Keskaeg kui pime aeg Mõiste "pime aeg" tuli kasutusele 1330ndatel, kui Itaalia teadlane Petrarch pidas Lääne-Rooma Keisririigi languse järgset aega "pimedaks ajaks", võrreldes seda klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada
Kuid just selliseks võib ka biograafiaid minumeelest pidada. Kui lugedes erinevaid biograafiaid, siis käis ka selle tekstiga kaasas paratamatus, et elulugu põimus ajalooga ning see on üks väga tähtis moodus, kuidas ajalugu uurida. Killukese ajaloost talletab iga inimene, kes loeb seda teksti, kuna see peegeldas tolle aegset ühiskonda, kombeid, traditsioone ning ka geograafilist kaarti. Ajaloo edasi kandumine läbi biograafiate aitab ajaloolastel uurida erinevaid ajaloo aspekte, mis on väga olulised saamaks teada, mis juhtus ajal enne meie sündi. Erinevates elulugudes peituvad ajaloolised viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks. Kirja ei pantud
Rembrandt õppis maalikunsti mitme maalija juures. Pärast õpinguid läks ta tagasi kodulinna Leidenisse ning avas seal koos ühe sõbraga oma stuudio. Tuntumaks sai ta kui 1627. aastal saabus Leidenisse tuntud mees nimega Huygens. Tema kiidusõnad tõid Rembrandtile kuulsust ja töödele palju tellimusi. Kuulsuse kasv võimaldas Rembrandtil võtta enda juurde õpilasi, kes omandasid tema maalimisstiili, nii et isegi tänapäeval on ajaloolastel kohati raske vahet teha, kas tegu on Rembrandti või mõne tema õpilase tööga. 1631 kolis Rembrandt Amsterdami, oli seal edukas portreekunstnik. Ta abiellus kõrgemast klassist naise Saskiaga. Tänu sellele abielule pääses Rembrandit kõrgemasse seltkonda. Nad elasid pillavalt, mis tõi hiljem kaasa rahaprobleeme. Kolm nende last surid, samuti naine Saskia tuberkuloosi. Hiljem hakkas Rembrandt läbi käima endast palju noorema naisega, kes
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga
.....................................................................................................................11 Ehkki antiikkirjandus oli enne meid väga kaua aastaid tagasi on ta mõjutanud meie kirjandust, filosoofiat ja kogu meie üldist maailmapilti. Tänu antiikkirjandusele on meil kasutusel erineivaid kirjanduszanreid nt. proosa, eepika, draama, komöödia, tragöödia jne. 11 Antiikkirjandus on väärtuslik oma poliitilise sisu poolest ja väärtusliku allikmaterjalina, mis aitab ajaloolastel minevikku paremini mõista. ........................................................................11 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 12 2 3 Sissejuhatus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka
Kõik see avardas plahvatuslikult arusaama maailmaühiskonnast kui reaalsusest. Alates sellest ajast polnud olemas vaid ühte tõde.Maailm globaliseerus.Väärtushinnangud muutusid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pole halba ilma heata ja kõigest halvast on võimalik teha järeldused ja vigadest õppida. Arvan,et iga süüta inimese surm on ja jääb kellegi hingele. Kelle õlule panna Esimese Maailmasõja süükoorem, on raske öelda arutlejal kui isegi ajaloolastel. Ajalugu on teema, mille üle vailedakse koguaeg ning tahetakse muuta. Tsiteerides Albert Einsteini: „Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõjad vältimatud „ ning „ Rahu ei saavutata kunagi jõu, vaid mõistmisega“.Nõustum täielikult kuulsa teadlasega ning lisan: „Sõda ei saa kunagi vältida samaaegselt sõjaks valmistumisega“.
on saavutanud, on väike osa sellest, mis on veel avastamata. Maailmas on nii palju ilusaid ja avastamata paiku, loomi, taimi ja palju muud, mis võivad muuta inimese arusaamist elust, mis võivad olla vastuseks meid huvitavatele küsimustele. Maailmas on nii palju huvitavat ja avastamatut, aga meie unistame kohata tulnukaid ning asuda elama Kuule. See on tõesti huvitav, kuid kes oli varem kana või muna? Kui kaua inimesed vaidlevad selle küsimuse üle või miks ei ole ajaloolastel ühist arvamust sündmuste kohta? Miks üks riik kirjutab ühte aga teine teist? Miks meile räägitakse vähe aastatest kui hukkus palju inimesi? Me peame kõike seda teadma ja mäletama, sest nagu ütles J. Santayana „Need, kes ei mäleta minevikku, on määratud seda kordama.” Me oleme avastanud gravitatsiooni, nafta, elektri, leiutanud auto, telefoni, arvuti. Sellest, mida õpetatakse täna koolis, ei teadnud inimesed pooltki sada aastat tagasi. Meie areng on liikunud edasi
näiteks lubjakivi. Kujude ja sarkofaagide valmistamiseks kasutati kivi. Etruskid olid osavad ka pronksskulptuure valmistama. Tuntuimad pronkskujud on Rooma linna Kapitooliumi emahunt. (õpikust pilt lk 145) Kokkuvõtlikult: Olgugi, et teadmised etruskide kohta on puudulikud on meil siiski mingisugunegi ettekujutus antiikaja kõrgtsivilisatsiooni kohta. Etruskidel on suur osa maailma kultuuripärandis ja tänu neile on ajaloolastel veel palju mõistatamist, sest tore oleks teada saada veel nii mõndagi sellest antiikaja suurrahvast. Kasutatud allikad : Burian, Jan, Mouchova, Bohuvila 1973. Etruskide kuulsus ja langus. Tallinn: Valgus http://www.mysteriousetruscans.com/ http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Rooma2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Etruskid
Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 4. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord . Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. 5. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus. I periood- varajane keskaeg(4.-10. saj) Rooma riigilt päritud tsivilisatsioon ja traditsioonid hakkasid kaduma. Alguse sai uus elukorraldus- feodalism. II periood- kõrgkeskaeg(11.-13. saj)
Kindel aga on see, et ajaloolased on eri aegadel ja eri paikades pidanud mälestusväärseks erinevaid minevikuaspekte. Näiteks lahingud, poliitika, usk, majandus jne. Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või tavainimestele. Termin ,,ühiskondlik mälu" tuli kasutusele fraasina, mis rõhutab sarnasust ajaloo ülestähendamises ja mäletamise viiside vahel. Ajaloolastel on tarvis uurida mälu kui ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone. Mälestusi mõjutavad nii nende edasiandmise ühiskondlik korraldus kui ka vahenduskanalid, mida seejuures kasutatakse. Vahenduskanaleid on viis: 1. Suulised traditsioonid. Viimase 30
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517.aasta, katoliku kirikust eraldus luteriusk. 2. Keskaja põhiperioodid, nende lühiiseloomustus.
Kuigi sellistest karmidest usu ja kiriku vastu suunatud meetmetest loobuti, on see igaühe enda otsustada, kas see revolutsiooniaegne tegevus oli kasulik või kahjulik. Üks ilmselgelt negatiivne tagajärg, mis revolutsiooniga kaasnes, oli massiline kultuuripärandite hävitamine, alustated Bastille kindluse hävitamisest ja lõpetades raamatute ja arhiividokumentide põletamisega. See tegevus oli halb kasvõi seepärast, et tänapäeva ajaloolastel oleks palju abi tolleaegsetelt kirjutistelt. Selle taga oli eelkõige kohalike omavalitsuste ja üksikute aktiviste initsiatiiv. Eriti rängalt sai kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-, kunsti- ja raamatukogud. Sellegipoolest üritati leida sellele lahendus, luues monumentide komisjon, Louvre kunstimuuseum ja rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele. Lisaks loodi seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle riigi.
Leping sõlmiti nelja riigi vahel. Leping sõlmiti kahe riigi vahel. Lepingu eesmärk oli ära hoida sõja Pakti eesmärk oli: saada vabad käed sõja puhkemine alustamiseks. Mõlemad lepingud olid kiirendavaks faktoriks sõja valla päästmiseks. 5. Teise maailmasõja põhjused ja algus (Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale). Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna. b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin- mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle. d) Sõja provotseeris NSV Liit, et päästa valla nõukoguderevolutsioon. e) Hitler ja Stalin sõlmisid MRP. Teine maailmasõda algas 1
kandjad ☼ Mitchell “Mida pildid tahavad?” ☼ visuaaluuringud/visuaalkultuuri uuringud (saksamaal: pildi teadus) - katusmõiste, visuaalse info tähtsustamine ☼ 1. haru: kunstiajalugu:püüavad vabaneda kitsa kunsti mõistest, pole vahet, kas teos on suur või ei ole ☼ 2. haru: kultuuriajalugu:tänapäeva visuaalne kultuur, TV, arvutid, reklaam; vähem ajalooline ☼ 1980. aastate lõpp: ajaloolastel see termin ☼ konkreetse kultuuri visuaalne ajalooline uurimine- visuaalkultuur; funktsioon, mõju mõista visuaalseid allikaid avaramalt, mitte ainult ilusad pildid aspektid: ☼ 1. visuaalkultuuri ajalugu kui uus kunstiajalugu: vaadata avara pilguga ☼ 2. ajalugu: teksti kõrval pildid ☼ 3. materiaalne ja mittemateriaalne: unenäod, fotod kui pildid verbaalne ja visuaalne ajalugu: ☼ minevikku saab esitada sõnades ja kujutistes
praegune ühiskond? Kui ikkagi tookord peeti mehelikuks kangru ametit. . . kas see teeb siis ühiskonna rollide jaotuse kuidagi teistsuguseks meie omast? (M) 3.3. OBJEKTIIVSUS 41 Teine võimalik käsitlus võiks olla: ajalooteadmine on objektiivne siis, kui vähemalt mõned faktiväited on õiged; saadud usaldatavate protseduuridega ja ajaloolastel on võimalik selliseid väiteid ära tunda. Loone arvab, et sellest seisukohast on ajaloolased kahtlemata püüelnud objektiivsuse poole — aja- loolased viitavad. . . Mõne aja jooksul hakkavad ajaloolased ära tundma, kas tegemist on tõelise uurimusega või mingi kergekaalulise targutamisega. Alates 19. saj teisest kolmandikust on selliseid väiteid vaieldamatult püütud saada. Igas kohas, kus kirjanik spekuleerib, ajaloolane endale seda ei luba.16
5. Miks Suurbritannia ja Prantsusmaa läksid 1938. aastal kokkuleppele Saksamaaga aga 1930. aasta kevadel kavandasid liitu NSV liiduga? NSV liit ei kuulunud Rahvasteliitu ja temaga oleks toona olnud lihtsam koostööd teha. Algul prooviti Hitlerit ohjeldada NSVga, hiljem nähti, et see ei toimi ja et Hitler suhtleb ise NSVga ja otsustati, et kindlam on ise hakata lepitust otsima. Teine maailmasõda Põhjused ja algus Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: 1. Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna 2. Saksamaal sai võimule Hitler, kes soovis saada maailmavalitsejaks 3. Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle 4. Sõja provotseeris NSV liit, et seejärel päästa valla maailmarevolutsioon. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939
Caesar kirjutab Orgetorixist helveetide aristokraat, kes tegi riigipöördekatse. Helveetide hõimuvalitsus kutsus ta siis kohtu ette ning see mõistis ta tulesurma. Luceanus: Gallia druiidid elasid suurtes hiites ha eraldatud inimtühjades laantes. Hiitele võisid läheneda ainult preestrid. 22. Keltide ohverdamiskombed. Ükski ajaloolane pole druiide otseselt preestriteks nimetanud. Peamiselt puudutas nende tegevus ohverdamist (kirjas Poseidoniose traditsiooni ajaloolastel) Strabon kirjutab, et ohverdati inimesi: neile löödi noaga selga ning ennustus saadi selle põhjal, kuidas ta suri. Ohverdamisi ei teostatud druiidide kohaloluta. Ohvri võis nooltega maha lasta, teibasse ajada, ära põletada. Diodoros Sitsiiliast kirjutab, et nende ohverdustavad on kummalised ja uskumatud. Ohverduse kirjeldus on umbes sama mis Strabonil samuti ei ohverdata ilma filosoofi (druiidi) juuresolekuta. Caesar kirjutab,
Kuna budism tunnistab igat ilmalikku kultuuri, mis ei ole vastuolus põhimõttega, et Buddha tee viib lõpliku vabanemiseni, siis tähistavad nad ka teiste religioonide pühasid (näiteks jõulud). Kalender Enamasti kasutavad budistid tänapäeval kristlikku kalendrit, mis algab 1. jaanuaril. On aga olemas ka budistlik kalender, mis algab Gautama Buddha surmaga. Mis aastal ajaarvamine algab, selle üle puudub ajaloolastel üksmeel. Theravaada budism kasutab budistlikku PÜHAD kalendrit. Selle järgi algab aasta aprillis ning 1956.-1957. aastal tähistasid theravaada budistid Buddha 2500. surma-aastat. Tiibeti ja Hiina budistid aga kasutavad Hiina kalendrit, Paljudel pühadel mis koosneb tähistatakse Buddha kuuekümneaastasest tsüklist,elu, kusõpetust võielemendist üks neljast virgumist
Õiguse ajaloo funktsioonid: Filosoofiline tuleb tundma õppida seisukohast, milline oli kunagi kehtinud õiguse eesmärk, millised olid tollele ajal ja tolle ruumi poolt omaksvõetud ettekujutused õigusest. Geneetiline funktsioon õigus areneb järest. Kunagi eksisteerinud õigust käsitletatakse tänapäeva õiguse eelastmena ja nii konstrueerub teatud astmestik, mis on pidevas arengus. Siin tuleb rääkida õiguslikust kontituiteedist ehk järjepidevusest. Õiguse ajaloolastel on alati eesmärk tagada õiguskorra järjepidevus. Siin tuleks mainida, et alati ei arene järjepidevalt, n vägivaldsete revolutsioonide puhul. Kui Eesti okupeeriti 1940, siis õiguse järjepidevus katkes ning kapitalistliku õiguse asendas sotsialistlik. Kogemuslik funktsioon ehk teadasaamine olnust. Aitab üldse paremini mõelda järele inimese ja tema tegevuse üle maailmas (osaliselt õiguse filosoofia). See annab võimalusi võrrelda tänapäeva
saj uurimist, siis nüüd tuleb see tõsisemalt päevakorrale. Peaaegu kõik need tollased ajaloo osakonna õppejõud, kes varem olid varasema perioodiga tegelenud, hakkavad tegelema ka uuema perioodiga, nii professor Vahtre, Ligi jne. Loomulikult toob see kaasa selle, et tulevad uued inimesed, kes hakkavad lähiajalooga tegelema. Teine moment on seotud publitseerimisvõimaluste avardumisega. Ajaloo teema muutus keskseks teemaks mitte ainult jooksvas ajakirjanduses, vaid ajaloolastel tekivad võimalused avalduda oma töid kirjanduslikes väljaannetes. Lisaks Loomingule lisaks on oluline ka mitme ajakirja sünd - ajakiri Vikerkaar, mis üsna palju ajalootemaatikat hakkab viljelema ja ajakiri Akadeemia, mis ametlikul kirjanaike liidu ajakiri, aga selle ajakirja panus uue teadmise kultiveerimisele on ääretult suur. 1988. aastal ajaloo osakonnas hakkas ilmuma ajalooalmanahh Kleia ja sellest sai ajaloolise ajakirja mantlipärija. 1989
astmestik, mis on pidevas arengus. Traditsiooniliselt on see kantud aga õiguse eelajaloo ideest. see on periood, kus õigust ei fikseeritud kirjalikult, kuid oli võimalik rääkida õiguse geneesist eelajaloo või eelastmete tähenduses. Seda funktsiooni tuleb mõistma nii laias kui kitsas tähenduses. Siin tuleb rääkida õiguslikust kontituiteedist ehk järjepidevusest (1940 katkes ja ei saa rääkida geneetilisest funktsioonist). Õiguse ajaloolastel on alati eesmärk tagada õiguskorra järjepidevus. Lisaks on ajalool kogemuslik funktsioon ehk teadasaamine olnust. Aitab üldse paremini mõelda järele inimese ja tema tegevuse üle maailmas (osaliselt õiguse filosoofia). See annab võimalusi võrrelda tänapäeva ja olnud õigussüsteeme ning näha alternatiivseid võimalusi ja funktsionaalseid seoseid. Teadasaamise funktsioon laias plaanis võimaldab näha seoseid ja suhteid õigusinstituutide ja koguni õiguskordade vahel.
annaabi.ee 
