Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28
Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teistsuguste ühingutega- Isamaaliidu ja kutsekodadega. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud, igasugune poliitiline tegevus keelati. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti
Rahva pettumine demokraatias, majanduslikud raskused, laienenud valijaskond ja pettumine Verailles’ süsteemis andsid tõuke diktatuuride tekkeks. Kaks kõige ehedamat totalitaristliku riiki olid Saksamaa ja Nõukogude Liit. Neil riikidel oli nii ühiseid kui erinevaid tunnusjooni. Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP, Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei (NLKP). Hitler ja Stalin saavutasid oma võimuletuleku erinevalt. Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad
1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Kehtestati kohe kaitseolukord. Keelati miitingud. Vapside ühingud suleti. Tehti puhastus riigiaparaatides. Pressile pand nn ,,suukorv" ümber e. tsensuur. Riigikogu saadeti laiali. Ainuparteiks Isamaaliit. 1933. a. vastu võetud põhiseadus- Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem. Parlament- liikmete arv 50, võim vähenes. Valitsus: riigivanem kutsub ametisse valitsuse. Rahva võimalus osaleda poliitikas: rahvahääletus, rahvaalgatus, riigikogu valimised, riigivanema valimine. 1938. aasta põhiseadus. Riigipeaks oli 6. aastaks valitav president. Parlament 5. aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust
Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva ebausaldusväärsuse ja ,,vaimuhaiguse", mistõttu inimeste õigusi piirata tuli. Sõnavabaduse piiramise ja tsensuuri üle hakkas kontrolli teostama Riiklik Propaganda Talitus. See rahvale ei meeldinud, kuid valitsusega vastuollu astumist ei soovinud ega avajanud keegi, eriti arvestades seda, et elu ei olnud tegelikult üldse halb. 1935 hakati piirama ka erakondade tegevust ning ainuparteiks sai Isamaaliit, võttes ära võimaluse teistsugusteks arvamusteks riigisüsteemis. Pätsi juhtimisel koostati 1937. aastal uus põhiseadus, mis andis presidendile varasemast palju suuremad õigused, mis omakorda tähendas jälle rahva valikuvõimaluste piiramist. Vaikiv ajastu oli aga äärmiselt kasulik majanduse seisukohalt. Kogu maailma majandus oli jõudsas tõusujoones, millest ei jäänud ilma ka Eesti. Riik oli majandussüsteeme kontrollima
Mussolini õpetus *rahvus on jääv ja kõike haarav *rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne *riigi kodanike ülesanne on teenida rahvuse huve NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA *1919. a Saksamaa Kommunistlik Partei *1920. a loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (esimees, füürer - Adolf Hitler) *1923. a hitlerlased korraldasid Münchenis mässukatse *1924. a alustas Hitler oma raamatu ("Minu võitlus") kirjutamist *1933. a kantsleriks Hitler; Riigipäevahoove põleng *1934. a ainuparteiks NST (NSSTP) *1935. a seadused, millega piirati juutide õigusi; hakkati rääkima Versailles'i lepingu tühistamisest; Inglise-Saksa mereväe kokkulepe Tekkimise põhjused: kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine Saksamaasse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus, poliitiliste erakondade omavaheline kempelemine, hirm kommunismi ees(nn punane katk) Pruunsärklased - võitlesid kommunistide ja juutidega Kolmas riik - natsliku Saksamaa nimetus
Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. Hakkasid toimuma mitmed üleriigilised kampaaniad, näiteks nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine. See oli veel üks suur muudatus selle poole, et demokraatia taheti asendada. 1935 aasta märtsis keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Avalikud tegevused olid võimatud, nii tekkis vapsidel mõte riigijuhid kukutada ning 8. Detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadusõjalased ming nad kaotasid oma populaarsuse valega, et nad tahtsid vägivaldselt oma võimu peale suruda. 1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu ning Pätsi isiklike suunitluste alusel võeti vastu põhiseadus, mis
vaenlaseks lugesid nad rahvuse reetureid, teisi rahvaid ning komuniste. Hoolimata ideloogiate erinevusest oli mõlema riigi diktaatorite eesmärk aga üks- suurendada oma riigi mõjuvõimu maailmas. Sisepoliitika Diktatuurile omaselt oli mõlemas riigis võim mõlemas koondunud 1 isiku kätte, kelleks Saksamaal oli Adolf Hitler ja Venemaal Jossif Stalin. Kehtestatud oli üheparteisüsteem, Saksamaa oli ainuparteiks NSDAP , Venemaal sesis riigivõimu eesotsas Nõukogude Liidu Kommunistlik Parte i(NLKP). Selleks, et võimule pääseda kasutasid äärmuslased erinevaid võtteid. Kommunistid tulid võimule tänu 1917a. toimunud riigipöördele. Natsionaalsotsialistid eesotsas Hitleriga kasutasid võimule tulemiseks sakslaste vastumeelsust kommunistide suhtes, kes üritasid samuti Saksamaal vägivallaga võimu võtta. Rahvas arvas nimelt et vaid Hitleri juhitud partei suudab neile vastu seista
· Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad · ISAMAALIIT kujunes ainuparteiks · opositsioon suruti maha · vapside riigipööre ebaõnnestub · piiratakse õigusi ja vabadusi · 1938 (loodi presidendi institutsioon, presidendil laialdaselt õigusi, riigikogukahekojaline, rahva õiguste kärpimine, valitsus allub presidendile) · põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele
tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku
1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see asutus läbi mitmeid üleriigilisi kampaaniaid, nt kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu levitamine jne. Märtsis 1935 keelustati kõikide erakondade tegevus, ainuparteiks kujunes Isamaaliit. Valitsus võitles jõuliselt opositsiooniga, sulgedes nende ajalehti ja saates poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Pärast vapside arreteerimist 1935.a. detsembrisse planeeritud relvastatud riigipöörde ettevamistamise eest jäi opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu (peamiselt ülikooli ümber koondunud intelligendid eesotsas Jaan Tõnissoniga). Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu,
Autoritaarne Eesti 1. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938
võimutuleku vastu 2. Mis iseloomustas riigipöördele järgnenud aega? Kehtestati kaitseseisukord. Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938
Päts ja Laidoner korraldasid 12. märtsil 1934 riigipöörde, ennetades vapside võitu. Käivitati puhastustöö riigiametites. Piirati sõnavabadust, kontrollima hakati ametiühinguid, omavalitsusi, kõrgkkoole, kirjandust jne. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahed elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Muudeti põhiseadust. Eesti väliskaubandus. Autoritaarse Eesti ajal muutus väliskaubanduse bilanss positiivseks. Peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia, neile järgnesid lähinaabrid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Võrdle EV põhiseaduseid. 1934. aasta põhiseadus: riigipea valitakse rahva poolt 5ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul,
5. Alustati uut majanduspoliitikat NEP. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtte tegevusvabadust. Segamajandus. Kindlaks määratud maksed. 8. Stalini veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Töövihikust ülesanded 1;2;3;4;6 1917. aastal kukutati Vene tsaar enamlaste ehk bolsevike poolt. Keisririik asendati kommunistliku ehk nõukogude vabariigiga, kus ainuparteiks oli Kommunistlik partei. Riigi nimetus 1918. aastast: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik e. Nõukogude Venemaa. NSV Liit loodi 1922 aastal ja see ühendas järgmisi liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga Kaukaasia Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivset Vabariiki. NSV Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Miks puhkes kodusõda - sest enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste
sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda talitlus. Kogu rahva mõjutamiseks võimudele sobival suunal viis prpagandatalitlus ellu mitmeid kampaaniaid. Märts 1935keelustati kõikide erakondade tegevus ja nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Kutsekojad mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid,õpetajad,töölised jt) pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valituse sihtide saavutamiseks. Opositsiooni häälekandjad suleti,sismeinister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. 8 dets 1935 valmistasid vapsid ette relvastatud riigipöörde kuid vahetulut enne seda arreteeriti kõik vapsid.rahvale teatati seda nii et vapsid kaotasid igasuguse popularsuse.opositsiooni peamisek keskuseks kujunes Tartu
presidendi kätte. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ning koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. aprillil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Riigikogu valimised lükati edasi ja Riigikogu saadeti suvepuhkusele. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Ainuparteiks tuli Isamaaliit, mis kestis kuni Vene okupatsioonini 1940. aastal. Tartu Rahuleping Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus (nr. XI 1922. aastal)
Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad. Nimed eestistati, levitati sinimustvalget lippu, toetati kodukaunistamist. Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nt Isamaliit. Isamaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks ainuparteiks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. Häälekandjad suleti, siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Vabadussõjalastel tuli mõte, et vägivaldselt võimu haaranud valitsejad tuleb samuti kukutada. 8. detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Kohtuprotsessil mõisteti 133 vabadussõjalast kokku 1163 aastaks vangi.
Rahuldati 6. aug 1940 ENSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Eesti kodakondsuse asendamine NSVL kodakondsusega. Muudatused valitsuse koosseisus: ENSV Rahvakomissaride Nõukogu – J. Lauristin + nn juunikommunistid e endised sotsiaaldemokraadid H. Kruus, J. Semper, J. Ruus jt Eesti sõjaväe allutamine Punaarmee juhtkonnale Kaitseliidu+ ja selle allorganisatsioonide laialisaatmine Isamaaliidu keelustamine, selle asemel sai ainuparteiks EKP 14. juunil 1941 u 10 tuh eesti poliitiku, sõjaväelase, kiriku-, kultuuri-, haridustegelase vangistamine ja küüditamine Venemaale (nagu päts ja laidoner) Mis sai Eesti Vabariigi riigitegelastest? küüditati koos perekonnaga Venemaale või hukati (nt:president Päts ja ülemjuhataja Laidoner) Millised põhimõttelised muudatused toimusid 1940-41. a Eesti majanduses ja kultuuris? Majandus: Riigistati maad, pangad, suurettevõtted
Streigi levik mujale, streigikomiteed juhtis a/ü koondis Solidaarsus L. Walesa (vasakul) d) Uueks parteijuhiks Wojciech Jaruzelski (1981-90): senine kaitseminister erakorraline seisukord streikide ja Solidaarsuse keelustamine sellega välditi VLO vägede sissetoomine W. Jaruzelski 6. Ungari RV a) Kommunistide võimuletulek: pikaajaline ja terav poliitiline võitlus (1945-48) valimistel said kommunistid lüüa, kuid nende kätte läksid Sise- ja Julgeolekuministeerium 1948 ainuparteiks UTP (Ungari Töörahvapartei), mille juhiks stalinist Matyas Rakosi rakendati N. Liidu majandusmudelit + sunnitöölaagrid poliitilistele vastastele b) Pärast Stalini surma sai peaministriks liberaalsem Imre Nagy (1953-55) c) 1956.a kriis: 1955 sai peministriks jälle M. Rakosi endise poliitikaga suured rahutused, mis suruti maha N. Liidu tankidega d) Pärast ülestõusu mahasurumist uueks parteijuhiks Janos Kadar: poliitiline surve nõrgenes, suurem sõnavabadus
ringkondade kontrollile *Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus *Propagandatalitus viis ellu mitmed üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm *Märtsis 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning nende asemel asutati valitsuse toetajaskonda koondavad uuetüübilised ühingud Isamaaliit ja kutsekojad *Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks *Kutsekojad, mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid, õpetajad, kaluridjt), pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valitsuse sihtide saavutamiseks *Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks, veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi *8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased
järjest seati erinevatel eluvaldkondadel sisse tsensuur, mida teostas Riiklik Propaganda Talitus, samuti teostati propaganda kampaaniaid 1935. aasta märtsis keelustati kõige erakondade tegevus, valitsuse toetajaskonda kuuluvad inimestest moodustati ühinug – Isamaaliit ja kutsekojad Isamaaliit kujunes ainuparteiks kutsekojad pidid mobiliseerima oma töötajaskonda, et täita valitsuse otsuseid üritati lämmatada opositsiooni, mille sümboliks sai Tartu Vaim, ning keskus Tartus vabadussõdalased arreteeriti enne nende plaanitud riigpööret loodi ebademokraatlik Rahvuskogu, mis Pätsi suuniste aluse seadustas põhiseaduses autoritaarse
Venemaa XX sajandil Keisri ainuvalitsemise vastu tekkisid liikumised ning seetõttu tekkis 1905 aasta revolutsioon ning selletõttu anti 17 oktoobri manifestiga poliitilised õigused elanikkonnale. Esimeses maailmasõjas oli Venemaa keisririik Antanti poolel. 1917 kukutati keiser troonilt, loodi Vene Vanariigi Ajutine Valitsus. Bolševike ja menševike (punaste ja valgete) vahel algas kodusõda, Punaarmee võitis ning kehtestati Venemaa Nõukogude Vabariik ning peale kommunistliku partei ainuparteiks kuulutamist nimetati riik Vene SFNV. Lenini juhtimisel moodustati 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1923-1991. Konfliktid Poola, ja uute iseseisvate riikide Soome, Eesti, Läti , Leeduga. 1922 sai Stalin peasekretäriks ning 20date lõpuks oli riik totalitaarne. 1924 võeti vastu PS. 1930ndate alguses oli näljahäda, tulid kollektiviseerimised, 1937 muudeti nimi Vene Nõukogude Föderatiivseks Sotsialistlikuks Vabariigiks. Rahvaste Liitu astuti 1934
Tasalülitamine · Ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine. Mitmed ajalehed suleti ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. · Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitlus. · Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu levitamine jm · Isamaaliit, mida esitleti üldkultuurilise apoliitilise ühinguna, kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. · Opositsiooni lämmatamine veeretades vastasrinna teele kõikvõimalikke takistusi · 8.detsembriks 1935 valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. · Autoritaarse reziimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn Tartu vaim. Põhiseaduse muutmine · Ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu, mis koostas Pätsi isiklike suuniste alusel uue põhiseaduse, is seadustas autoritaarse valitsemisviisi.
annaabi.ee 
