kuid poliitilisi otsuseid teostas Bismarck. Kuid ta ei arvestanud sageli maapäeva arvamusega vaid tegutses oma äranägemise järgi. Ta tegutses kinnitamata eelearvega ja teostas sõja väe reformi.1846 võideti koos Austriaga Taanit ja võideti tagasi oma alad. 1866 provotseeris Austria Preisi sõja kus Austria valusalt lüüa sai ning kaotas ülemvõimu Põhja Itaaliaja Saksa aladel. Viini kongressil loodud Saksaliit ja asemele loodi 1876.aastal Põhja Saksa Liit mille kõrgem võimuorgan oli Riigipäev ja liidu kantsleriks sai Bismarck .Tänu liidu loomisele algas Sakasmaa poliitiline ja majanduslik ühtlustumine.1870 püüdis Prantsusmaa takistada Saksamaa ühinemist kuid lõpuks alistus. 1871 Kuulutati välja Saksa Keisririik kus säilisid kõik olemas olevad saksariigid. Keisririiig tasandil teostati ühtset Välis-, tolli-, rahandus-,kaitse- ja seadlusandlus poliitikat.
Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide poliitik ja 16. president Aasta arvud Saksa keisririigi väljakuulutamine 1871 Pariisi komuun 1871 Victoria valitsusaeg 1819-1901 Ameerika kodusõda 1861-1865 Gettysburgi lahing 1863 Napoleon III keisririik Bismarcki valitsemise viis ehk ta valitses riiki oma tahtmist mõõda. Loodi saksaliit, mille abil Saksamaa ja Preisimaa ühendati. Sunduslik tasuta algharidus, usuõpetus asendati moraaliõpetustega ja riigi hümniks kinnitati Marseljees. Põllumajandus, sest talupoegade olukord halvenes ja hakati odavamiad veine ostma. Ta keskendus majanduse arendamisele ning aktiivsele välispoliitikale. Sest ta kaotas sõja Saksamaale ja pidi andma sõjakahjude hüvitamiseks raha. Oli juhtiv tööstus, rahandus jakaubanduskeskus maailmas.
prantsuse revolutsiooni eelsed monarhiad. 2 tasakaalu põhimõte, oli selleks, et ükski võitja riik ei muutuks teistest tugevamaks. Selleks tuli territooriumid ümber jagada. Territooriumite jagamisel ei arvestatud riikide ega rahvaste huve. 3 Julgeoleku põhimõte, selleks ümbritseti Prantsusmaa puffer riikidega. Prantsusmaa pidi tasuma 700 000 000 miljonit franki sõja kahjude hüvitamiseks. Prantsusmaa jäi kuni hüvitise tasumiseni osaliselt liitlaste poolt okupeerituks. SAKSALIIT Loodi 1815. Aastal. Eesmärgiks oli taastada Saksamaa väikeriigid, kuid selle vastu olid alles jäänud riikide valitsejad. Sinna kuulusid 41 Saksa riiki. Mõjukaimaks riigiks oli Austria, tema poliitiliseks vastaseks oli teine suurem riik, Preisimaa. METTERNICH Metternich oli Austria välisminister, kellelt sai Viini kongressi järel ,,kogu Euroopa välisminister". Tema nime ja mõjukuse tõttu nimetatakse Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas Metternichi süsteemiks
nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna · Uus ühendus oli föderaalriik · Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja riigipeaks Preisi kuningas · Saksamaa ühendamine oli üks Saksa- Prantsuse sõja põhjuseks · Saksamaa ühinemine sai teoks peale vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga 10.jaanuaril 1871.
annaabi.ee 
