.................................................. 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem) · Kirjeldada rakendusprogrammiliidese mõiste · Kirjeldada arvutisüsteemi ressursside haldus tarkvara abil Mõtle! Miks on operatsioonisüsteem üldse vajalik? Mida operatsioonisüsteem teeb? Mis on protsessor, mälu ja sisend-väljundseadmed? Kõige lihtsam operatsioonisüsteemi definitsioon on: operatsioonisüsteem on vahekiht riistvara ja rakendusprogrammide vahel. See tähendab, et tänu operatsioonisüsteemile on võimalik
DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest. Enamus OS-e lubavad määrata protsessi prioriteeti, mis mõjutab tema ajajaotust. Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka
DOS) ei üritanudki sellest mööda pääseda ja nendega sai käivitada ühe programmi korraga. Siit ka nimi ühetegumiline OS. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid suudavad simuleerida ühe protsessoriga mitme protsessi korraga jooksutamist. Protsessihaldus ongi OS-i meetod mitme protsessiga korraga toimetulemiseks. Kuna enamus arvuteid omavad ühte ühetuumalist protsessorit saavutatakse mitmetegumilisus lihtsalt protsesse kiiresti vahetades. Kui kasutaja käivitab rohkem protsesse muutub ajajaotus igale protsessile väiksemaks, mis võib paljudel süsteemidel viia selleni, et muusika muutub katkendlikuks või hiir liigub hüppeliselt. Seda kutsitakse thrashing (nüpeldamine) situatsioon, kus arvuti tegeleb ainult operatsioonisüsteemiga seotud ülesannete täitmisega, produktiivsus null. Protsessihaldus koosneb ajajaotuse arvutamisest ja levitamisest. Enamus OS-e lubavad määrata protsessi prioriteeti, mis mõjutab tema ajajaotust. Interaktiivsed operatsioonisüsteemid kasutavad ka
paremini planeerida. Ülikoolis olemise ajaga olen rahul, kuna loengute pikkus ja tihedus ei Ülikoolis olemine 6:00 sõltu minnust. Lisaks sellele käin veel laulmas samas hoones, seega on see ajajaotus väga hea. Ei leia, et kulutaksin pesemisele liiga palju aega. Tööpäeva hommikuti Pesemine 1:00 kasutan aega ratsionaalselt ja nädalavahetusel võib ju vannitoas ka natukene rohkem aega veeta
1.Geoloogiline ajajaotus – perioodid, millest on Eesti setted. 2. Eesti muldade lähtekivimid, nende kivimiline ja mineraloogiline koostis. 3. Mulla mineraalosa, selle tähtsus, mulla mehhaaniline koostis ehk lõimis. Mis on peenes, kores, liiv, tolm, savi, füüsikaline liiv, füüsikaline savi; Katšinski süsteemis liiv, saviliiv, kerge liivsavi, keskmine liivsavi, raske liivsavi, savi – nende füüsikalise savi sisaldus, lühendid; korese jaotamine suuruse ja kuju järgi, lühendid. Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas.
keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus Ajastud, mis maha jäänud? Kvaternaar – kvaternaari setted Moreenide keemiline koostis Mulla kores ja selle jaotamine Mulla kores- mulla osakesed üle 1 mm Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (tervaservaga) 1-10 m rahnud, pankad 10-100 cm munakad, kamakad (10-20 väikekivi, 20-100 suurkivi) 10-100 mm veeris (klibu), rähk 1-10 mm kruus, mügi (1-100mm peenkivi) Mulla peenes ja selle jaotamine Mulla peenes - mulla osakesed alla 1 mm Peenes
tüüpiliselt lühikeste ajavahemike jooksul, millele järgneb sisend-väljundseadmete järel ootamine. Sellese ootamise ajal antakse järgmisele protsessile võimalus protsessoriaega kasutada, selle asemel, et protsessor oleks ooteasendis. Töö järje kiire üleandmine protsessilt protsessile jätab kasutajale mulje, et arvuti kuulub täienisti talle. 11 Esimene korralik ajajaotus süsteem oli CTSS(Compatible Time Sharing System), see arendati spetsiaalselt uuendatud 7094 jaoks, kuigi ajajaotussüsteem ei muutunud eriti populaarseks kuni riistvara muutus aja jooksul turvalisemaks läbi kolmanda generatsiooni. Pärast CTSS süsteemi edu otsustasid MIT,BELL Labs ja General Electric arendad välja uue arvuti, mis toetaks sadu üheaegseid ajajaotus süsteeme. Nende mudel oli elektri jaotus
eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a)Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid. b)Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c)Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d)Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi e)Kvaternaar, kus leidub erinevaid moreeniliike (kiltjas, pruun, hall) ja kontinentaalsed- ja
eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de- luviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel, liustikujõesetetel ja massiivsel karbonaatkivimil. Inimtekkelised lähtekivimid praht, tuhk, prügimäed kuhjatud ja segatud looduslikud setted ja jääkpinnased, millele on kujunenud mitmesugused tehismullad. 3) GEOLOOGILINE AJAJAOTUS – PERIOODID, MILLEST ON EESTIS SETTED. a) Kõige vanem on kambrium, kus leidub enamasti liiva- ja savikivimeid b) Ordoviitsium, kus leidub liivakivi, aleuroliide ning savi. Ülejäänud koosneb karbonaatkivimitest. c) Silur, kus leidub erinevaid lubjakivi liike d) Devon, kus leidub punast liivakivi, savisid, dolomiit, paiguti lubjakivi
suurarvutitest rohkem kui 40 aastat tagasi. Aastatel 1960 ettevõtlus tehnoloogia maastik koosnes suurtest ja kallitest suurarvutitest, tuim terminalidest ja suhteliselt odavatest klient-server võrkudest kus multigetumtöö serverid ja personaalsed arvutid ei olnud isegi lähedal muutumaks reaalsuseks. Arvutite operaatorid kasutasid perfokaarte ja esitasid partii töid edasi suurarvutiteni kus need jäid ootama oma järge. Esimene samm virtualiseerimiseni võttis aga ajajaotus suurarvuti süsteemide vormi ja kujunes välja CP-40 operatsiooni süsteemi väljatöötamise jooksul. Iga kasutaja kindlustati virtuaalse masinaga, mis andis kasutamisõiguse mitmele kasutajale suurarvutisse samaaegselt. Loodi tarvkara, hypervisor (vt. pt 2.2.1), mis haldas mälu jagamist suurarvutis. [2, 10, 12] Popek ja Goldbergi nõuded Popek ja Goldbergi virtualiseerimise nõuded on piisavate tingimuste kogum arvuti arhitektuurile, et toetada süsteemi virtualiseerimist tõhusalt
nimetatakse protsessiks. Protsessi käivitamise järel toimub protsessori kasutamine tüüpiliselt lühikeste ajavahemike jooksul, millele järgneb sisend-väljundseadmete järel ootamine. Sellese ootamise ajal antakse järgmisele protsessile võimalus protsessoriaega kasutada, selle asemel, et protsessor oleks ooteasendis. Töö järje kiire üleandmine protsessilt protsessile jätab kasutajale mulje, et arvuti kuulub täienisti talle. Esimene korralik ajajaotus süsteem oli CTSS(Compatible Time Sharing System), see arendati spetsiaalselt uuendatud 7094 jaoks, kuigi ajajaotussüsteem ei muutunud eriti populaarseks kuni riistvara muutus aja jooksul turvalisemaks läbi kolmanda generatsiooni. Pärast CTSS süsteemi edu otsustasid MIT,BELL Labs ja General Electric arendad välja uue arvuti, mis toetaks sadu üheaegseid ajajaotus süsteeme. Nende mudel oli elektri jaotus
nimetatakse protsessiks. Protsessi käivitamise järel toimub protsessori kasutamine tüüpiliselt lühikeste ajavahemike jooksul, millele järgneb sisend-väljundseadmete järel ootamine. Sellese ootamise ajal antakse järgmisele protsessile võimalus protsessoriaega kasutada, selle asemel, et protsessor oleks ooteasendis. Töö järje kiire üleandmine protsessilt protsessile jätab kasutajale mulje, et arvuti kuulub täienisti talle. Esimene korralik ajajaotus süsteem oli CTSS(Compatible Time Sharing System), see arendati spetsiaalselt uuendatud 7094 jaoks, kuigi ajajaotussüsteem ei muutunud eriti populaarseks kuni riistvara muutus aja jooksul turvalisemaks läbi kolmanda generatsiooni. Pärast CTSS süsteemi edu otsustasid MIT,BELL Labs ja General Electric arendad välja uue arvuti, mis toetaks sadu üheaegseid ajajaotus süsteeme. Nende mudel oli elektri jaotus
kasutamiseni. Tekkisid failisüsteemid ja struktuurid. Failisüsteemid: FAT 12 16 32 NTFS-Mikisoft EXT 2-Linux RAISER-Linux 3-nda põlvkonna arvutid (1965-1980) Tehnilises baasis toimus üleminek transistoridelt integraalskeemile. Luuakse programmiliselt ühtsed arvuti süsteemid. Esimene ühtsussüsteemiga arvutid olid IBM/360 seeria arvutid. Timesharing systems (1970-tänapäev) Loogiliseks järjeks multiprogrammsüsteemidele oli ajajaotus süsteemide tekkimine. Multiprogrammilise ajajaotusspsteemi eesmärk on tekitada kasutajale mulje, et kõiki programme täidetakse üheaegselt. Arvutisüsteemi käitusmeetod, mis tahab kahe või enama protsessi ajalise vaheldumise ühel protsessoril. Multitasking Multitegumtöö Vajadus ajajaotussüsteemide järele suurenes sisend-väljundseadmete eriti aga elektronkiiretoruga terminalide kasutusele võtmisega (1960=
Ajaühikute jaotamine ei nõua keskseadme-poolset kontrollimist. Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest: h) VHF-transiiver (1 saatja/2 vastuvõtjat); i) GNSS-vastuvõtja; j) andmetöötlusseade. Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning siseveelaevanduses kasutamiseks soovitatud IMO, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ja IEC poolt, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas ajajaotus-ühispöördust (self-organized time division multiple access – SOTDMA). Et AIS vastaks siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada nn sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse IMO merelaevanduse-AISiga. Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid siseveelaevanduses peavad ühilduma merelaevanduse-AISiga, nagu see on määratletud IMO poolt. Seega peab AISi teadetes sisalduma järgmine:
toimetulekuks vajaminevaid oskusi käsitlevaid õppeaineid, nagu: eetika, filosoofia, sotsioloogia, usuõpetus, loogika, sotsiaalpsühholoogia jne. Kooli pedagoogilis-didaktiline mänguruum ei ole küll ülearu suur. Üht-teist saaks aga kooli õppekavas ümber tõsta valik- ja vabaainete raames või lausa ümber nimetada -- alles siis saab rääkida poiste ja tüdrukute kesksest aine- ja töökavast. Üks põhjusi on kindlasti ka laste mitteprofessionaalne ajajaotus ja puudulik õppida õppimise oskus -- ehk kuidas väärtustada teadmist, oskust ja arusaamist ning õppimist kui üht paljudest seda kolmnurka koos hoidvatest teguritest. Tore, et paljud koolid pakuvad võimalusi huvitegevusteks ja sportimiseks. Et nimetatud põhjusi vähendada, leevendada või isegi kõrvaldada, on vaja asju nimetada õigete nimedega -- kaasata ühe laua taha füüsikud ja lüürikud; vaimu- ja võimuesindajad eesmärgiga vähendada süvenevat väsimuse patoloogiat
Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid Kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada, eeldab piiratud ressursside kasutamine valikute tegemist. Majandusteadlastele pakub huvi indiviidide otsustusprotsess – näiteks kui palju töötada, kui palju ning mida tarbida, palju säästa ning investeerida? Hüviste tootmisel tuleb eelkõige mõelda mida toota, kuidas toota, kellele toota. Näiteid tootmisvõimaluste kõveral: guns-vs-butter, tudengi või õppejõu ajajaotus, igasugune tootmine. 2 Printsiip 3: valikutega kaasnevad kulud Ühe hüvise tootmiseks või tarbimiseks kasutatud ressursse ei saa enam kasutada teiste hüviste tootmiseks või tarbimiseks. Valikute tegemisega kaasnevad kulud – alternatiivkulud, mida võib mõista kui loobumiskulusid (kui kaotatud võimaluse hinda). Seetõttu tuleb otsuse vastuvõtmisel läbi mõelda iga valiku puhul kaasnevad
Concurrency: via processes, controlled by programmi initsialiseerimine & sisu mäluhaldus sensivity lists* algväärtustatud andmed (muutujad & rakendustele tööaja eraldamine and calls to wait primitives. konstandid) planeerimine, ajajaotus, saalimine (swap), ... Dünaamiline/online planeerimine: Time: Floating point numbers in SystemC 1 0 · osa globaalsetest muutujatest Teenused Protsessori aja eraldamine toimub jooksvalt, 1.0. OS-i poolt teostatakse kommunikatsioon põhinedes seni Integer values in SystemC 2
Kuidas taastakse protsessori käsuloendur katkestuse programmist naasmisel? Pinumälust Käsutaseme paralleelsus viitab võimalusele käivitada samaaegselt mitit erinevat käsku Milline ei ole Osi funktsioon? Pakkuda arenduskeskkonda rakenduste loomiseks Kuidas suhtleb OS riistvaraga? Läbi draiverite Mis on draiveri funktsioon? Draiver vahendab käske riistvara seadmele Millised on võimalused protsessi ressursikasutuse mõjutamiseks? Muuta prioriteeti Mis on kvantum? Protsessori ajajaotus Vastastikune välistamine tagab sõltumatutele protsessidele ressursside jagamise Milline osi omadus on väldib protsesside samaaegset ressursi poole pöördumist? Vastastikune välistamine Mis eristab protsessi lõimest? Lõimed on protsessi osad Kontekstkommutatsiooni abil ei saa rakendada multitöötlust Virtuaalmälu võimaldab jagada protsessidele oma mäluruumi Virtuaalmälu on maksimaalselt sama suur kui protsessori adresseeritav mäluruum
Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi! Taevajumal Anu, veejumal Ea, maajumal Enlil jne. Väiksem surnutekultus. Mehed kirves, naised peegel. Vallutatakse põhjapoolsete naabrite poolt. 1955 a eKr Babüloni hiilgeaeg, Hammurapi seadused jne. Purpurtigu kinahu -> Kaanan (Palestiina). Sealt on pärit Piibel. Linnad Byblos, Seth, Gaza. ~1200 eKr semi hõimud. 1700 eKr sünnib Uri linnas Aabraham, kes legendi järgi jumaliku ettekuulutuse järgi pidi minema
ja edendaks eesti rahva tervislikke eluviise. Huvigrupid on kogunenud vallamajja koosolekule. Osalejad: suusakeskuse rajajad, looduskaitsjad, kohalikud elanikud, vallavalitsuse liikmed, koosoleku juhataja, ajakirjanikud Tegevused 1. Huvigrupid sõnastavad oma argumenteeritud seisukoha; 2. Ajakirjanikud valmistuvad küsimuste esitamiseks ja väitluse kajastamiseks. 3. Koosoleku juht valmistub avaliku väitluse läbiviimiseks. 4. Toimub televäitlus. Ajajaotus 1. tund Ajurünnak tegevusprogrammi sõnastamiseks ja vormistamiseks. Kodune ülesanne: koostada huvigrupi seisukohti kajastav kõne. 2. tund Koduste tööde analüüs. Seejärel koostatakse rühmatööna põhjalikum programm. Grupid valmistuvad esinemiseks kodus. 3. tund Kandidaatide väitlus, küsimuste esitamine sõnavõtjaile, hääletamine ja hääletamise tulemuste teatamine. 4. tund Avaliku debati videoanalüüs. Kodus: kirjutada sündmuse kohta uudislugu, -nupuke, artikkel.
Töö on majanduse aluseks. Tööd iseloomustavad järgmised tunnused: · Raha palk või sissetulek määravad ära inimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse; · Aktiivsus tööl saab inimene näidata oma oskusi ja võimeid, tööst sõltub ka inimese aktiivsus töövälisel ajal; · Vaheldus erineb kodusest keskkonnast ja kodustest töödest. 118. Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist? · Püsiv ajajaotus enamuse inimeste elurütm ja päeva jaotamine lähtub tööst. Inimene, kes jääb töötuks ei oska sageli oma ajaga midagi peale hakata; · Sotsiaalsed kontaktid võimalus leida sõpru ning osaleda erinevatel üritustel; · Personaalne identiteet kes ma olen, milline on sotsiaalne staatus, sellega kaasnevad rollid. 119. Mis on võim? Funktsionalistide ja konfliktiteoreetikute lähenemine?
dupleksimine on sidemeetod ,mis eraldab saate ja haalestada ka 999kHz ja 1001kHz peale kuna vastuvotukanali sageduslikult (saatja ja vastuvotu signaalid sagedused sisaldavad tapselt samasugust informatsiooni on erinevad). ainult eri Dupleks TDD sagedustel ,siiski haalestatakse vastuvotja TDD: Time Division Duplex kandevsagedusele Ajajaotus dupleksimine. Sidemeetod mis kasutab kuna tema energeetiline vaartus on koige suurem andmete ehk signaali saatmiseks ja vastuvotmiseks sama kanalit (sama tugevus on suurim seega on signaali vastuvott sagedust) efektiivsem kui eraldades saate ja vastuvotusignaali ajapiludega kulgribadele haalestamise korral. ehk saatmine FM spekter:
+ foorum „Tööohutus eritöödel“ 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine 1.1.1 Lähtekohad ehitusaegsel koristamisel Joonis 1. Remondiaegne ehitusplats. Foto L. Padu Puhtus erinevatel tööetappidel mõjutab ehitustegevuse sujuvust ja on osa ehitustööde kvaliteedist. Hea lõpptulemuse eelduseks on teadlikkus ja koostöö tellija, ettevõtja ja töö teostaja vahel. Joonis 2. Koolimaja korpused välisvaates. Foto L. Padu Olulised tegurid on tööetappide õige ajajaotus, tolmuvabad töömeetodid, vajalike töövahendite olemasolu ja kasutamine. Ehitusaegse koristamise hulka kuulub ehitusjäätmete eemaldamine ja ruumide puhastamine. Jäätmete kohapealne sorteerimine vähendab jäätmetega reostatust ja levikut ehitusplatsi ümbruses. Joonis 3. Remondiaegsed ehitusprügi kondeinerid. Foto L. Padu Töö lõppfaasis on mustus eemaldatud nii nähtavatest kui silmale nähtamatutest kohtadest
inimene oma "mina" ja asukoha sotsiaalses ühiskonnas. Tööd iseloomustavad järgmised tunnused: 109 · Raha palk või sissetulek määravad ära inimese elustiili ja vajaduste rahuldatuse · Aktiivsus tööl saab inimene näidata oma oskusi ja võimeid, tööst sõltub ka inimese aktiivsus töövälisel ajal · Vaheldus erineb kodusest keskkonnast ja kodustest töödest Töö ja töötamine · Püsiv ajajaotus enamuse inimeste elurütm ja päeva jaotamine lähtub tööst. Inimene, kes jääb töötuks ei oska sageli oma ajaga midagi peale hakata · Sotsiaalsed kontaktid võimalus leida sõpru ning osaleda erinevatel üritustel · Personaalne identiteet kes ma olen, milline on sotsiaalne staatus, sellega kaasnevad rollid Töö ja töötamine · Palgatöö ametlikult reguleeritud ja täpsete statistiliste andmetega
loodud; informatsiooni kogumiseks koostatakse küsimused iga kompetentsi kohta; · Töökeskne intervjuu- keskendutakse kandidaadi elulooandmetele, haridusele, varasematele töökogemustele; · Motivatsiooni intervjuu- selgitatakse välja põhjused, miks kandidaat soovib antud ettevõttesse tööle asuda ning mis teda töö juures üldiselt motiveerib. Intervjuu läbiviimiseks on vaja eelnevalt läbi mõelda: rollid (mitu intervjueerijat on), ajajaotus (eesmärgi hoidmine) ja alustamine, lõpetamine, vahekokkuvõtete tegemine. Küsimuste liigid: · Suletud küsimused- on etteantud vastuse variandiga; · Avatud küsimused- annab vastajale võimaluse teemat arendada; · Suunavad küsimused- annav vastajale teada ka oodatud vastuse; · Täpsustavad küsimused Vältida tuleks suletud ja suunavaid küsimusi. Miks? Küsimusi ei tohiks küsida. 10. Valikumeetodid- taustauuring, referentsid, testide kasutamise üldised põhimõtted
annaabi.ee 
