Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J
Siseenergia on aineosakeste energia(nii aineosakeste kineetiline kui ka potentsiaalne energia). U= 3/2 ·m/M ·R·T. (U-siseenergia, 1J; m-mass, 1kg; M-molaarmass; R-gaasi universaalkonstant; T-temp, 1K; R=8,31J/mol·K) Siseenergia muutmise kaks viisi: 1)mehaanilist tööd tehes(nt. hõõrumine, tagumine, muljumine), 2)soojusülekanne(lusikas kuuma tee sees, saunas käimine). Soojusjuhtivus levib energia kandub osakeselt osakesele põrkumise teel, (nt. lusikas kuuma vette, raudnael lõkkel). Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Sooj...
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt keha...
1. Kuidas mõista lauset "Keha koosneb aatomitest". Kuidas tõestada? o Keha on jaotatav o Keha ei ole lõpmatuseni jaotatav. 2. Aineosakesed. o Kui suured nad on? o kuidas mõõdetakse suurust.? o Kuidas tõestada, et kõik osakesed ei ole ühesuurused? 3. Aineosakeste vaheline jõud. o Kuidas tõestada selle olemasolu? o Missugused jõud esinevad o Kui suured need jõud on?. 4. Soojusliikumine (mõiste, millal se toimub). o mida uuriti ja mida avastati Browni katses. o Miks avaldub efekt ainult mikroskoobi all. 5. Kiiruste jaotus. o Mida näitab jaotuse diagramm (näited igapäevasest elust) o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis).
nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised
Siseenergia Soojus- siseenergia kineetiline komponent. soojendame keha: anname aineosakestele energiat(kin. en.) keha jahtub-aineosakeste kineetiline energia väheneb. Siseenergia *aineosakeste kineetiline *aineosakeste potensiaalne energia. energia (liikumis en.) kineetiline komponent. siseenergia sõltub aineosakeste liikumiskiirusest (t*) - aineosakeste vastastikusest asendist (aine olek) Energia jäävuse seadus- energia ei kao ega teki, kandub ühelt kehalt teisele. soojushulk Q=E mis keha saab (mis vabaneb) E=A (töö) soojushulk Q 1cal= 4,2J mõõtühik 1J 1cal (kalor) Mida tähendab kalor ? 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1*C võrra.
1.Mis on tahkis? Tahkiseks nim. Tahket ainet mis on deformeerimata olekus. 2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9
Kordamisküsimused kontrolltööks „Magnetvälja ja aine vastastikmõju“ 1. Millest on põhjustatud iga aineosakese magnetväli? Aineosakeste magnetväli on põhjustatud aineosakeste loomulikust omaliikumisest (pöörlemisest), mida kirjeldab kvantarv spinn. 2. Miks on kõikide keha moodustavate aineosakeste magnetväljade summaarne väli null (keha tervikuna ei oma magnetvälja) ilma välise välja mõjuta? Ilma välise magnetväljata puudub kehal mõjutaja, mis paneks muidu kaootiliselt liikuvad aineosakesed orienteeruma kindlasuunaliselt välise magnetvälja suhtes. Välise magnetvälja mõju aga põhjustab keha aineosakeste kindlasuunalise orienteerituse, mistõttu omandab keha tervikuna magnetvälja
kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal tekkis rida teisi õpetlaste koolkondi, kes eitas aineosakeste olemasolu. Alles 17.18. sajandil muutusid atomismi ideed valitsevaks. 1. AINE KOOSNEB OSAKESTEST Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. Ained koosnevad omakorda osakestest, kas aatomitest, molekulidest või ioonidest. Aatomeid, ioone ja lihtainete molekule pole nende väiksuse tõttu näha ei palja silmaga ega valgusmikroskoobiga. Hapniku, lämmastiku,
aurumistemperatuuri, sest vedelik aurab igasugusel temperatuuril. Keemise tunnuseks on aurumullide teke kogu vedeliku ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Rõhk näitab keha pinnaühikule mõjuvat jõudu. Gaasi rõhk sõltub ruumalaühikus olevate
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad. Gaasiliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste korrapäratus liikumises, osake võib liikuda mistahes suunas ja oma kiirusega. Kehad koosnevad ainetest või ainete segust, omakorda koosnevad osakestest, kas aatomitest või molekulidest. Osakeste vahel esineb külgetõmbejõud ja tõukejõud.
Mis on sulamine? Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6
energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusena. Seega muutub siseenergia aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Soojushulga mõõtmine Soojushulka mõõdetakse kas kalorites (cal) või dzaulides (J).
Aine koosneb osakestest (molekulid ja aatomid) ja need osakesed mõjutavad teineteist. Aineosakesed on väga väikesed. Aineosakeste vahel on tühja ruumi. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Vedelikud segunevad aeglasemalt kui gaasid, sest põhilise aja paikenvad vedeliku osakesed kindla asukoha läheduses. Ka vedelikud segunevad soojusliikumise tõttu. Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. Mida suurema kiirusega osakesed liiguvad, seda soojem on keha. Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine.
Aine ehitus . Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteis. Aine oskesed on väga väikesed . Browni liikumine näitab , et aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi . Seetõttu nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ka soojus liikumiseks . Aineosakeste vahel esineb seos : mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on nende temperatuur . Osakeste vahel esineb tõmbe - ja tõukejõud . Kui tahkis deformeerimata olekus , on tõmbe - ja tõukejõud tasakaalus s.t nende summa on null .
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt
Lähimõju teooria on teooria 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria on korda on vastasmõju vaakumis suurem kui aines. (epsilon)=. Kaugmõju olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad teooria 2 keha mõjutavad teineteist läbi tühjuse. Lähimõju teooria on kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste olemas vastastikumõju nähtamatu vahendaja, mille kaudu kehad puutuvad vastastikmõju vahendaja. vastastikmõju vahendaja. kokku. Mateeria põhivormideks on aine ja väli. Väli on aineosakeste
Sellest hoolimata toimub sulamine seetõttu, et tekkiva vedeliku vabaenergia on väiksem kui tahke oleku vabaenergia. Sulamine ja tahkumine toimub erinevate rõhkude korral erinevatel temperatuuridel. Kristalliliste ainete sulamine ja tahkumine. Iga kristalliline aine sulab teatud kindlal temperatuuril. Kristallilised ained tahkuvad samal temperatuuril, millel nad sulavad. Kristallilise aine sulamise ja tahkumise vältel keha temperatuur ei muutu. Keha kuumutamisel sulamistemperatuurini kasvab aineosakeste keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine
Rõhu suurenemisel suureneb ka vee keemistemperatuur. Mida kõrgem on vee temperatuur seda kiiremini vesi läheb keema. Oletame, et me võtame külmkapist jääkuubiku ning asetame selle lauapeale. Mida me märkame 30 minuti pärast? Jääkuubik on hakanud sulama. Nimelt mis juhtub selles aines? Aineosakesed tagavad omavahel korrapärased kohad ning nad ei liigu, see on ainult tahkes oleva aine puhul. Kui natuke seletada siis tahkumisel tekivad aineosakeste vahel niiöelda "sidemed", mis hoiavad neid paigas, ühel kohal ilma liikumiseta. Aga nüüd, kui tahke aine hakkab sulama ehk saavutada toatemperatuuri, hakkab aineosakeste kineetiline energia suurenema ehk nad hakkavad võnkuma ning kineetilise energia suurenemisel hakkab lagunema ka see "side" nende aineosakeste vahel, mis hoidis neid korrapäraselt ühel kohal. Kui side on lõhutud, hakkavad aineosakesed võnkuma ja ühest kohast teise korrapäratult liikuma
*palju tühja ruumi. *saab kokku suruda. *aineosakeste liikumine on korrapärane; osake võib liikuda mistahes suunas ja iga oske ise kiirusega. *täidavad kogu ruumi, neid saab kokku suruda. * sidemed osakeste vahel puuduvad. VEDELIK *on kindel ruumala. *osakesed lähestikku, on tühja ruumi. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. *voolavad, kindel kuju puudub. *võtab anuma kuju. *sidemed aineosakeste vahel on nõrgemad. TAHKIS *on kindel ruumala. *osakesed tihedalt, liikumisruum minimaalne. *ei saa kokku suruda. *soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. * kindel kuju. *sidemed aineosakeste vahel on tugevad. difusioon- ainete iseeneslik segunemine, taimed saavad kasvamiseks vajalikke aineid. amorfne aine- pigi ja teisi väga aeglaselt voolavaid ained.
Pihussüsteemid Lahus: tõeline lahus: aineosakeste läbimõõt väike 10-7cm(destilleeritud vesi happed) Kolloidlahus: aineosakeste läbimõõt 10-7-10-5cm(piim, vesi, värvid) Segud: aine osakeste läbimõõt 10-5(porine vesi) Pihussüsteem-pihus segu kus on ühtlaseks jaotunud mitu ainet PIHUS=AINE+PUHASTUSKESKOND Keskkond aine Emulsioon- vedelik gaas piim värvid kreemid Suspensioon- vedelik tahke pori vesi kakao kohv hambapasta Vaht- vedelik gaas vahukoor seebivaht mannavaht Aerosool gaas vedelik udu sudu deodorant Tahke vaht tahke aine gaas(õhk) pimsskivi penoplast makrofleks
Füüsika 18.okt 1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel? Soojenemise/ jahtumise tulemusena suureneb/väheneb aineosakeste kineetiline energia. 2.Mis on keha siseenergia? Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt? Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. 4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat? Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega. 5.Millisel juhul muutub keha siseenergia? Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel ja aine oleku muutmisel. 6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)? Soojushulgaks nim
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab. Termomeetri põhimõtte on anda teada kraadidest.
Anna Pertel 134823YASB Avogadro arv Avogadro arv (tähis: Na) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et selle aatommassi on saadud mõõta täpsemalt kui ühegi teise elemndi massi.
1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on
Hõõrdumine Liis ja Johanna Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine on füüsikaline nähtus, kus keha või aine liikumist takistab aineosakeste vaheline jõud hõõrdepindadel. Hõõrdumise tõttu muundub osa liikumist põhjustavat energiat soojuseks. Hõõrdumise näited Suusk libiseb Kelg tuleb mäest alla Arvutihiir liigub mööda lauda Hõõrun käsi kokku Uisutamine Teisele inimesele pai tegemine Hõõrdumise liigid Liikumise järgi: Liugehõõrdumine Seisuhõõrdumine Veerehõõrdumine Sisehõõrdumine Välishõõrdumine Mõjutavad tegurid. Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju
AINE HULK. ARVUTUSED MOOLIDEGA. 1.MÕISTEID 1)Mool - aine hulga ühik. 2) Aine hulk (n) - aine kogus moolides. 3) Avogadro arv ( NA ) - aineosakeste (aatomite, molekulide, ioonide, elektronide) arv 1 moolis aines. 4)Molaarmass (M) ühe mooli aineosakeste mass. 5)Molaarruumala(Vm) - gaasilise aine 1 mooli ruumala. 2.VALEMID, TÄHISED, ÜHIKUD n = m/M n= V/Vm n= N/NA n - aine hulk (mol; kmol) m mass ( g; kg) M molaarmass ( g/mol; kg/kmol) V gaasi ruumala (dm3; m3) Vm gaasi molaarruumala (22,4 dm3/mol; 22,4 m3/kmol) N osakeste arv NA - Avogadro arv ( 6,02 1023 1/mol ; 6,02 1026 1/kmol)
pidevas liikumises. Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat. Summeerides kõikide osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Keha siseenergia Siseenergia on keha aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia kogusummma. Siseenergia suurusest sõltub keha temperatuur. Keha siseenergia muutmise viisid Mehaaniline töö Soojusülekanne Keha siseenergia muutmise viisid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud · Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojuskiirgust kõikidel laianepikkustel. · Mida suurem on keha, seda suurem on kiirguse võimsus. · Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. · Keha ruumala mõõt on võrdeline temperatuuri mõõduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potensiaalse energia summat. · Mida kiirmeini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. · Keha soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia kandumist ühelt kehalt teisele. · Soojusülekanne jaotatakse soojusjuhtivuseks, konvektsiooniks ja
temperatuuriga. · Jõud jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale · Raskusjõud maakülgetõmbejõud · Hõõrdejõud hõõrdejõud mõjub kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. · Elastsusjõud tekib elastse keha jõu muutumisel, selle tõttu taastub keha esialgne kuju · Aine olek ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. · Aine ehituse mudel kujutlus aineosakeste paiknemisest ja liikumisest · Soojuspaisumineained osakesed hakkavad soojenemisel kiiremini liikuma, tänu sellele aine paisub · Gaasi rõhknäitab kui suurt jõudu avaldab gaas ühikulise suurusega pinnale. · Temperatuursõltub aineosakeste liikumise kiirusest · Aine tihedusnäitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass · Elektrijõud elektriliste laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektrijõuks
I hapnikku, et W ei saaks oksüdeeruda) *Hõõgniidist juhitakse läbi el.vool, mille tulemusena hakkab see hõõguma ning valgust kiirgama. Temperatuur *Keha ruumala mõõt on võrdeline temperatuuri mõõduga. *Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat. *Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. *Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. *Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. · Soojusnähtused *Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb. · *Soojusülekandeks nimetatakse siseenergia levimist ühelt
FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga.
järgmised põhiseadmed: 1. Aereerimine - kaskaadaeraatoriga 2. Filtreerimine - lahtiste filtritega 3. Desinfitseerimine - bakteritsiidlampidega või naatriumhüpoklooritiga 4. Veepumpamine veevõrku - II astme pumpadega, mille pöörete arv on reguleeritav. 2.Vee filtreerimine Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess. Väga väikeste aineosakeste puhul ei ole füüsikaline filtreerimisprotsess piisavalt efektiivne . Sel puhul kasutatakse membraanfiltreid, kus nii aine molekulid kui ka ioonid eemaldatakse. Ioone saab eemaldada ka ioonvahetusega. Filtreerimisel läbi keskmise suurusega filtermaterjalist on tavaliselt laminaarne ja vool on rahulik, vees ei teki turbulentsi. Aineosakeste filtreerimine koosneb sõelumisest, settimisest, kinnihoidmisest ja difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus)
Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol . K) LEIDA: V=? LAHENDUS: pV=m/ RT V=mRT/p V=1 . 8,31 . 373 / (100 000 . 0,018)=1,7m3 Vastus: Veeauru tuleb 1,7m3 KORDAMINE. 1. Makroparameetrid. Ainekoguse iseloomustamine (p, V, T). 2. Mikroparameetrid. Aineosakeste iseloomustamine (molekuli mass, kiirus, impulss). 3. Molekulaarkineetilise teooria kolm põhiväidet. a) Ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. b) Aineosakesed on pidevas liikumises. c) Aineosakeste vahel mõjuvad tõmbe- ja tõukejõud. 4. Soojusliikumine. 5. Kaootiline liikumine. 6. Soojusliikumine gaasides. 7. Soojusliikumine vedelikes. 8. Soojusliikumine tahketes kehades. 9. Temperatuur. 10. Celsiuse skaala. 11. Kelvini skaala. 12
youtube.com/watch? NÄHTUSE SELETUS, TEMPERATUUR · KEEMISTEMPERATUUR ON SEOTUD KEEVA VEDELIKU AINEGA, ERINEVATEL AINETEL ON ERINEV KEEMISTEMTERATUUR · SAMUTI SÕLTUB KEEMISTEMPERATUUR VEDELIKULE ATMOSFÄÄRI POOLT AVALDATAVAST RÕHUST ÕHURÕHUST MIDA KÕRGEM ON RÕHK, SEDA KÕRGEM ON VEDELIKU KEEMISTEMPERATUUR · KEEMISEL TEMPERATUUR EI MUUTU Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr AINEOSAKESTE PAIKNEMINE JA LIIKUMINE Keemisel aineosakeste: Liikuvus Suureneb Osakeste vaheline kaugus Suureneb Osakeste paiknemise korrapära Väheneb Osakeste vahelise vastastikmõju tugevus Väheneb Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/? auth=dGFza3V0YXJr AINE ENERGIA · KEEMISE AJAL VEDELIKU TEMPERATUUR EI MUUTU EHKKI VEDELIK SAAB
J · c - erisoojus, ( kg K ) · t1 algtemperatuur · t2 lõpptemperatuur J · L - aurustumissoojus, ( kg ) · T - temperatuur, (K) J · - sulamissoojus, ( kg ) Temperatuur · Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. · Aine siseenergiaks nimetatakse aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. · Mida intensiivsem on soojusliikumine, seda soojem on keha. · Temperatuur, mõõdetuna absoluutses temperatuuri skaalas, on võrdeline aineosakeste keskmise kineetilise energiaga. Soojusnähtused · Keha või kehaosa soojenemisel keha siseenergia suureneb, jahtumisel aga väheneb.
Mis kasu on soojusõpetuse tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur.
1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest? Korrapäratult liikudes põrkavad molekulid
Hõõrdetegur määratakse eksperimentaalselt ja ta sõltub: *pindade ebatasasusest (pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist *aineosakeste vahelised tõmbejõud (väga siledad pinnad pääsevad teineteisele nii lähedale, et molekulide vahelised tõmbejõud kasvavad märgatavaks Elastsusjõud: *tekib keha kuju või ruumala muutumisel *püüab taastada keha endist kuju ja ruumala *on suunatud vastupidiselt keha kuju muutvale jõule *tekib aineosakeste vastastikmõju tõttu *on elektromagnetiline jõud elastne deformatsioon: keha kuju taastub pärast deformeeriva mõju lõppemist plastne def.: keha kuju ei taastu pärast deformeeriva mõju lõppemist 'Juhul kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis toereaktsioon on võrdne raskusjõuga
Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks liikumiseks. Liikumine toimub millegi suhtes. Kõndimisel liiguvad käed ja jalad meie endi suhtes. Veri liigub meie soontes. Süda lööb kindlas rütmis, ka see on liikumine. Liiguvad nii meile nähtavad kehad, kui ka nähtamatud kehad. Tuul on õhu liikumine, mida me otseselt ei näe. Lisaks on veel üks liik liikumisi, mis mitte kunagi ei lakka. See on aineosakeste lakkamatu liikumine. Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust teiste kehade suhtes. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Liikumist saabki vaadelda ainult teiste kehade suhtes. Liikumine on nähtus ning nähtusi saab vaadelda tunnuste alusel. Mehaanilise liikumise põhiline tunnus on keha asukoha muutus. Selle tunnuse järgi saab otsustada, kas keha liigub või mitte. Liikumise teiseks tunnuseks on trajektoori kuju
6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisalduv aineosakeste arv 14) gaasi molaarruumala - 15) Keemiline side aatomite või ioonide vaheline vastastikmõju 16) Kovalentne aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel 17) Iooniline keemiline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel. 18) Metalliline keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil
Mihhail Lomonossov oli Vene teadlane, loodusteadlane, luuletaja, kunstnik, ajaloolane, pani aluse tänapäeva vene kirjakeele ja andis oma panuse hariduse, teaduse ja majanduse arendamisele. Aastal 1748 asutas ta esimese Vene keemialabori Teaduste Akadeemias ja tema initsiatiivil asutati 1755.aastal Moskva Ülikool. Lomonossovi arvates olid soojusnähtused tingitud aineosakeste pöörlemisest. Oma teooria põhjal andis ta üldjoontes õige seletuse sulamisele, aurustumisele ja soojusjuhtivusele. Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Veel väitis ta, et soojus on liikuv vorm, mõtles välja gravitatsiooni mehaanilise seletuse, uskus evolutsiooni teooriasse, selgitas välja, kuidas tekivad jäämäed ja taastas antiikse mosaiigikunsti. Lomonossov sündis 19.novembril, 1711
µ= Fh / N. (Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit.) 12.Milest on elastsusjõud? Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. 13.Millest sõltub elastsusjõud? Elastsusjõud sõltub: a)Keha jäikusest b)Deformatsiooni ulatusest 14.Millest on tingitud elastsusjõud? Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. 15.Mida näitab keha jäikus(k)? * ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused) Värvus, läbipaistvus, voolavus, viskoossus, pindpinevus, pinnakihi olemasolu, kokkusurumatus, võtab anuma kuju. 12. Mida nimetatakse relaktsiooniajaks? Aineosakese kahe järjestikuse hüppe vahelist aega nimetatakse relaktsiooniajaks. 13. Millest sõltub relaktsiooniaeg?
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia?
osalevad raku pooldumisel Mikrotuubulid- koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu, esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes Mitokonder- sile välismembraan ja kurruline sisememembraan- kahekordne membraan, toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine, toimub rakule vajaliku energia sünteesimine e. rakkude varustamine energiaga Fosfolipiidid- fisfaatrühma sisaldavad lipiidid, mis moodustavad bioloogilisi membraane Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga
Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tähised, ühikud, valemid Aine hulk n Aine hulk väljendab osakeste arvu Aine hulga ühik on mool Üks mool = 6,02 · 1023 osakest Avogadro arv NA = 6,021· 1023 mol N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V
Magnetvälja jõujooned on magnetvälja graafiline kujutis. Pooli abil tekitatakse elektriseadmetes magnetvälja. Jõujooned on kinnised kõverad. Elektromagnet raudsüdamikuga pool Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Induktsioonvool magnetväljas liikuvas juhtmes tekkiv elektrivool. SOOJUSÕPETUS Aineosakeste liikumine on korrapäratu ja ei lakka kunagi. Soojusliikumine aineosakeste korrapäratu liikumine, mida kiiremini liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur. Difusioon ainete segunemine Keha ruumala ja pikenemine on võrdelised temperatuuri muuduga. Siseenergia keha aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Sõltub liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Soojusjuhtivus siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele Konvenktsioon vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel, ÜLES Kiirgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
