt selleks, et saada rahuldust kaasõpilaste tähelepanust ja tunnustusest. Eriti murdeeas.õpingukaaslaste tähelepanust tingitud väärkäitumise ületamiseks tuleb õpilane kas isoleerida või ellimineerida nende toetus. Pidevalt kordarikkuvate õpilaste v klassi distsiplineerimiseks kasutatakse käitumise modifitseerimise metoodikat. Kas individuaalset või kollektiivile mõeldut. KMM 5 etapp: väärkäitumise ja seda ajendavate tegurite identifitseerimine; ettekujutus väärkäitumise ulatusest tasemest; positiivse käitumise tasustus ning kriteeriumid selle rakendamiseks(kiitus:siiras,vormilt ja ulatuselt vastavuses tehtuga,arvestab kiidetava eelistustega,kirjeldab või seletab, mis on tegevuses kiduväärne) - lubamatu käitumise peatamine karistamisega(kui positiivse käitumise tasustuse ja töö köitvusega ei õnnestu väärkäitumist ohjeldada, tuleb õpilast karistada
töötajaid kaasata. Üks põhilisi kaasamise vorme on töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse. Otsene (vahetu) kaasamine saab toimuda nt: arenguvestlused, rahulolu-uuring, tulemusvestlused, infokoosolekud jne. Kaudne kaasamine näiteks ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud. 16. Motiveerimine ja mõjutamine, motiveerimise aspektid ja taktikad Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate tegurite teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Motiveerimise aspektid: LAB-Profiilid- Neuro-lingvistilises programmeerimises (NLP) R. Bailey poolt väljatöötatud LAB Profiilid (Language and Behaviour Profile) metoodika sisaldab 14 erinevat kategooriat, mis aitavad juhil mõista, kuidas nende töötajad mõtlevad, end motiveerivad ning mida nad motivatsiooni ja produktiivsuse säilitamiseks ning suurendamiseks vajavad
annaabi.ee 
