"Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese"
püüdlustest,on C suur teema,mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Tema intellektuaalse rõhuga barokkdraamas ei puudu tegelaste tunded,oma koht on lüürikal ja huumoril. Ta tegelased ei ole nii "elavad" kui Shakespeare'il. C ajalooteemalistest teostest ei maksa otsida faktitäpsust. Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu
Paralleelid/Võrdlused: · India vedade soma ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) · Pandoora laegas (Gottlund) · Püha Graal (Grimm) · Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg", ehk missugune oli Kalevipoeg enne "Kalevipoega"? Eepost põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes samanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. 36. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokku seades? Suremisviisi.
45. Arutle (M. Kuusi artiklile toetudes) vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? Sampol on olnud väga palju erinevaid tõlgendusi. Soome mütoloogias on see väärtuslik ja õnnetoov ese. On erinevaid arvamusi sellest, mis see on. On arvatud, et see on Päike, metallkilp, uhmer või veski, talisman, pühakuju. Paralleeliks võib tuua veedade Soma, mis on nii jumalus, jook kui ka taim. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? Suurem osa eeposest on tuletatud folkloorist, vähemalt 75% sellest eesti folkloorist. See toetub eesti rahvalauludele. 47. Mil viisil muutsid folkloorset ainest eepose "Kalevipoeg" koostajad seda teost kokkuseades? Proosapärimusest loodi värvivormis eepos. 48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süzeesid ja motiive. Kiviviskamine ja kandmine, jalajälgedest tekkinud järved, niitmine, kündmine ja hobusesurm, kivistised. 49. Kuidas (M
Peateoseks peetakse filosoofilist draamat „Elu on unenägu“, tulvil sümboleid. Teda huvitavad elu ja religiooni suured probleemid. Ülistab inimese sisemist vabadust. Usus väljenduv inimese hingesuurus, sealhulgas hingelise armastuse üleolek maistest ihadest ja püüdlustest on suur teema, mis läbib pea kõiki tema näidendeid. Esiplaanil sümbolid, allegooria, tegelased tagaplaanil, vähem konkreetsed. „Imevõlur“ – teemalt lähedane Fausti-ainesele (kuradiga lepingu sõlmimine). 18.Klassitsistlik draama: Pierre Corneille, Jean Racine, Molière (Näidendid) Klassitsistliku teatri algus Prantsusmaal langes kokku ajaga, kui kardinal Richelieu oli oma võimu tipul ja tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Pidevalt sekkuti teatriellu. Ranged reeglid. Corneille: XVII saj I poole suurim prantsuse kirjanik, tema loomingust algab klassitsistlik teater. „Cid“ – peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks
Paralleelid/Võrdlused: • India vedade soma – ühtaegu esineb jumala, taime ja joovastava joogi kujul (ehk on ka sampo jumalik kultusobjekt, mida anti/antakse edasi metafooride abil) (Bregenhøj) • Pandoora laegas (Gottlund) • Püha Graal (Grimm) • Rikkusi koguv varahankija + varaveski, võrreldav Eesti kratiga VÕI Päike, mis on tõlgendatud veskiks, sarnane (jällegi) Püha Graali või Hüümiri katlaga (von Schroeder) 35. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”, ehk missugune oli Kalevipoeg enne “Kalevipoega”? Eepos põhineb (toetub?) karjala eepilistel kangelaslauludel ja loitsudel. Eepilised laulud sisaldavad mitmesuguseid algeid vana müütilistest pärimustest, arktilistes šamanistlikutest motiividest, läänemeresoome ühispärimusel, viikingiaegsest võitlus eepikast ja kristlikutest legenditdest. Kalevipoeg oli enne “Kalevipoega” tuntud(aka tema maine oli)kui agressiivne, nuhtlus; 36
Nt: lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid. 3
värssides. Need kolm luuleteost ilmusid tal koos 1807. aasta sügisel nime all ,,Põhjamaa luuletised". ,,Haakon Jarl Rikas" jõudis 1808 aastal Kopenhaagenis lavale ja sai esimeseks kaalukaks taani rahvustragöödiaks Holbergi komöödiate kõrval. Pariisis Suhms'i Taani ajaloo lugemisel tekkinud ideest võrsus tal tragöödia ,,Palnatoke". See teos tähendas tagasipöördumist üldskandinaavia ajaloolis-mütoloogiliselt ainelt kitsamalt ainult oma maa ajaloolisele ainesele. Sealtpeale võttis Oehlenschläger'i looming sagedasti väikekodanliku värvingu. 18909 aastal kodumaale tagasi tulles sai ta esteetikaprofessori õppetooli Kopenhaageni ülikoolis. Kuigi tal oli hiljemgi ilmunud väga küpseid töid, nt. kahest romanssidetsüklist ja ühest lühikesest tragöödiast koosnev teos ,,Helge ,, (1814) ja luuletisteseeria ,,Põhjamaade jumalad", kannatas tema hilisem looming liighõlpsuse,
1) pühakuju (Elias Lönnrot 1839); 2) talisman (M. A. Castren 1841); 3) veski voi uhmer (Jacob Grimm 1845); 4) päike (Anton Schiefner 1850); 5) kaanega aardekirst (D. E. D. Europaeus 1854); 6) nõiatrumm (J. A. Friis 1868); 7) metallkilp (J. Brown 1892); 8) lohemaokujulise käilaga viikingilaev (. B. Wiklund 1902); 9) maailmasammas, mis tipneb Põhjanaelaga ja mille ümber keerleb tähistaevas; ka maailmasammast esindav kultussammas (U. Holmberg 1918). 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos "Kalevipoeg"? 12,5% värssidest tuletatud eesti rahvalauludest 80-90% eepose motiividest folkloorist, sellest 75% eesti folkloorist Kalevipoeg regilauludes laulutüübis ,,Suisa suud" vägivaldne ligitikkuja Kalevi(ne) mitmes laulutüübis nagu ,,Osmi haigus", ,,Kulla põletamine", ,,Hobusemäng" jpt esileküündivad isikud, ülikud Hiiupärimus (77 erinevat süzeed) Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid (vrd
läbi viidud arheoloogilise kaevamistööde tulemusele ja soomlasest arheoloogi Aarne Michael Tallgreni uurimustele. Algsele eesti elanikkonnale saabus siiski hiljem Eesti-ja Liivimaalt Peipsi-tagustele aladele siirdujate näol lisa, eriti alates 19.sajandi keskpaigast 26. Kanti seisukohta jagas õigusajaloolane Imar Arens27, kes Teise maailmasõja aegse Saksa okupatsiooni ajal oli võtnud osa Tartu ülikooli kompleksekspeditsioonist Peipsitagustele aladele. Arheoloogilisele ainesele toetudes märgib noist pagulasteaedadest veidi hiljem ka Eesti arheoloog Harri Moora, et ida pool Peipsit pidi 11.-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa
Arhiivi kasutajal ei pruugi puududa mitte ainult vahetu teadmine arhiivimoodustajast ja selle pärandist, vaid ka näiteks arusaam või kogemus ühiskondlikest oludest, mis võisid mõjutada arhiivimoodustaja tegevust; · avalikke arhivaale peab saama kasutada kohe pärast nende üleandmist. Kui asutuses saab dokumentidega tutvudes kasutada tervet hulka allikaid, siis arhiivis on ainsaks vahendiks nimistus olev arhiivikirjeldus. Üleandmiseks koostatud arhiivinimistu tagab ainesele juurdepääsu avalikus arhiivis. Nimistud on leitavad ja kasutatavad veebis arhiivi infosüsteemist AIS Avalikku arhiivi üleandmiseks korrastatud ja kirjeldatud arhivaalidel on tõestusväärtus, need on autentsed, kasutatavad uurijate poolt ja lihtsalt hallatavad avalikus arhiivis. Arhiivi kirjeldamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest standarditest ISAD(G) ja ISAAR(CPF).
teooriatega suhteliselt uus, kuid selle kohta üsna laialdast kõlapinda leidnud. Grimmi seletus, et Sampo on uhmer – saaks siduda Sampo tagumist metallitöödega seoses, samuti ka selle purunemist Samba motiive leidub paljude rahvaste mütoloogiates, tihtipeale on samba asemel suur Ilmapuu, kuid muidu on nende idee sama. Kosmiline veski on tuntud ka Skandinaavia mütoloogias – mis seletaks ka Sampo kui veski tähendust arvestades Soome geograafilist asukohta. 46. Missugusele folkloorsele ainesele toetub eepos “Kalevipoeg”? Eepose põhiosa motiividest (80-90%) on tuletatud folkloorist, millest omakorda vähemalt kolmveerand eesti oma folkloorist, 12,5% värssidest on tuletatud eesti rahvalauludest. N: esineb Kalevipoeg paljudes regilauludes, hiiupärimuses (Kalevipoeg kui maapinnavorme muutev hiid) ning ka muinasjuttudes. Müütilises geograafias on kasutatud reaalseid Eesti paiku ning ka põhinetud eestlaste vabadusvõitlusele 13. sajandil. Palju inspiratsiooni Kalevalast
3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik 3.1 Lähtekohad Lähtuvalt kultuuriveebi missioonist, tuleb selle puhul lisaks veebirakenduse üldist kvaliteeti puudutavale (vt peatükk 2) arvestada ka teatud spetsiifilisi kvaliteedikriteeriume. Pidades kinni üldpõhimõtetest ja -soovitustest (vt peatükk 1), on tekstis edaspidi loetletud kultuuriveebi põhiülesanded. Iga ülesande puhul on määratletud, kuidas õigesti ja tõhusalt läheneda ainesele ja selle korrastamisele. 39 Kvaliteetne aines saadakse juhul, kui kultuuriüksuse eesmärgid ja sidussuhtluse strateegiad on selgelt välja toodud, pidades meeles, et need eesmärgid on kultuuriüksuse ja kasutajate eesmärkide interaktsiooni otsene tulem. 3.2 Kultuuriveebi eesmärgid: mõisted 3.2.1 Kultuuriüksuse identiteedi esitus
Koninklijke Musea voor Schone Kunsten van Belgi?, Br�ssel, Belgia; Alte Pinakothek, M�nchen, Saksamaa; Museum der Bildenden K�nste, Leipzig, Saksamaa jt. Teos veinijumalaga �Bacchuse m�steeriumid� on dateeritud 1530 ning signeeritud kunstnikule omase v�ljasirutatud tiibadega draakoniga. Maal on loodud Cranachi k�ige viljakamal perioodil, mil kunstnik oli keskendunud eelk�ige antiikajast ja m�toloogiast p�rit ainesele ning tutvunud ka Lutheri ja humanistliku kultuuri ideoloogiaga. Stseen k�neleb veiniorgiast, mida provotseerib Bacchus ja kus suure t�nni �mber on kogunenud vallatud Putod, kes on lasknud end veininaudingust laastavalt haarata. M�toloogiast tuntud bravuurse veinijumala kujutamine ja kunstniku fantaasias s�ndinud liialdatud stseen Putodega teenib �hiskonda kui kombekusele manitsev ettekirjutus, mis viitab alkoholi kahjulikkusele ning selle
Brocmann on tõlkinud pruudi isa saksakeelse nime eesti keelde – Terav. Luuletuse lõpus seotakse teksti jumalaõnnistuse motiiv: ükski kristlane ei saa elus hakkama ilma jumalausu ja temale lootmiseta. Pulmalaulude lõpus esineb ka peolõppu rõhutav motiiv, nt puudutatakse magamaminekut. Brocmanni luuletuses on juttu seksuaalsusest, pruudi-peigmehe mesinädalatest – see ilmalik motiiv hakkab üle minema frivoolsele keelatud ainesele. Pulmalauludes käsitletakse tihtipeale armastust kui haigust ja peigmehe haigust ravitakse pulmavoodis – viitab keskaegsele rüütli- ja trubaduuride luulele. Mõrsja kohta kasutatakse metafoore magus koor, linnupoig jne, mis pole rüütlikirjandusest, vaid seltskonnaluulest. Pulmalaulude eesmärk on pakkuda meelelahutust. Eestikeelse luuletuse pulmas esitamise eesmärk oli tekitada üllatusmomenti. Tundmatu autori „Armas kallis kuldene vend“ on pulmalaul,
annaabi.ee 
