15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud Tallinn, Hiiumaa asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-loodus kallakuga
teeninduseni. CRM koosneb Müügi-, Turunduse- ning Teenindusmoodulist. Kliendiandmed Kontaktisikud Ülesanded Märkmed ja kommentaarid Dokumendid ja internetilingid Müügivõimalused Finantsinfo Kliendiga seotud tooted Kliendi lepingud Ajahaldus ja Projektiarvestus CRM-i ajahalduse tuumaks on grupikalender, kus on võimalik saada ülevaade, kes ja mida on planeerinud ning tegelikult teostanud. Kalendri erinevad vaated võimaldavad jälgida ajakasutust planeeritud ja tegelike tegevuste, üksiktöötajate ja töötajate gruppide kaupa ning filtreerida vaateid päeva, kuu, nädala ja aasta lõikes. CRM-is on olulist tähelepanu pööratud projektipõhiselt tegutsevatele ja tööaja arvestuse ning töötundide edasiarveldamisega tegelevatele ettevõtetele. Tegevused on projektide kaupa planeeritavad ülesannetena, mille tegelik täitmine registreeritakse toimingutena. Toimingute alusel
Keskmine ööpäevane ajakasutus 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös analüüsitakse keskmist ööpäevast ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal perioodidel 1999-2000 ja 2009-2010. Töös kõrvutatakse kahte perioodi, analüüsitakse põhitegevustele kuluvat aega ning tuuakse välja keskmise ajakasutuse erinevused sugude lõikes. Keskmine ajakasutus ööpäevas Kahe perioodi võrdlus (1999-2000 ja 2009-2010) 50 46,39 44,86 45 40 35
Korrastustööd planeeritakse selliselt, et neid jõuaks teha selle ajaga, mis ei kulu toiduvalmistamisele. Tegevuse täpsest ajastamisest on kasu eriti siis, kui töö on aegavõttev ja seda on palju. Ajastamine on vältimatu, kui menüüsse on võetud mõni uus roog ja selle valmistamine ei ole veel jõudnud rutiiniks muutuda. Teisalt võib rutiinsete tööülesannete täitmise uuesti ajastamine säästa aega, jaotada tööde kuhjumist ning muuta ajakasutust eesmärgipärasemaks. Tegevuse ajastamiseks on vaja teada?: • Töö tegemiseks kuluvat aega • Töö sooritamise eeldusteks kuluvat aega (ahju kuumenemine nt) • Roogade küpsemiseks kuluvat aega Töö tegemiseks kuluvat aega võib mõõta kellaga või hinnata kogemuse põhjal. Töö sooritamiseks kuluv aeg on alati sõltuv sellest meetodist, mille abi tööd sooritatakse, köögi varustatusest jms.
Ajakasutus Referaat-essee Käesoleva referaat-essee eesmärgiks on analüüsida inimeste ajakasutust Statistikaameti andmete põhjal. Vastavasisuline uurimus on läbi viidud kahel korral aastatel 1999-2000 ning 2009-2010.1 Siinses töös püütakse tähelepanu pöörata mõningatele erinevustele ja sarnasustele eri perioodide vahel ning võimaluse korral pakkuda muutustele või nende puudumisele ka seletusi. Uuringuga sai ülevaate nii inimeste ajakasutusest üldiselt kui ka meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest
ei tekitaks köögitöös ohtlikke olukordi seoses märja põrandaga. Toimingute täpne ajastamine on eriti oluline siis, kui palneeritav töö on aja-ja töömahukas. Ajastmine on vältimatu, kui menüüsse on võteud mõni uus toit ja selle valmistamine ei ole jõudnud veel rutiiniks muutuda. Teisalt võib rutiinsete tööülesannete täitmise uuesti ajastamine säästa tööaega, hajutada tööde kuhjumist ning muuta ajakasutust eesmärgipärasemaks. Tööde ajastamisga on vaja teada: 1. Töö tegemiseks kuluvat, aega, 2. Töö ettevalmistuseks kuluvat aega, 3. roogade küpsemise aega. 6 Korrastus- ja puhasutstööd suurköögi tootmisruumides Hästi korraldatud puhastustööd ja asjade korrastatus loovad aluse hügieenilise töökeskkonnale, mis omakroda on aluseks toiduohutusele
korral võib ta piirata ka sotsiaalmeedia kasutamise aega. Samas oleks selline keeld kahjulik organisatsioonis, millele nähtavus sotsiaalmeedias on kasuks. Töötajate positiivsed postitused ja tviidid saavad ka juhi kaasa elama. Sotsiaalmeedia kasutamist töökohtades kaardistades on probleemidena tulnud välja, et puuduvad selged reeglid selle kasutamise kohta, samuti hakib sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub. B. Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out.
Kuna oled väga kiire tegutseja, võib Su tegutsemisviis jääda pinnapealseks. Teisi võib häirida, et Sa teed otsuseid tunnete, mitte faktide põhjal. Kuna Sulle on oluline heakskiitu pälvida, võid Sa liialdada tunnustuse ja kiiduavaldustega, mis teiste silmis võib näida liialdusena. Kuidas saaksid ennast paremini arendada? Sinu efektiivsus tõuseks kui Sa keskenduksid rohkem ülesande täitmisele ja piiraksid oma ajakasutust, mis kulub suhtlemisele. Kui midagi ette võtad, siis püüa luua endale konkreetne plaan või läbi mõelda, kuidas Sa midagi teed. Oluliste asjade korral püüa arvestada faktide ja pisiasjadega, see aitaks Sul realistlikumalt oma tegevusse süveneda ja saavutada seda, mida tegelikult ootad. Kuna aja planeerimine pole Sinu tugevam külg, siis arenda endas oskust oma tegevusi planeerida ning tähtaegadest ja kokkulepetest kinni pidada. Püüa hinnata objektiivsemalt aega,
massturismist. Samuti see, et üha lihtsam on reisida, eriti näiteks Euroopa piires ja see omakorda soodustab välisturistide tulekut Eestis. Ka inimestel on rohkem vaba aega ja piisavalt raha. Pensioniealised on jätkuv trend, neil on aega ja raha ja nõus ka aktiivseid tegevus tegema. 4.3. Turu-uuring Turu-uuringu viisin läbi Põlvamaakonna inimeste seas, uurisin nende sissetulekuid, leibkondade suurust, terviseseisundit, haridustaset ning ajakasutust. Käisin ka Põlvamaal toimuvatel messidel ning üritustel küsimustikke läbi viimas rahvas seas, et välja selgitada potentsiaalsed kliendid ning nende nägemus tõukerattamatkadest Lõuna Eestis. Vastavalt tulemustele tean, millist hinda kehtestada ja millistele tõukerattamarsruutide peale mõelda. Samuti eelenevalt tutvusin ja uurisin lähiümrbuses olevate turismi ja sportlikke tegevusi pakutatavate ettevõtete tegevusvaldkondi ja hinnaklassi.
Pea meeles, et ülearuseid kohustusi kaldub enamasti võtma see, kes ei realiseeri oma õigust valida ning ei suuda otsustada ühegi valiku kasuks. Et pidevalt teisenevas ümbruses sihikindlalt tegutseda, tuleb ise endale sobivad eesmärgid ja eelistused määratleda ning nende saavutamise teed valida. Pane järgnevalt kirja 3 peamist eesmärki, mida tahaksid saavutada järgmistes valdkondades: perekonnaelu ja suhted lähedastega, töö, enesearendamine ja puhkus. Analüüsi oma ajakasutust neis valdkondades ning mõtiskle järgmiste küsimuste üle: 1. Kui sageli kulutada oma aja sellega tegelemiseks, mida sa tõesti tahad teha? 2. Kui tihti tunned oma tegevusest rõõmu? 3. Kas naudid sõprade, lähedaste või pere seltskonda? 4. Kas sul jääb piisavalt aega iseenese jaoks? 5. Kui sageli leida end tegelemast asjadega, mida sa teha ei taha? 6. Kas töötad rohkem, kui tahaksid? 7. Kas leiad, et su elu on ülemäära pingeline? 8
neuroloogilisi probleeme: loovus väheneb, on oht depressioonile ja pilt reaalsusest on häiritud. Saksa psühhiaater Manfred Spitzer pani aluse terminile digidementsus oma samanimelises bestselleris “Digitale Demenz”. Kui digidementsus tekib paremas ajupoolkeras, siis mõjutab see negatiivselt mälu, probleemilahendamise ja uue õppimise võimet. sotsiaalmeedia kasutamine tööaega ning häirib töö tegemist ja ajakasutust. Aeg Facebookis ja mujal lendab kiiresti ning see ei sobi kokku keskendumist nõudvate 19 töödega. Liiga palju infot hakkab mõjuma mälule. Väga vähesed organisatsioonid aga kaardistavad sotsiaalmeedia koormust ja info sellest puudub. B. Netikäitumist mõõtev My Life toob välja, et 56% inimestest kardab jääda millestki olulisest ilma, kui nad ei jälgi pidevalt oma sotsiaalmeedia kanaleid. Seda nähtust kutsutakse FoMO-ks, Fear of Missing Out.
Väga sageli on ka "raske inimese" tööviljakus väga madal. Mõnikord mõne äärmiselt olulise probleemi ülikiireks lahendamiseks on vaja moodustada väike (1-2 inimest) "tiigrirühm", kes selleks ajaks vabastatakse oma muudest töökohustustest. Siinjuures peab arvestama inimeste erineva suhtumisega: mõni tõlgendab "tiigrirühma" kuulumist kui erilist tunnustust, teine aga kui põhitöö segamist. Ajaarvestus. Projekti algusfaasis on oluline järgida projektimeeskonna ajakasutust. See on aluseks ajakulu hinnangute tegemisel, seda nii jooksvas projektis kui eriti uute projektide kavandamisel. Näite ajakasutuse kategooriatest (st tegevustest, millele kuluvat aega mõõdetakse ja analüüsitakse), võib leida aadressilt www.construx.com/survivalguide. Ajaarvestuseks on loodud ka sellekohast tarkvara (time-accounting programs, vt. eelpooltoodud aadressilt). 1. 2. 1.1. Nõuete väljatöötamine
isikuomadused). · Müügimetoodika. Oskus kasutada müügitehnikaid ja meetodeid kliendi sidumiseks ning temalt otsuste saamiseks. Siia alla kuuluvad näiteks oskus selgitada kliendi vajadusi (küsimuste kasutamise tehnikad), oskus esitada oma lahendust kliendi jaoks huvitavalt (argumenteerimine, kasu esitamine), oskus käsitleda kliendi vastuväiteid jt, mida käsitleme edaspidi. · Ajakasutus. Oskus planeerida oma aega ning juhtida oma ajakasutust. See sisaldab nii töö korraldust (tegevuste teostamise järjekord, teatud rutiinid), kui planeerimist (sh kolleegide aja planeerimist). See on ka oskus analüüsida oma ajakasutust ning tuvastada "ajavargaid".[page break] Isikuomadused · Järjekindlus. See sisaldab nii konkreetsete eesmärkide püstitamist oma tööle kui kavakindlat tegutsemist nende eesmärkide realiseerimiseks. Kõige lihtsam näide
ümbritseva vahel. Iga üksikisiku elustiil peegeldab tema suhtumist ümbritsevasse, tema iseloomu ning eelistusi. Adleri väitel puutub inimene oma elus kokku peamiselt kolme liiki probleemidega, mis seonduvad töö, sõpruse ja armastusega. Elu eesmärkide seadmine ning nendega kooskõlas elamine on Adleri teooria kohaselt pidev loominguline protsess (Kidroni vahendusel). Elustiil väljendab inimese enesehinnangut ja väärtusi. Aga ka tarbimisharjumusi, ajakasutust, suhtumist tervisesse, loodusesse ja ümbritsevasse. Elustiili mõjutavad nii linnastumine kui sotsiaalsesse gruppi kuulumine või mittekuulumine. Sellega seondub identiteet, mis moodustab olulise osa inimese minakontseptsioonist (teadmine iseendast: kes ma olen ja kuhu ma kuulun). Identiteeditaju kujundab inimese suhtumise ümbritsevasse, mõjutab aga ka isiklike eesmärkide püstitamist. Samastumispüüd võib muutuda eesmärgiks omaette.
.. johtuvaid tugevusi- 3) ettevõtte büroo- ja haldusjuhtimise korraldamine nõrkusi, võimalusi ja ohte äritegevusele. 4) tootmisvahendite hankimine arendamisvajaduse c) oma ajakasutust planeerida planeerimine 5) turundus ja müük 2. Oskus kriitiliselt 2. Äriidee lähtekohtade hindamine 6) personalitöö korraldamine hinnata oma äriidee a) oskus äriideed täpsustades kaasaegsete meetoditega
infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on eri riikides märkimisväärselt sarnane, enamasti on keskmine vaatamisaeg 1,5- 2,5 tundi. Suurbritannias tehtud küsitluse põhjal ütles enamik lastest (üle 80% vanusegrupis 7-12 aastat), et vaatas televiisorit eemisel õhtul ning tavaliselt vaatab 3- 6 saadet igal õhtul. Paljud 9- aastased ja peaaegu kõik vanemad lapsed olid televiisorit vaadanud pärast südaööd
3. Meil kõigil on ühepalju aega, ühed kasutavad aega tõhusamalt kui teised 4. Aega võib raisata nagu raha, toorainet või energiat, aga ärme olgem aja ihnuskoid, seda ei saa pista panka 5. Aeg on olemas vaid käesoleval hetkel ja tulevikus 6. Kulunud aeg on läinud igaveseks 7. Inimesed kellel ei ole kunagi aega, saavad vähesestki ajast tulu 8. Ajakasutamise tulemust võib mõõta vaid tulemustega 9. Ei ole mingit sündi või halba ajakasutust, kui istud ja mõtled nii, et askeldad agarasti. PEA MEELES ET AEGA VALITSED SINA MITTE AEG SIND Halvem on kui ruttamine tõrjub kõrvale tähtsama, kuna siis rahuldud tegema vältimatut, mida töökohal just hetkel heaks kiidetakse. 1.2.6 Nädala ja päeva planeerimine Nädalaplaneering Tee reedel järgmise nädala planeerimine. Nii tehes oled esmaspäeval täis jaksu alustama tööd. Jäta esmaspäevale vajalikud vestlused, nõupidamised jne. Nii saad
annaabi.ee 
