Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"aine dielektriline läbitavus" - 172 õppematerjali

thumbnail
4
doc

Elektrivälja ja aine vastastikmõju

13. Mis on kondensaator? Plaatkondensaatori mahtuvuse arvutamise valem. Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel asub dielektrikukiht. S S ­ kummagi plaadi pindala, - plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus , d C= 0 ­ plaatide vahekaugus d S d 14. Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust? Rööpühenduse puhul liidetakse kondensaatorite mahtuvused. C1 + C2 = C Jadaühenduse puhul liidetakse kogumahtuvuse pöördväärtuse leidmiseks mahtuvuste 1 1 1 1 pöördväärtused. + + = C1 C 2 C 3 C...

Füüsika
239 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika Coulomb'i seadus, aine ja väli

10.10 1. Mida uurib elektrostaatika? ....Tegeleb paigal laetud kehade vastastikmõju uurimisega 2. Millist energiat omavad vastastikmõjus olevad aineosakesed ning kuidas nim osakeste liikumisenergiat. Omavad potensiaalset energiat. Kineetiline energia. 3. Mis oli Coulomb'i väändkaalu katse peamine tulemus/järeldus? Tegi kindlaks, et nurk (y), mille võrra varras tasakaaluasendist välja pöördus, oli võrdeline jõuga. 4. Sõnasta gravitatsiooniseadus. Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. 5. Millest sõltub 2 keha vahel mõjuv jõud? Laenust ja keskkonnast, kus laetud keha asub. 6. Pane kirja Coulomb'i seaduse matemaatiline kuju. K= Fr(2) / q1*q2 => F= k * q1*q2/r(2) 7. Milline on kahe tõukuva (samamärgilise) keha vahel mõjuv jõud? Positiivne 8. Miline on kahe tõmbuva(erimärgilise) keha vahel mõjuv jõud? Negatiivne 9. Milli...

Füüsika
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elekter - mõisted ja valemid

5) Pooljuhid on vahepealsed juhid juhtide ja dielektrikute ehk kahe äärmuse vahel(mineraalid, räni) 6) Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget I= q/t I- voolutugevus (A) q- laeng (C) t- aeg (s) 7) Culoni seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F= k* q1 * q2 / s2 F-jõud(N) q1,q2- laengud(C) s-vahekaugus(m) 8) Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E= F0/F E ­ aine F0-jõud vaakumis (N) F- jõud aines (N) 9) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q E- elektriväli (N/C) F- jõud (N) q- Laeng (C) 10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis!...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektriõpetus

*Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q ­ laeng (C-kulon) ; e ­ elementaarlaeng ;...

Füüsika
105 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...

Keemia ja materjaliõpetus
227 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksam

Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus ­ Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tu...

Keemia ja materjaliõpetus
228 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika ELEKTROSTAATIKA (11kl) valemid, mõisted, teooria.

F= k Elektrivälja mingi punkti potentsiaal näitab sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot. energiat. f=Ep/q. Ep pot.energia(J) q-laeng(c) f- q1q2/E r2. F-jõud(N) k= 9x109 Nxm2/C2 q- I keha laeng(c) E- aine dielektriline läbitavus (-) r-kehade vaheline kaugus (m) NB! Vaakumi korral epsilon võrdub potensiaal(v-volt). Ekvipotensiaalpind on selline mind mille iga punkti potentsiaal on samasugune/ekvalentne. NB! ekvipotensiaali pinnad ja E=1. Punktlaeng on keha mille mõõtmeid ei arvestata ja keha laengut vaadeldakse koonduna ühte punkti. NB! Keha võib punktlaenguks siis kui kehade vahelised kaugused on tunduvalt suuremad kehamõõtmetest. Kuloni seadus on õige ka ühtlaselt laetud kerade korral...

Füüsika
275 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud ­ maksimaalne hälve. Hälve ­ kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika

mõj. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise + laenguga kehale. E-vektor-väljatugevus. Väljatugevus-E. +E on +. + laenguga keha korral E-vektor on suunatud sellest kehast eemale. - ..poole. Superpostitsiooniprintsiip e liitumise pm-laengute süst väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute laengute väljatugevusi vektoriaalselt liita.| Elektrivälja jõujoon-mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat.| Homogeenne-elektriväli, mille E-vektor on kõigis ruumi punktides ühesugune nii pikkuselt, kui suunalt. Jõujooned||.| Töö-jõu ja nihke korrutis. Ei raskusväljas ega elektriväljas ei sõltu töö liikumistee ehk trajektoori kujust. Pot. väli-väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust. Pot. e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehadega välja vahendusel. Pot.e on tingitud keha vastastikmõj teiste kehad...

Füüsika
39 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Füüsika kordamine

Mida näitab laeng? Laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjutavad. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? Millised osakesed ja millise märgiga esineb? Elementaarlaeng on vähim iseseisev eksisteeriv laeng. Prootonid, elektronid ja neutronid. 4. Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 5. Mis on ja kuidas tekib positiivne ioon ja negatiivne ioon? Positiivne ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone. Negatiivne ioon on negatiivselt laetud osake, mis tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone. 6. Mis on elektrivool ja kuidas on määratletud selle suund? Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine ja v...

Füüsika
79 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus . Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...

Füüsika II
756 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:  homogeenne  molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu  molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu,...

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kondensaatori mahtuvus

Mõõdetav Jrk nr U0 ,V n Un , C X i , F (C X i-C´ X )2 a kondensa V atori mahtuvus CX 0 1 2,15894E- -9,21 28 -4,6 10 2 2,02272E- -9,36 30 -4,66 10 3 2,04451E- -9,45 30 -4,67 10 4 2,11713E- -9,13 29 -4,51 10...

Füüsika ii
164 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrostaakika väli vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mõju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud süsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jäävuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sõltu taustsüsteemist. Punktlaeng ­ laetud keha mõõtmeid ei tule arvestada q q Coulomb'i seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline jõud r 1.2. Elektriliste suuruste ühikute süsteemid CGSE ­ absoluutne elektrostaatika mõõtühikute süsteem ­ selle süstemi aluseks on q q Coulomb'i seadus ­ võrdetegur k=1 F = 1 2 2 ühik 1CGSEq r...

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Seadused ja Mõisted

r Elektriväli dielektrikus on hõlpsamini kirjeldatav elektrinihke vektori D abil, kuna selle vektori voog läbi kinnise pinna S sõltub ainult selle pinna sisse jäävatest vabadest r laengutest, st D - joonte allikateks ja neeludeks on ainult vabad laengud. Isotroopsetes r r dielektrikutes D = 0 E , kus aine dielektriline läbitavus = 1 + . Dielektriline läbitavus näitab, kui palju väheneb elektrivälja tugevus homogeenses dielektrikus, võrreldes vaakumiga. Juhtides elektriväli puudub nii välise välja puudumisel kui ka selle olemasolul. Viimasel juhul tekivad juhi pinnal elektrilaengud, millist nähtust nimetatakse elektrostaatiliseks induktsiooniks. Laengute jaotus juhi pinnal sõltub juhi pinna kõverusest. Et juhi sees on aine elektriliselt neutraalne, siis ka juhis olevas õõnsuses puudub elektriväli. Sellel...

Füüsika ii
302 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

S Plaatkondensaatori mahtuvus C = 0 , kus S on ühe plaadi või plaatide kohakuti oleva osa d F pindala, d kaugus plaatide vahel, plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus , 0 = 8,85 10-12 m elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus. Alalisvool Elektrivool on laengute suunatud liikumine, ka vastassuundades, nagu elektrolüüdis. Elektrostaatikas toimuv laengute hetkeline nihkumine (juht homogeenses elektriväljas) ei ole veel elektrivool. q...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

Kondensaatori q C= C ­ kondensaatori mahtuvus (1F, üks farad), elektrimahtuvus U q ­ ühe katte laeng, U ­ katetevaheline pinge Plaatkondensaatori 0 S S ­ katete ühispindala, d ­ katete vahekaugus, elektrimahtuvus C= ­ katetevahelise aine dielektriline läbitavus , 0 ­ elektriline konstant d II. Alalisvool Elektrivool on vabade laetud osakeste suunatud liikumine. Voolutugevus q I ­ voolutugevus (1A), I = t q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng, t ­ kulunud aeg Elektritakistus l...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks....

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
19
rtf

Exami piletite vastused

terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...

176 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun