AJAKIRJANDUS Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene...
Viiskümmend aastat ei olnud võimalik avaldada võimuvastaseid arvamusi. Ühiskonna probleeme ei kajastanud ükski meediakanal, sest valitsus ei soovinud et midagi sellist üldse toimuks. Liidus puudus avalik arvamus. Kaasaegne maailm on sellele sarnasem, kui me arvata oskame. Nõukogude Liidus oli keelatud valitsuse halvustamine, tänapäeval on keelatud sponsorite vastased seisukohavõtud. Noored ajakirjanikud räägivad alailma, kuidas nad mõnes ajalehes töötades on tegelenud uuriva ajakirjandustööga, ja leidnud ennast peagi lukustatud uste tagant. Kalle Lasn on oma raamatus "Kultuuritõkestus" öelnud: " Kusagil linna lähikonnas asub mõni terasetööstus või paberivabrik. Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida.
Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib inimesi kodukohas, riigis ja välismaal toimuvast, kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu probleemidele. Samuti peaks ta vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Säilitada tuleb vabadus, ent jälgida norme. Informatsioon olgu tõene, mitte välja mõeldud või isiklikul arvamusel põhinev.
Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"? Näiteks kirjutas Eesti juhtivaid ajalehti "Eesti postimees" 29ndal Novembril teemadel: "Kaks hiinlannat jäid riideid varastades vahele" n...
Ajalehti käsitleti kui mõjutusvahenditena, ajakirjanduse tuumaks oli propaganda Ajalehed ilmusid suurte tiraažidena, mis saavutati tihti pealesurutud/ kohustusliku tellimisega 1970 aastal ilmus Eestis 43 ajalehte- 31 eestikeelset ja 12 venekeelset Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis Ajakirjandusest sai ettevõtluse haru Saavutas sõltumatuse poliitikutest ja riigist Ajakirjandusest sai avatud ja neutraalne ruum, kus võis avalikult esitada erinevaid huve ja seisukohti Ajakirjandust hakati hindama kui tulutoovat toodet, mitte kui sotsiaalse väärtusega teksti Toimus trükisõna tiraažide langus 1991-94 tekkis juurde ligi 30 uut kohalikku ajakirja Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus Johann Heinrich Rosenplänter Rosenplänter oli saksa päritolu ja sündis 1782 Lätimaal Ta õppis Tallinna Gümnaasiumis, Riia Toomkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1813-1832 andis ta välja teaduslikku ajakirja “Beiträge zur
Kas keelt antakse järgmisele põlvkonnale edasi? 1989. aasta juulis loodi Vepsa Kultuuriselts. Petroskoi ülikoolis õpetatakse 1990. aasta sügisest vepsa keelt. Töötab ka soome-ugri kool, kus on klassid vepsa, karjala ja soome lastele. Kas keeles antakse välja raamatuid? Ajakirjandust? 1994 ilmus esimene vepsakeelne luulekogu, Nikolai Abramovi “Koumekümne koume”. Ajaleht vepsa keeles ilmub kord kuus Kas keeles on võimalik saada haridust? Millist haridust? Tasapisi arendatakse vepsakeelset kooliharidust, rahvusvalla koolide algklassides õpetatakse vepsa keelt valikainena. 11.07.2008 Karjala haridusministeeriumi esindajad kohtusid läinud nädalal 2. klassi õpilastele mõeldud vepsa keele õpiku autoritega.
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt
Ajakirjandus usaldada või mitte? Ajakirjandus ümbritseb kõiki inimesi igapäevaselt. See on suur osa kõikide inimeste elust, sest sealt saame uut informatsiooni teada. Rahvas tarbib seda palju ning on meediaga väga seotud. Kuid kas seda saab üldse täielikult usaldada või mitte? Ajakirjandusel on nii head kui ka halvad küljed. Ajakirjandust on juba mitmeid aastaid peetud ühiskonnale vajalikuks. Tänu ajakirjandusele saavad inimesed maailmas toimunust paremini teada ning on sellega rohkem kursis. Sageli kajastatakse meedias rahva arvamusi mõnede ühiskonda puudutavate teemade kohta. Samuti on ajakirjandusel ka negatiivseid külgi. Üsna halb on see, et inimesed usuvad kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud. Enam-vähem on kõik küll tõde, kuid selle uskumisel tuleks kasutada ka enda loogilist mõtlemist
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel.
MEEDIA 1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi
ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse täiesti uusi ja rohelisi ajakirjanike ning pannakse neid kirjutama poliitilistel või majanduslikel teemadel. Kas kindlatel teemadel ei peaks hoopis kirjutama selle ala spetsialist? Näiteks kui inimene on uurinud terve elu majandust, siis kindlasti tal tuleb palju rohkem ja väärtuslikumaid mõtteid pähe, kui noorel inimesel, kes õppis vaid 3 aastat ülikoolis ajakirjandust. Kuid samas on meie ajakirjanikud head intervjueerijad. Ja heaks lahenduseks on arutada tähtsat ja huvitavat teemat selle ala spetsialistiga, kes saaks paremini asju seletatud. Aga kahjuks mina ei nimetaks meie ajakirjandust väga tugevaks ja professionaalseks. Sarnasus Kesk-Euroopaga on ka see, et meie ajakirjade ja ajalehtede ringlus ning kättesaadavus on väga hea. Iga inimene Eestis võib lugeda seda, mis teda huvitab - peaaegu olenemata kohast.
Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi oma maitsele. Rahva jaoks on see üks odavaimaid meelelahutuse ning eneseharimise viise. Ometi võivad sel meediumil olla ka omad varjuküljed. Ajakirjandust ei ole just kuigi raske enda tahtele allutada. Kõik valitsused, olgu need keskaegsed või tänapäevased, totalitaarsed, autoritaarsed või demokraatlikud, on kasutanud selle võimu muuta ja suunata rahva meelsust. Eesti vaikiva ajastu võimuorganid nõudsid isamaalisust ning valitsuse positiivses valguses näitamist. Nõukogude kord lubas meediasse võimalikult vähe infot välismaa kohta ning lõi illusiooni kommunismi perfektsusest. Isegi praegune "vaba" ühiskond
Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine reklaamid juhist, Juhikultus, Salapolitsei. Ajakirjandust oli riigi kontrolli all.
Lena Lilleste ,,Narkodiilerite küüsis" Lena Lilleste on sündinud 21 novembril 1967. Ta on pärit Rootsist. Ta kirjutab laste ja noorte raamatuid. Kõige tuntumad raamatud on Tommy ja Kribu krimkad. Ta on õppinud ka ajakirjandust ja turundust. ,,Narkodiilerite küüsis" räägib sellest kuidas Tommy ja Kribu läksid Tenerifele ja nägid narkodiili pealt, kuid neid nähti ja nad sattusid jamasse. Nad kartsid terve reisi, et tuleb keegi ja tapab neid. Nad said teada, et hotelli direktor viib narkot üle piiri ehk Rootsi. Tommy ja Kribu jällitasid hotelli direktorit kuni Rootsi kus toimus narkodiil. Oli tüdruk kelle ema viis ka narkot üle piiri, kuid nad said sellest teada allles Rootsis. Nad
Mati Unt · Sündis 1. Jaanuaril 1994. · Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7
tavalised ametid. Kui tema käest küsiti ,,Kelleks sa saada tahad" väiksena, siis tema alati vastas ,,Mina ei tea." Tema arust on tore olla kirjanik selle pärast, et raamatusse sa ei pea kirjutama seda, mis tegelikult olemas on, raamatut kirjutades las sinu fantaasia lendab. Tal ei ole see kirjaniku olemine ka ainult üks lust ja lõbu, sest arvuti taga istumine ja jutu kirjutamine on küll üks tüütu tegevus. Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
kergesihaaratavuse tõttu üheks efektiivsemaks masside mõjutajaks, siis rakendas partei TV puhul väga ranget kontrolli ning seal valitses tugev enesetsensuur. See oli ajakirjanike eriskummaline kahetine elu, kus eksisteeris kahetine elu – oma sisemine nö tegelik arvamus ja suhtumine ümbritsevasse ning välimine elu näole manatud maskiga nii avalikus ruumis kui ka TVs. Selline kahetine käitumine sai kesta vaid nii kaua, kuni partei juhtis ajakirjandust ja ka kõiki teisi elusfääre. Niipea, kui partei järelvalvet nõrgendas, varises enesekontrollil, tsensuuril ja repressiivorganitel baseeruv süsteem kokku. See juhtul 1980 glastnosti ja perestroika ajastul. Ajakirjandusmajad said oma nime selle järgi, et seal asusid paljude ajakirjade ja lehtede toimetused. Eesti ajakirjandusmaja valmis 1972. Ajakirjandus taasiseseisvunud Eestis: 1990 aastate algul toimus Eesti
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise
Joonas Voort Am12 ANDRUS KIVIRÄHK Elulugu Andrus Kivirähk on näitekirjanik aastast 1970, kes lõpetas Tallinna 32. keskkooli ning õppis aastatel 1988–1993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Kirjanik on töötanud Päevalehes kultuuri- ja huumoritoimetajana, on olnud pikka aega raadios saatejuht. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Raamatud: romaanid ja kogumikud Rehepapp ehk November (2000) Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris
(peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast.
soovi õpinguid kõrgkoolis või kutsekoolis jätkata. Edasi õppima taheti minna õppima koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14. Samapalju küsitletavaist polnud veel planeerinud kuhu edasi õppima minna, oli ka neid kes seadsid kõrgema eesmärgi ja soovisid õppinguid jätkata Oxfordis või Cambridgi Ülikoolis. Erialad, mida küsitletud õppima minna tahtsid olid turismindust, õigusteadust, meediat ja ajakirjandust, meditsiini, IT'd, arhitektuuri, kosmeetikat, juurat, psühholoogia oli ka neid, kes polnud veel otsustanud, mida õppima minna. 1.2. Palk ja tuleviku soovid Küsitluses küsisime õpilastelt missugust elu nad tulevikus sooviksid ja kui palju palka nad teenida tahaksid. Küsitletavad vastasid, et tahavad tulevikus saada hea abikaasa, tervis, hariduse, sissetuleku ning, et nende elu edeneks hästi, mitte vaesuses, oli ka inimesi kes mõtlesid Eesti tulevikule ja tahtsid saada palju lapsi
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna
kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal. Inimesed, kes töötavad massiteabevahendites vastutavad oma väljaantud materjali eest. See inimene peaks järgima kõike fakte, mitte liialdades neid. Tänapäeval on palju võimalusi uudiste edastamiseks ja saamiseks. Kõige populaarsem massiteabevahend on, muidugi, internet. See on mugav ja kiire. Vnem
endised liidrid ning kõrgemad inimesed. Lisaks hakati ka areteerima inimesi olenemata rahvakihist, repressiooni tipp oli 1941. aasta 14. juuni massiküüditamine, mille käigus viidi ära vabalt valitud Eestlasi. Naised, lapsed, vanurid saadeti Siberisse, täiskasvanud mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile olid rängad, likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajakirjandust, hävitati mälestussambaid ja raamatuid, lisaks katkestati ka välissidemed, natsionaliseeriti ka kõik eraettevõtted. Eesti sai baltiriikidest kõige enam kannatada ja Eesti rahvaarv vähenes 200 tuhande inimese võrra.
Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. Demokraatia halvad tunnused: Sageli kohtame demokraatlikus riigis olukorda, kus ei arvestata piisavalt vähemuste huve. Näiteks Eesti Vabariigis saavad riigikokku peale valimisi enim hääli kogunud parteid, ülejäänud aga jäävad oma väheste häälte tõttu valitsemisest kõrvale.
Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja vähemus keskendub tõeliselt tähtsatele uudistele. Samuti on Eesti probleemiks ingliskeelsete väljaannete tõlkimine, kuna muid keeli eriti ei osata. Siit tulenevalt tekib probleem, et rohkem teatakse just inglise keelt kõnelevates riikides toimuvast ja muudes paikades toimuv jääb tahaplaanile. Ammustest aegadest on eesti kultuuri mõjutanud ka Vene mõjusfäär. Vaen venelaste vastu on püsiv, kuna nad elavad siinsamas ega lase vanadel haavadel lõplikult paraneda
Andrus Kivirähk Koostaja: Rühm: A. Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17.august 1970.aastal ja on eestikirjanik. Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust Töötab hetkel Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrusel on naine ja kolm last Andrus Kivirähk sai kuulsaks 1990.aastate algul,Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984.aastal Ta on tuntud eestikirjanik,nii täiskasvanute,kui ka laste seas.
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid ·
viimaste kümnendite jooksul on toimunud. Inimesed on palju avameelsemad ja suhtlemisaltid. Lisaks veel ka suhtlusportaalide ja interneti levik, sest inimesed leiavad endale aina rohkem sõpru ja tuttavaid, korraldatakse pidusid ja kokkusaamisi, kus inimesed saavad üksteist tundma .Neil pidudel tarbitakse tihtipeale ka uimastavaid aineid, nagu alkohol ja narkootikumid, mis aitavad ja annavad julgust vahekorda astumisks. Internetis levib ka palju niinimetatud ,,kollast ajakirjandust" mis on täis erootikat ja sellega seonduvat, ning mis annab ,,eeskuju". Arvan, et paljudel Eesti noortel on omad tõekspidamised ja põhimõtted seoses seksuaalsuse, ning seda ümbritsevaga. Eestlased on pigem kartlikud ja ettevaatlikud, nad ei proovi uusi asju kergekäeliselt. Palju on muutunud ka kasvutraditsioonid. Kasvatatakse palju vabamalt ja avatumalt. Palju rohkem on Informatsiooni ja ka ahvatlusi, mis võivad mõjutada inimest.
Juhan Paju 1939 2003 Paju on sündinud Tallinnas. Ta on õppinud TÜ-s ajakirjandust, Olnud ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud
1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva. Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana. Jannsen on muuhulgas kirjutanud Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad. Alates Jannsenist võime märkida pidevat ajakirjandust Eestis. Jannseni kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning õpetliku sisuga, tihti olid need tõlgitud saksa keelest ning kohandatud Eesti oludele. 1860.aastal andis ta välja imeliku lauludekogu "Eesti laulik", mis oli mõeldud laulukooridele. Jannseni lauludest said üldtuntuks Eesti vennad "Laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja", "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm".
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur Tabav ja arusaadav reklaam Vähem rämpsu (vanad uudised, reklaame) Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam
Minu silmis on tasakaal ajakirjanduses peamiselt see, kui kõikidele osapooltele, kes antud teemas käsitlust leiavad, võimaldatakse võrdselt sõna. See tähendab, et asjaga seotud osapooled saaksid meedias enda arvamust avaldada ja lugeja saaks neutraalselt ise otsustada, kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse sellist muljet jätta. Sama on tihtilugu
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi
võõrmõjutuste eest 1934-1990 aastatel erinevate abinõudega, mille hulka kuulusid näiteks piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, tsensuur ning salapolitseiline kontroll. Eesti oli üks riikidest, kes jäi raudse eesriide mõjusfääri. Tähtsamaiks infokanaliks kujunes lääne meedia, kõige levinumaks peeti raadiot, mida kuulati üle Eesti. Hiljem, 1960ndate lõpus, sai Eesti põhjaosas võimalikuks ka Soome televisiooni vaatamine. Salaja toodi sisse ajakirjandust, kõrgemate võimumeeste jaoks ei olnud välismaise kirjanduse kättesaadavus probleemiks. Olukord muutus vabamaks pärast Stalini surma 1953. aastal. Postiühendus muutus aktiivsemaks, hiljem oli võimalik isegi helistamine. Kõnesid tehti üsna harva ning ka neid väheseid kordi kuulati pealt. Vaid üksikutel oli võimalus reisida läände sealseid sugulasi külastama. Lihtsam oli tulla läänest siia ning kohtuda näiteks Tallinnas.
ühiskonna arengule. Selle vastu annab lootust taastuvate energialiikide ja loodusressursside kasutuselevõtt koos kõrgtehnoloogia abiga, mis aitab vähendada meie sõltuvust taastumatutest energialiikidest. Loomulikult võib nüüdisühiskonna edasist arengut mingis piirkonnas mõjutada hävitavalt ka poliitika ning võimul oleva valitsuse tegevus või tegevusetus. Riikides, kus valitseb tsensuur, puudub vaba sõnaõigus, piiratakse ajakirjandust ja käitutakse inimõiguste vastaselt võib ühiskonna areng pidurduda või hoopis seiskuda. Õnneks peab tõdema, et taoliseid diktatuuririike ei ole enam maailmas palju ja need piirkonnad ei mõjuta üleüldiselt nüüdisühiskonna arengut. Seega hindaksin mina võimalust, et ühiskonna arengu lõpp on käeulatuses väga väikeseks, peaaegu olematuks.
Pärast Lenini surma sai riigijuhik Jossif Stalin(1878-1953). Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid inimesi. Suurt tähelepanu hakati pöörama riigi sõjalisele võimsusele. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV liidu mõjuvõimu laiendamine ning kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussolini (1883-1945). Itaalias oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutmine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks riigiks Euroopas oli Saksamaa. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler(1889-1945). Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Miljonid inimesed saadeti surmalaagritesse. Välispoliitika peamiseks eesmärgiks oli Versailles` süsteemi tühistamine ning Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamisega
Jaan Rekkor Pärnukudseharidus keskus Käroli Rand PT-13 Elulugu Jaan Rekkor (sündinud 3. aprillil 1958) on eesti näitleja. Ta lõpetas Märjamaa Keskkooli 1976. aastal. Õppis aastatel 1976–1978 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta lõpetas 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (10. lend). Samast aastast alates on ta Pärnu teatri Endla näitleja. Alates 2005. aastast on ta ka Eesti Draamateatri näitleja. Ta on mänginud ka filmides ja seriaalides. Alates 2009. aastast mängib Jaan Rekkor seriaalis "Kättemaksukontor" politseitöötajat Rein Pihelgat. Töötanud 1982. aastast Pärnu Endla näitleja Alates 2005. aastast Eesti Draamateatri näitleja Tunnustused
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu
Aastal? Aastal 1918 kirjutasid kolm Päästekommitee liiget alla Eesti Vabariigi iseseisvumisele. Need mehed olid Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Eesti oleks siiani Vene võimu all, kui need kolm meest poleks teinud isetegevust ning alla kirjutanud Eesti Vabariigi iseseisvumismanifestile. Poleks tekkinud ühtset Eesti keelt ega ühtset Eesti meelt. Me peaksime siiani rääkima venekeeles ning lugema venekeelset ,,punast" ajakirjandust. Eesti vabariigi loomine 1918. Aastal on tähtis kogu maailmale. Sest kui me oleksime siiani vene võimu all, siis oleks venelastel võimalik ka okupeerida Läti ning Leedu ja sealt edasi kogu Euroopa peale minna. Kuid kuna Eestil on piisavalt tugev Kaitsevägi, siis pole Venemaal võimalustki Eestit jälle okupeerida. Küllalt tugevalt on arenenud sõjatehnika ning nüüd käivad peamised sõjad Aatom- ja tuumapommidega
Eestis valitses demokraatia, mitmeparteiline sest Riigkogus oli esindatud palju erakondi (6 suurt ja mõned väiksemad) ning sest koalitsioonivalitsus koosnes mitmest parteist. 3. Vaikiva ajastuse iseloomulikumad jooned on: riigikogu saadeti laiali ja enam kokku tulla ei lubatud, valimised lükati edasi, keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, piirati kodanikuõigusi, erakondade tegevus lõpetati ja loodi ainupartei Isamaaliit, riik hakkas kontrollima ajakirjandust ja elualasid, olulisi seadusi anti välja presidendi dekreedina, 1937.a. põhiseadusega loodi riigipea ametikoht, presidendiks sai K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu, loodi kahekojaline riigikogu, mis allus presidendile. 4. Eesti välispoliitika enne vaikivat ajastut: peamine eesmärk oli tagada julgeolek ja omariiklus. Suurimat ohtu kujutas Nõukogude Venemaa, kuid abi loodeti Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. 1923. aastal loodi Eesti-
o Kodanikuorganisatsioonid kontrollivad riigivõimu. (Miitingud, jäätmehoidlate vastu jne.) o ÜK-s levib ka kultuur. St. Et inimesed on paika pannud normid ja vaimsed väärtused. o Eraelu on inviidi isiklik elukorraldus. Sinna, ei saa keegi sekkuda omavoliliselt, kuid probleemide korral võib erasekroti inimesed abi paluda riigilt. Massikommunikatsioon totalitaarses ja demokraatlikus ÜK-s. Totalitaarses ühiskonnas Demokraatlikus ühiskonaas o Ajakirjandust kontrollib o Ajakirjandus on vaba võimupartei o Infoallikaid on palju o Lubatud on ainult 1-2 infoallikat o Teabe eest vastutab väljaandja o Ajakirjandus läbib tsensuuri o Võimu ja ametnike tegevus on o Võimude tegevus on avalikkuse kõigile teada eest varjatud o Kasutada tohib teiste riikide o "Raudne eesriie" teiste riikide teabekanaleid
"Mees kes teadis ussisõnu" http://www.youtube.com/ watch? feature=player_embedded &v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike
saavutas fasistlik partei võidu. 1922.a. määrati Mussolini peaministriks. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ja hakati fasistlikku diktatuuri kinnistama. Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid kontrollis riik. Keelati ametiühingud ja teised politiilised parteid.Ametiühingute asemele loodi Korporaatsioonid. Tsenseeriti ajakirjandust. Riik määras töö-ja igapäevaelu. Mussolinit tunnustati paljudes riikiides. Nende hulka kuulus ka Winston Churchill. Paljud arvasid, et Mussolini oli suutnud luua hästi toimiva riigi. Itaalia diktatuur oli mõnevõrra mõõdukam, võrreldas Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liiduga. Mussolini välispolitiika oli sõjakas, eesmärk oli muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Praegust armeed üritati seostada Rooma leegionite ja vallutusretkedega. Vallutati Abessiinia, Albaania
Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 1976 1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977 1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni-
Järjekordse semestri lõpus tabasin ma end ajakirjandustudengitele lõpuhindeid välja pannes ülikoolis, kus õpetan, juurdlemas selle üle, mis teeb ühe tudengi edukaks ja teise mitte nii. Mis on salajane valem selleks, et ajakirjanduskoolis läheks hästi ning et karjääri tehes ja ajakirjandusäris töötades oleks õpitust kasu? Kas see on kirjutamisoskus? Mõnedel mu tudengitel on kirjutamise peale annet. Need on õpilased, kes olid inglise keele tundides alati tublid, ning läksid ajakirjandust õppima sellepärast, et armastasid kirjutada või soovitasid nende õpetajad neil ülikoolis ajakirjandust õppida. Kirjutamisoskus aitab. Tudeng, kes omandab kiirelt uudisekirjutamisformaadi, nii öelda juhib mängu võrreldes teiste vähemandekate kursusekaaslastega. Samal ajal, kui ma usun kindlalt, et enamik tudengitest on võimelised uudiseid letti lajatama, on mul olnud tudengeid, kes
Põhiliselt tõi välja elu absurdsuse ja vastuolulisuse. Tema loomingut iseloomustab võllahuumor ja tragikoomilisus. Luuletuste hulgas on ka siiraid pihtimuslikke värsse. ,,Vana mehe laul" räägib sellest, et elus tuleks jääda endale ja oma põhimõtetele truuks. Tema pseudonüüm oli 1977nda aastani Jüri Üdi. Kuulsaim luulekogu on ,,Selges eesti keeles" seal tuleb kõige paremini välja tema loomingu erilisus. Mati Unt Pärit Tartumaalt, õppis ajakirjandust. Tööle hakkas teatris, tegutses lavastajana ja teatrile repertuaari valimisega. Kirjutas romaane, näidendeid ja jutustusi. Tuntuks sai noorsooromaaniga ,,Hüvasti, kollane kass!" (1963). See räägib noormehest, kes läheb linna keskkooli. Tal tekivad probleemid range tädiga, kelle juures ta elab; klassis, kus ta õpib oma õppeedukuseprobleemid; suhteprobleemid; elu mõtte ja õigete prioriteetide otsingud
muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Riigis loodi vangilaagrid, kuhu saadeti miljoneid süütuid inimesi. Paljud neist hukati süüdistatuna riigivastases tegevuses. Stalini välispoliitiliseks eesmärgiks oli NSV Liidu mõjuvõimu laiendamine ning kaugemas tulevikus kommunismi ülemaailmne võit. Itaalias võimutsesid alates 1922. aastast fasistid eesotsas Benito Mussoliniga. Itaalias (nagu ka Nõukogude Liidus) oli lubatud vaid üks partei. Riik kontrollis haridust ja ajakirjandust. Välispoliitika peaeesmärgiks kuulutati Vahemere muutumine Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Vana-Rooma ajal. Mõjuvõimsaks diktaatorlikuks suurriigiks Euroopas oli ka Saksamaa. 1933. aastal tuli seal võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Mõne aastaga kehtestasid natsid riigis äärmiselt julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism. Aaria rass kuulutati valitsevaks , alamrassid (juudid, mustlased, slaavlased jt
Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud ,,kollaseks". Enam ei ole objektiivsust. Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema. Usu vabadus lubab meil teha valikuid oma uskumustes. Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi
annaabi.ee 
