sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem Jannsenile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks
6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3
6. Pindaros - Teeba poeet. Epiniikioni ( ülistuslaul) tuntuim viljeleja. Väljendas harmoonilise isiku ideaali. Tema luulet iseloomustvad teatud raskepärasus, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ja sõnalooming. 5) ANTIIKPROOSA, LIIGID JA AUTORID: 1. Hakkas Kreekas arenema 6 saj. e.m.a.a. Liigid: 1. Filosoofiline - antiikfilosoofid andsid oma teadmisi edasi peamiselt suuliselt 2. Ajalooline - (Legendide ja müütide lähedane). Kõige varasem ajalookirjandus tekkis vajadusest panna kirja omaenese rahva minevik ning teadmised teiste maade ja rahvaste kohta. 3. Retooriline - Kõnekunsti areng retoorika pani aluse retoorilisele proosale Autorid: 1. Demosthenes - säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Kuulsad kõned on kõned Philippose vastu. 2. Sokrates - Sokrates ei kirjutanud oma teadmisi üles, vaid tema õpilased kirjutasid. 3
4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
Seejuures jäetakse vaimu suurus välja, ei üritata isegi mõelda sellele, millised oleksid tegelikud kriteeriumid, mille järgi saaks rahvast üleüldse mõõta. Taoline pessimism ühiskonnas on samuti üheks suureks barjääriks enesekehtestamisel ja edasiliikumisel. 1 Vana-Kreeka kõrgajastul loodi Ateenas lääne filosoofia alused. Sel ajal, kui seal loodi teatrikunst, ajalookirjandus ja üldiselt öeldes ka Euroopa kultuuri alustalad, siis koosnes see linnriik vaid neljakümnest tuhandest kodanikust. Taolisse inimhulka võis ja võib isegi praegu mahtuda häid mõtteid ja võrratult vaimukust. Selleks, et kasvatada end hingelt, tuleb olla vastuvõtlikum ja sallivam teiste ideede suhtes. Tuleb olla piisavalt suur, et lasta esmapilgul võimatutel mõtetel idaneda ja kasvada. Vaid sajand tagasi oli peaaegu võimatu unistada
· Õnn on muutlik, kuningast võib saada kerjus. · Kedagi ei saa nimetada õnnelikuks enne, kui ta elupäevad on õnnelikult lõpule jõudnud. · Vapper jääb julgeks ja ausaks ka õnnetuses. · Valitseja olla tähendab kohustusi ja vastutust, mitte privileege. · Oma saatusest ei pääse. Aristophanes parim komöödiakirjanik. Teiresias pime selgeltnägija, kes ütles Oidipusele, et tema ongi Teeba kuninga mõrvar. Proosa 7.-6.sajand eKr oli ajalookirjandus. Herodotos ajaloo isa, kirjutas 9- osalise ,,Historia" Retoorika kõnekunst Oraator kõnemees Demosthenes kuulsaim oraator, antiik Kreekas. Aisopos (6.saj eKr) valmimeister, kirjutas proosas Rooma kirjandus Eeskujuks kreeka kirjandus. Plautus komöödia kirjanik, ,,Hooplev sõjamees" Seneca tragöödia kirjanik Cicero (106.- 43.aasta eKr) riigimees, oraator. ,,O tempore, o mores!" oh ajad, oh kombed!
Kirjelda 3 märksõnaga viikingite kultuuripärandit Ruunikiri ja -kivid, saagad 2 pool 1. Miks on Kreeka kultuur Euroopa kultuurihäll? Mütoloogia ja religioon (eeposed “Iilias” ja “Odüsseia”, Olümpos, templid, ohverdused, dionüüsiad ehk usupidamised. Filosoofia (humanism, tänapäevane filosoofia jne) Teater (draama, tragöödia, komöödia) Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud) Kunst (mütoloogia as in täiuslike inimeste ja valitsejate kujutamine, skultuuris tasakaal, arhitektuur (korintose, joonia ja dooria sambad) 2. Ida- ja Lääneprovintsid Roomas (linn, käsitöö, kaubandus)
*********************************************************************************** FILOSOOFIA & TEADUS Tekkis uus, m�istusele tuginev maailmavaade. Filosoofia - maailma �ldist korraldust puudutavate probleemide �le juurdlemine. �petlane Thales arvas, et k�ige �htseks aluseks oli vesi. Demokritose arust koosnes maailm aatomitest. Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. P��ti s�nastada teoreeme. �petlane Pytrhagoras, kelle j�rgi on saanud nime t�isnurkse kolmnurga teoreem. Ajalookirjandus Herodotos tegeles varasema ajaloo kirjapanekuga, raamat "Historia". Meditsiin Hippokratese �petustes polnud haigused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Hippokratese vanne - arstide ametit�otus kaitsta alati oma patsiendi elu ja tervist. Sofistid Sofistid juurdlesid inimeste k�itumise ja moraalik�simuste �le. *********************************************************************************** KLASSIKALINE PERIOOD 500-338 a. eKr Kreeka-P�rsia s�jad - Kreeka polised V
Andmete kogumine ei tohiks halba teha inimestele, pühapaikadele ega nendega seotud traditsioonidele. Peamine eesmärk: inimese ja rahvuse, k.a põlisrahva heaolu. Uuringute väljundid: Muinsuskaitse ja looduskaitse alla võtmine Kaitse ja maastikuhoolduse korraldamine Teadustöö Pärandi tagasi andmine kogukonnale Pühapaiga teadlik kasutamine Tööde järgud: Andmete koondamine enne välitöödele minekut. Kogu teave, mis varem selle pühapaiga kohta talletatud, kroonikad, ajalooürikud, ajalookirjandus, kaardid jne. Välitööde ette valmistamine – puudutab seadmeid, inimesi, koostöövõrgustikku Välitööd – maastikul liikumine, külades inimeste küsitlemine, paikade kaardistamine Kameraaltööd Järeltööd Andmete koondamine Andmete plaan, mida koondada: kaardid, pärimus, arheoloogia, ajalugu, haldus, loodus. Kasutatakse exceli tabelit plaani loomiseks. Koondamine: otsimine, sisestamine, süstematiseerimine Analüüs: teksti- jm andmete läbitöötamine, võrdlemine
tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Cäsar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt. Ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil täiesti ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu. Ka enamik neist on saksalaenulised. Ta külajuttudest on peetud parimaiks "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla", milledes leidub kõige rohkem autorile tüüpilisi jooni. Näidendid Jannseni tegevus laulu- ja mänguseltsis "Vanemuine" tõstis esile uue nõude- eestikeelsete näidendite muretsemise algavale teatrile
................................................................................................................ .............................................................................................................................. Arstiteadus: ............................................................................................................... .............................................................................................................................. Ajalookirjandus: .......................................................................................................... .............................................................................................................................. Koolihariduses: ........................................................................................................... .............................................................................................................................. Arhitektuur:
rongkäike,joodi palju veini,söödi ja lõbutseti. Draama eripäraks on see,et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale,kus kaastegevad on näitlejad ja koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes välja tragöödia,naljalugudest komöödia. Atika tragöödia tähtsaimad esindajad on Aiscylos,Sophokles ja Euripides. Komöödia tähtsaim esindaja on Aristophanes. Proosast õitsesid sel perioodil ajalookirjandus ning retoorika. Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes. Hellenismi ajajärk: Olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu. Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros
4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina)
1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest:
vahel. Etniline Eesti ala ei jookse mööda tänast riigipiiri. Tuleb lähtuda ka idapoolsetest aladest, Ingeri aladega, piiriproblemaatika Kalendriküsimus Juliuse e vana ja Gregoriuse e uus kalender. Rootsi jääb vanale, Poola uuele. 17.saj kontekstist rääkides kalendrivahe 10 päeva, 18.saj 11 päeva, 19.saj 12 päeva, 20.saj 13 päeva. Kuna kuulusime ühe ja teise riigi koosseisu, on ühissündmused. Altmargi relvarahu 1629.aastal, Rootsis 16.september, Poola ja ülejäänud Euroopa ajalookirjandus peab 26.septembrit. 1700.aastal otsustati Rootsis üle minna uuele kalendrile, üleminek pidi toimuma 41 aasta jooksul. Aastal 1700 oli veebruarikuus 29 päeva. Ekperiment kestis ainult 1712.aastale, siis mindi üleöö tagasi Juliuse kalendri juurde. Narva lahingu kuupäev, 30.november 1700, sel hetkel oli Rootsis 20.november, puhtalt Juliuse kalendri järgi 19.november. Vene kalender arvestas aega maailma loomisest, Kristus sündis vene kalendri järgi 5508.aastal. Sealt hakati aega lugema
sajandi keskelt kuni skolastika alguseni Euroopas 7.8. sajandil. 2. ja 3. sajandi apologeedid Justinus ja Tertullianus kirjeldasid kristlust antiikfilosoofia vahenditega, kasutades Platoni, Philoni, stoitsismi ja uusplatonismi mõistestikku, et kristlust domineerivale kultuurile arusaadavamaks teha. 91. Kirjelda Rooma-aegset (ehk keisririigiaegset) kreeka ajalookirjandust, vähemalt kaks autorit, millest kirjutasid? Selle perioodi kreeka ajalookirjandus oli rohkem proosalikum. Pausaniase "Hellase kirjeldus" on rohkem reisikirjeldus kui ajalooraamat, kus ta kirjeldab olulisemaid Kreeka piirkondi ja vaatamisväärsusi. See teos on hindamatu geograafiliste ja kultuuriliste kirjelduste mõttes. Teine oluline autor oli Plutarchos, kelle looming jaguneb meile teadaolevalt kaheks peateoseks: ,,Moralia" ja ,,Paralleelsed elulood" neljakümne kahe kuulsa kreeklase
Uus-pärsia keeles kirjutas ta neli värssi. Firdausi (9401020) ,,Shah-name" e ,,Kuningate raamat". See on matnawi vormis, koosneb 60 000 bayt'ist. See on viimane tagasivaade Muinas-Iraani aegadesse ja mütoloogiasse. Pärast seda oli islami mõju valdav. See koosneb kolmest osast: esimene on mütoloogiline lood Avestast, maailma orjusest, kuningavõimust. Teiseks lood vägilastest nende võitlustest, sh lood Rustamist. Kolmandaks ajalookirjandus. Sufismi õpetuspoeem Tähtis osa pärsia kirjanduses on sufismi õpetuspoeemil. Olulisel kohal on loomismüüdid ,,jumal on kehtestanud religiooni mingi prohveti vahendusel. Sellel on seadus, millel on rituaalne tähendus. Elu on selle rituaali järgi käimine, et maailm ära ei kaoks ning seda taas loodaks. Rituaali tähendus pole alati selge miks täita seadusi, mis tunduvad absurdsed. Vastuse saamiseks tuleb tagasi minna algupärase juurde. Jumal lõi taevad, maad, inimese. Et
tagasi ei vaata, kui tüdruk allmaailmast väljas on. Kui Orpheus oli välja astunud, vaatas ta kohe tagasi, kuid Eurydike polnud veel maa peale jõudnud ning pidi seetõttu allmaailma jäämagi. Orpheust talle järele ei lubatud. Mees eksles Traakia metsades, kuni menaadid ta tapsid, tükkideks rebisid ja jõkke viskasid. Pea maeti muusate poolt Lesbose saarele, ülejäänud keha Olümpose mäejalamile. 11. Historiograafia - teatava perioodi või probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus Herodotos – elas 5.sajandil Kreekas, rikas poliitik, oli sunnitud lahkuma, rändas. Ajaloo isa, pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kirjutas teose ”Historia” (”Uurimus”). Pole tervenisti realistlik, kuna jutustavas laadis. Ta alustas juba Trooja sõjast ja Pärsia riigi tekkest, on mütoloogiline ja novellistlik. Hiljem jaotati see teos 9saks ”Muusaks” (iga raamat sai ühe muusa nime). Osavad kirjeldused, teoses on ka palju dialooge. Tacitus - elas u 1saj pKr Roomas
Ta on omastanud kiriku väärtasju, omastanud kirikukella helistamise tasusi. 1522 kõrvalkihelkonna preestri kohta kaebusi ei olnud - see näitab, et Kaarma kihelkonnas oli kihelkonnakirikul tähtis koht. Just Saare-Lääne piiskopkonnaga seoses on söilinud esimesed säilinud eestikeelsed tekstid - 3 põhilise palve eestikeelsed tõlked. Tähelepanuväärne on, et need palved on kirjutatud vakuraamatu lõppu (talupoegade kohustuste ja võlgade register). ajalookirjandus on nende tõlgete kirjapanemist seostatud kahe Kullamaa preestriga: Johannes Lelow ja tema järglase Konrad Gulerth - 1524-1532? Eestikeelsed tekstid on vigased - nende kirjapanekul on tehtud vigu, mida hästi eesti keelt oskavad inimesed ei teeks. Probleemiks siinkohal, kuidas neid eestikeelseid tekste hinnata on see, et ühest küljest saab neid hästi seostada Saare-Lääne kirikliku poliitikaga, aga teisest küljest me ei saa teha nende
annaabi.ee 
