Ajajoon - Noorsootöö kujunemine (0)

Pedagoogika - Noorsootöö kujunemine ja filosoofia

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahanduse ja majandusteooria instituut
Majandusteooria õppetool
KAS TÖÖJÕU SISSETOOMINE KOLMANDATEST
RIIKIDEST ON LAHENDUS?
Referaat
Tallinn 2014
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3
2.VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED...................................................................5
3.TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI...........................................................................8
4.SEADUSLIKUD NÕUDED.....................................................................................10
5.VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE......................................................................12
5.1. Alternatiivne lahendus................................................................................13
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 15
VIIDATUD ALLIKAD................................................................................................16
2
1. SISSEJUHATUS
Majanduses   esineb   mitmesuguseid   probleeme   ja   üheks   suureks
probleemiks on Eestis tööjõu puudulikkus. Tööjõuturg on alati aktuaalne
teema, sest sellel on suur mõju majandusele. Suure ja tähtsa mõju tõttu
majandusele väärib see teema arutamist.
Statistikaameti andmete järgi elas Eestis 1. jaanuari 2014 seisuga 1
315   819   püsielanikku,   kuid   võrreldes   eelmise   aastaga   inimeste   arv
vähenes 0,33% võrra. Tööealine elanikkond vanuses 15–74 kahanes samal
ajal ligikaudu 9 tuhande inimese võrra ehk 0,9%, millest võib järeldada, et
tööealine rahvastik kahaneb kiiremini kui kogu rahvastik. Selline olukord
on   murettekitav   ning   sellega   ka   üheks   põhjuseks,   miks   seda   teemat
referaadis arutatakse.
Referaadis püütakse arutleda ja leida lahendust küsimusele seoses
võõrtööjõu   sissetoomisega   kolmandatest   riikidest,   kuid   enne   järelduste
tegemist püütakse leida põhjusi, miks oleks vaja sisse tuua kolmandate
riikide   tööjõudu.   Arutletakse   ka   valdkonniti,   kus   on   nõutava
klassifikatsiooniga,    spetsiifiliste    oskustega   või   teatud   haridustasemega
töölisi vaja ning tehakse tagasihoidlikku prognoosi 2017 aastani.
Kolmandate   riikide   all   mõeldakse   väljaspool   Euroopa   Liitu   olevaid
riike,   kuid   tuleks   arvestada   ka   sellega,   et   on    erandeid    seoses   Euroopa
Majanduspiirkonnas olevate riikidega. Erandite alla kuuluvad sellised riigid
nagu Island , Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi.
Referaadi eesmärgiks on kaalutleda võõrtööjõu sissetoomist Eestisse
ning leida selle positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Töö lõpus püütakse ka
pakkuda kolmandate riikide sissetoomisele alternatiivseid lahendeid.
Käsitletakse   ka   seaduslikku   poolt,   mis   on   omakorda   kaasaaitav
välistööjõu sissetoomise protsessile või seda takistav.
3
4
2. VÄLISTÖÖJÕU PALKAMISE PÕHJUSED
Enne referaadis esitatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest on lahendus,
vastamist tuleks kõigepealt teada saada, mis on peamised võõrtööjõu palkamise põhjused.
Üks põhjustest on kindlasti see, et koduriigis ei ole piisavalt tööjõudu. Sellest räägivad
ka demograafilised näitajad Eesti statistikaameti poolt, kus tööjõu hulk väheneb kiiremini kui
rahvas. Tööealist rahvast on aina vähem, sest rahvas vananeb, ja paljud noored rändavad
välismaale.
Seoses tööealiste arvu vähenemisega 0,9%, kahanes 2014. aasta esimesel poolel ka
hõivatute arv 1%, mis on aasta kohta 62,1%. Võrreldes hõivet kvartalite kaupa kahanemine
kiirenes   veidi   ning  kui   esimeses    kvartalis    ulatus   langus   0,7%ni,  siis   teises   kvartalis   juba
1,2%ni. (Tööturu… 2014)
Tabelis   1  on   toodud   ka  prognoos    2060 .  aastani,   kus   arvuliselt   on  prognoositud   tööealise
elanikkonna vähenemist. Tabelist on näha, et järjest suurem on elanikkonna kahanemine.
Tabel 1. Tööealise elanikkonna vähenemine kuni 2060. aastani
Tööealine
Tööealiste inimeste
Tööealise
elanikkond (15-
vähenemine võrreldes  elanikkonna

64)
2008. Aastaga
vähenemine, %
2008
910 300

2020
843 300
-67 000
-7 %
2030
800 600
-109 700
-12 %
2060
626 100
-284 200
-31 %
Allikas: Eurostat
Muret tekitab ka olukord, et tööjõukulud aina kasvavad, sest ettevõtete kasumid on
samal ajal kahanenud. Tööjõukulude osakaal SKPs oli 2014. aasta esimesel poolel 49%, mis
on 2% rohkem kui aasta varem ja 4 % enam kui suhteliselt stabiilse majandusarengu aastatel
2002–2006. ( Ibid )
Tööjõu   nappus   sunnib   ettevõtteid    varasemast    palju   rohkem   tööjõu   pärast
konkureerima    ning   alternatiivile   mõtlema   kolmandatest   riikidest   odavamat   tööjõudu   sisse
5
tuua, mis loob ettevõtetel võimalust  tööjõukulusid kokku tõmmata. ( Nestor , M., Nurmela, K.
2013, 52)
Eesti töötukassa tegi uuringu, kus küsitleti üle tuhande ettevõtte juhatajat ning küsiti,
miks nad on välistööjõust huvitatud. Uuringu tulemused (joonis 1) näitasid, et peamiseks
põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus   konkreetses
regioonis (61%).
35%   vastajatest   mainis   põhjuseks   meie   töötajate   vähest   kvalifikatsiooni   mõne
spetsiifilise töö või teenuse puhul ning osa tööandjaid peavad Eesti tööjõudu liiga kalliks
(15%). Muu põhjuste osas toodi ka välja, et vajatakse kohalikke müügiesindajaid teistesse
riikidesse,   soovitakse   saada   rahvusvahelist   kogemust   ja   eestlane   ei   taha   tööd   teha.
(Välistööjõu …2011)
Miks Teie et evõtte on välistööjõust huvitatud?
Muu
Eesti tööjõud on seles tegevusvaldkonnas liga kal is
Eesti tööjõud pole pisavalt kvalifitseeritud(tootmine/teenus on spetsifiline)
Eestist ei leia vajalikku/sobilikku tööjõudu(seles regioonis)
0 10 20 30 40 50 60 70
Joonis 1. Välistööjõu palkamise põhjused %-des
Järgmine küsimus, millele taheti ettevõtetelt vastust saada, oli peamine põhjus, miks
Eestis vajatakse välistööjõudu. Oodetav vastus, mis oli   64%, on vastava ala spetsialistide
puudus.   Teine    populaarne    vastus   oli   majanduslik   kasu   seoses   välistööjõuga   ja   mis   on
varasemast sagedamini esile toodud (35%, eelmisel korral 13%). 21% juhtudest pakkuvad
töötajad end ise tööandjate juurde tööle. Muude põhjuste seas mainiti ka seda, et õpetaja
puhul, kelle emakeel on inglise keel, on võõrkeele õpetamise kvaliteet palju kõrgem. Samuti
sooviti   saada   uusi   kogemusi   ja    tudengite    silmaringi   välisõpetajate   loengutega   laiendada.
6
Mõned vastasid ka seda, et rikastab kultuuri või saadakse rahvusvahelist kogemust. Oluliseks
peetakse ka professionaalsuse tõstmist, sobiv kvalifikatsioon ning töötaja sobimist meeskonda
ning rahvusvaheliste kontakte loomist. (Ibid)
7
3. TÖÖJÕU PUUDUS VALDKONNITI
Vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuringu järgi, mida teostati Eesti Statistika
andmetel, oli 2014. aasta esimesel poolel ligikaudu 7400 vaba ametikohta. See moodustas
kõikidest ametikohtadest 1,4% ehk sama palju kui eelmise aasta esimesel poolel. (Tööturu…
2014)
Võrreldes   tegevusalasid   võib   märgata,   et   vakantsi   määr   on   pikemat   aega   tõusnud
töötlevas tööstuses ja kaubanduses ning eelmisel aastal langenud vabade töökohtade määr
ehituses pöördus samuti tõusule (Välistööjõu …2011). Keskmisest kõrgem vakantsi määr oli
maakondadest Harju- ja Pärnumaal , aga madalam Hiiu-, Võru- ja Jõgevamaal.
Vaadates   Töötukassa   vakantse,   võib   kindlalt   järeldusi   teha,   mis   valdkondades   on
tööjõudu vaja. Töötukassa on jaganud vakantse kümnesse valdkonda nagu joonisel 2.
Vakantside arv valdkonniti
4000
3500
3000
2500
2000
1500
1000
500
0
Joonis2. Vakantsid 2014 a. II kvartali jooksul tegevusala lõikes
Allikas: (Eesti Töötukassa 2014)
8
Vakantside   arvust   võib   märgata,   et   kõige   rohkem   tahetakse    lihttöölisi ,   teenindus-   ja
müügitootjaid ja ka oskus- ja käsitöölisi.
Töötukassa   tööjõuvajaduse   uuringu   andmetel   tuleb   välja,   et   kõige   sagedamini
soovitakse spetsialiste palgata haridusvaldkonnas, tervishoiu, kutse-teadus ja tehnikategevuse
valdkonnas.   Põllumajanduses,   transpordi   sektoris,   veevarustuses   ning   majutuse- toitlustuse
valdkondades   vajatakse   aga   rohkem   lihttöölisi.   Juhte   soovitakse   palgata   mitmetesse
valdkondadesse,   kuid   kõige   sagedamini   kaubanduse,   majutuse-toitlustuse   ning   kutse-   ja
teadustegevuse   valdkonda.   Oskustööliste   puhul   soovitakse   palgata   sagedamini   töötlevas
tööstuses,   kuid   ka   põllumajanduses,   veonduses/laonduses   ning   majutuse-toitlustuse
valdkonnas.
Majandus-ja  Kommunikatsiooniministeeriumi  töövajaduse  prognoosis  aastani  2017,
mida teostati 2010 aastal, on mainitud ka prognoosi haridustaseme lõikes. Prognoos viitab
tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on
tulemused   üsna   erinevad.   Üldiselt   võib   siiski   välja   tuua   kasvava   vajaduse   kõrgema
haridustasemega   töötajate   järele.   Tulemuste   tõlgendamisel   tuleks   arvestada   ka   sellega,   et
prognoosis   pole   arvesse   võetud   võimalikku   nõudmiste   kasvu   hariduse   osas   ametialagrupi
sees.
9
4. SEADUSLIKUD NÕUDED
Tööjõu vajalikkuse ja vähenemine tõttu tahavad paljud ettevõtted tööjõudu sisse tuua
kolmandatest riikidest, kes on valmis tööd madalama palgaga tegema ning kellel on vajalikud
oskused. Kuid seda pole lihtne teha, sest on mitmed seaduslikud piirangud, millega tuleks
arvestada.
Euroopa Liidu kodaniku seadus ja Välismaalaste seadus reguleerivad alates 1. maist
2004 migratsiooniküsimusi. Euroopa Liidu kodaniku seadustega kehtestatakse Euroopa Liidu
kodanike ja nende perekonnaliikmete Eestisse elama asumise ja siin elamise reeglid Euroopa
Liidu kodaniku seadus. Välismaalaste seadusega reguleeritakse kolmandate riikide kodanike
Eestisse sisenemist ja siin elamist. Välismaalaste seadus.
Kõigepealt peaks arvestama seda, et Eestil on range piirarv , mis ei luba liiga palju
tööjõudu   sisse   tuua.   Näiteks   Välismaalaste   seaduse   järgi   2014.   aasta   sisserände   piirarvu
ajaline   jaotus   aasta   piires   on   01.01.2014–30.06.2014   on   piirmäär   498    elamisluba    ja
01.07.2014–31.12.2014 on piirmäär 498 elamisluba.
Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks peab igal välismaalasel olema seaduslik
alus,   milleks   võib   olla   Eesti   elamisluba   või   Euroopa   Liidu   liikmesriigi,   Euroopa
Majanduspiirkonna   liikmesriigi   või    Šveitsi    Konföderatsiooni   pädeva   asutuse   poolt   antud
elamisluba.
Seaduslikuks aluseks võib olla ka viisa või välislepingust tulenev õigus Eestis viibida.
Eestis võib üldiselt välisriigi kodanik, kellega Eesti on sõlminud lepingu viisavaba liikumise
kohta   või   kelle   puhul   Eesti   on   ühepoolselt   loobunud   viisanõudest,   viibida   kuni   90
kalendripäeva kuue kuu jooksul, juhul kui välisleping ei sätesta teisiti. Eestis saavad  töötada
elamisloa alusel elavad välismaalased. Lühiajaliselt ehk kuus kuud võib välismaalane Eestis
töötada, kes viibib seaduslikult Eestis viisa alusel või viisavabalt ja kelle töötamine on enne
tööleasumist registreerud Politsei- ja Piirivalveametis. Kõik eelnimetatud nõuded on toodud
Välismaalaste seaduses.
Ametiühingud    rääkides   Eesti   võõrtööjõu    poliitikast ,   mainivad   seda,   et   Eestisse
oodatakse pigem  tippspetsialiste, kellele makstakse keskmise palga 1,24 kordne korrutis, mis
10
oleks   praegu   siis   vähemalt   1200   eurot.   On   arusaadav,   et   lihttöölistele   nagu   näiteks
maasikakorjajatele sellist palka aga aianduses maksta ei suudeta. Ettevõtted on selle poolt, et
valitsus lõdvendaks reegleid seoses võõrtöölistega, mis looks neile kergemat teed välistööjõu
sissetoomiseks.  Aiandusliit   on   teinud   juba   ettepaneku   siseministeeriumile,   kus   kaalutakse
võimalust, et hooajatöödel piisab võõrtöölisele sektori keskmisest palgast. Ametühingute on
aga arvamusel, et ei tohi madalama palgaga tööjõu lootuses reegleid leevendada. Hetkel ei ole
veel mõeldud, millistele valdkondadele leebemad reeglid kehtida võiksid.
11
5. VÕÕRTÖÖJÕU TAGAJÄRG EESTILE
Tuues    tööjõudu   kolmandatest   riikidest   võib   lahendada   mitmeid   probleeme.   See
leevendaks tööjõu puudumist. Samuti on nad nõus madalama palgaga töötama, mis vähendaks
ettevõtete tööjõukulusid. Tihti on nad ka nõus töötama madalamatel kohtadel. Võõrtöölised
rikastavad   ühiskonda   oma   keele   ja   kultuuriga   ning   võivad   osutuda   ka   demograafilise
probleemi   lahendajaks.   Kõige   suurem   pluss   on    nendest    aga   see,   et   tööjõuturgu   saab
tasakaalustada.
Kolmandate riikide tööjõuga kaasnevad aga ka negatiivsed tagajärjed. Nendega saab
leevendada tööjõu puudust, kuid mis saab oma riigi töötajatest. Tööpuudus , mis on Euroopa
keskmisest suurem, suureneb oma elanike puhul veelgi rohkem. Kuigi teine kultuur ja keel
rikastavad   ühiskonda,   siis   kultuurilised   erinevused   võivad   viia   diskrimineerimis
probleemideni.
  Kolmandate riikide tööjõuga võib kaasneda ka sotsiaalhoolekanne kurnamine, mis
tekib siis, kui nad oma peredega sotsiaaltoetustest elama hakkavad. Tuleks mainida ka seda, et
tihti on nad oskuseta lihttöölised, kellel ei ole spetsiaalset haridust või üldse kõrgharidust.
12
5.1. Alternatiivne lahendus
Kolmandate riikide tööjõu sissetoomine lahendab tööjõu probleeme, kuid toob endaga
kaasa palju rohkem sotsiaalseid probleeme, millest võib järeldada, et peaks otsima ka teisi
alternatiivseid lahendusi. Eestis on väga palju pensionieas inimesi, kuid kui pensioniiga tõsta,
siis jäävad inimesed kauemaks tööturule. (Pensioniea … 2009)
Muidugi on seda mõistlik teha siis, kui üldine eluiga pikeneb, sest siis saavad inimesed
olla ikka sama palju pensionil, kuid läheksid näiteks 2 aastat hiljem pensionile. Üldine eluiga
võib olla küll pikk, aga tuleks lähtuda ka inimeste tervislikust seisundist. Kui inimesed elavad
tervena palju vähem, siis ei saa nad ka töötada. Tabelis 2 on toodud inimeste tervislik seisund
neljas vanusegrupis. Nagu näha, siis tervena elavad inimesed palju vähem.
Tabel 2. Vanemaealiste inimeste tervislik seisund vanusegrupiti, %
Vanusegrupid 60-64
65-69
70-74
75-79
Terviseseisund

Terve 51,8
36,3
42,7
42,7
Tervisehäired 37,0
43,8
30,0
32,6
Tõsisemad tervisehäired 25,8
28,4
33,0
27,3
Toimetuleku piirangud 9,8
31,2
17,7
24,4
Allikas: Terviseuuring 2006, Tervise Arengu Instituut
Võõrtööjõud tekitab enda rahva seas suuremat töötust, kuid kui kasutada ära töötust,
siis peaks võimaldama enda töötutel rohkem ümberõpet teha. Kiiresti arenev tehnoloogia teeb
täiskasvanute    täiendõppe    möödapääsmatuks   nii   töötajate   kui   ka   töötute   jaoks.   Eestis   on
täiendõppes osalevate töötajate osakaal palju väiksem kui mujal Euroopas. (Tööturu… 2014)
Kutseharidus ei ole Eestis kuigi populaarne, aga sellise haridusega noori oleks vaja.
Riik võiks kutsehariduse populaarsust tõsta, näiteks rohkem reklaamida, et noortel oleks peale
gümnaasiumi piisavalt informatsiooni nende kohta. Eesmärgiks peaks olema ka koolide ja
tulevaste   tööandjate   vahelise   side   tugevdamine.   See   looks   noortel   võimalust   leida   peale
õpinguid kohe tööd ning tööandjatel saada töölisi.
Samuti võiks nendes valdkondades, kus töölisi vaja, maksta suuremat õppetoetust.
Seda tehakse praegu näiteks IT valdkonnas, kus tudengitele makstakse suuremat stipendiumi.
13
Lastehoiuteenuste parandamine on ka üks alternatiivsetest variantidest. Mida kauem
Naised jäävad lapse hooldamise tõttu tööturult eemale või on töötud , kuid mida kauem see
kestab, seda raskem on neil sobivat tööd leida ka pikemas perspektiivis. Naised katkestavad
oma karjääri lapse hooldamise tõttu mitmeteks aastateks, mille tõttu pakub naiste karjäär neile
keskmiselt vähem võimalusi. Riiklikud toetused ja lastehoiuteenuste kättesaadavus mõjutavad
naiste vanemapuhkusel veedetud aja pikkust. Kui riik parandaks lastehoiuteenust, siis jääksid
naised kauemaks tööle ning neil oleks suurem võimalus karjääri edendamiseks. (Tööturu…
2014)
14
KOKKUVÕTE
Referaadis arutatud küsimusele, kas tööjõud kolmandatest riikidest
on lahendus, on leitud vastus, et see ei ole lahendus. Selliste järeldusteni
on jõutud seoses sellega, et kolmandate riikide tööjõu toomisel on rohkem
negatiivseid tagajärgi Eestile kui positiivseid.
Referaadi koostaja on ka arvamusel, et see pole lahendus, sest tema
arust on negatiivsed tagajärjed palju tõsisemad kui positiivne mõju. Nagu
referaadis   selgus,   siis   peamiseks   põhjuseks,   mis   tööandjad   töölisi
välismaalt tahavad, on vastava ala spetsialistide puudus ja oma riigi kallis
tööjõud.   Referaadi   koostaja   näeb   paremat   lahendust    pakutud
alternatiivsete    variantide    hulgas.   Parim   lahendus   tööjõu   puudulikkusele
oleks   oma    inimkapitali    ümberõpetamine   ning   riigi   poolt   nõutavasse
haridusvaldkonnasse   investeerimine.   See   vähendaks   vajaminevate
spetsialistide   puudumist   ning   sellega   omakorda   konkurentsi   töötajate
järele, mis ei laseks tööjõukulul kasvada.
Referaadi   käigus   selgus   ka   see,   et   kolmandate   riikide   tööjõu
toomisele   on   takistuseks   õiguslikud   piirangud.   Eestis   ei   oodata   suures
hulgas   migrante   ning   seda   on   näha   ka   seaduslikust   poolest.   Eesti
seadused piiravad kolmandatest riikidest tulnud tööliste arvu piirarvuga ja
ka mitmete nõudmiste täitmisega. Kui Eesti kunagi jõuab olukorrani, kus
võõrtööjõud   on   pääsematu  tee,  siis   peaks   kindlasti   mõtlema    seadusliku
poole kergendamise ja leevendamisele.
15
VIIDATUD ALLIKAD
 Soosaar , O., Viilmann, N. (2014) Tööturu ülevaade.
file:///C:/ Users /afag/AppData/Local/Temp/2_2014-2.pdf (6.12.2014)
 Nestor, M., Nurmela, K. (2013) Kutseharidus ja muutuv tööturg .
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Publikatsioonid/Kutseharidus_ja_muutuv_toeoeturg._T
oeoeandjate_uuringu_lopparuanne.pdf (5.12.2014)
 Välistööjõu vajaduse uuring (2011) Eesti Töötukassa
https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Valistoojou%20vajaduse%20uuring
%202011.pdf (6.12.2014)
 Tööjõuvajaduse prognoos aastani 2017. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium
https://www.mkm.ee/sites/default/files/toojouvajaduse_prognoos_aastani_2017.pdf
(4.12.2014)
 Euroopa Liidu kodaniku seadus. Vastu võetud Riigikogus 17.mai 2006. a - RT I 2006, 26, 191
https://www.riigiteataja.ee/akt/1034665
 Välismaalaste seadus. Vastu võetud Riigikogus 09. detsember 2009. a - RT I 2010, 3, 4
https://www.riigiteataja.ee/akt/13252321
 Välismaalaste seadus. Vastu võetud Riigikogus 06. jaanuar 2014. a -RT I, 09.01.2014, 28
https://www.riigiteataja.ee/akt/109012014028
 Pensioniea tõstmise tingivad trendid ja muudatuse peamised mõjud. Sotsiaalministeerium.
Rahandusministeerium. Riigikantselei
http://webcache.googleusercontent.com/search ?
q=cache:kYrIEWGHBg0J: https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamat
erjalid/Pensioniea_t
16
%25C3%25B5stmise_taustapaber_11_12_2009.doc+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee
(30.11.2014)
 Ojakivi, M. Padar saatis siseministrile palve ajutist võõrtööjõu toomist lihtsustada
http://uudised.err.ee/v/majandus/ef50a347-34ce-4267-8228-c77bbf51957d (2.12.14)
17