retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine on ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dom. Alleel (A) surub maha retsessiivse alleeli toime (a) Geenide aheldus Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetod indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil. Hemofiilia (vere hüübimatus), inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Heterosügootsus Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa) Homosügootsus geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis
Ta ristas neid ning esimese põlvkonna sai kõik hallikehalised pikkade tiibadega. Esimese põlvkonna hübriidide omavahelise ristamisel sai ta peamiselt lähtevanemate tüüpi kärbseid:halle pikatiivalisi ning musti lühikeste tiibadega, vähesel määral esines ka kombineerimist: halle lühitiivalisi ning musti pikatiivalisi. Ta jõudis järeldusele et keha värvust ja tiivapikkust määravad geenid paiknevad ühes kromosoomis ning päranduvad seetõttu aheldunult. MORGANI SEADUS: ühes kromosoomis paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. 4.inimesegeneetikas kasutatakse geneoloogilist meetodit. Koostatakse sugupuu, millel märgitakse ära uuritava tunnuse esinemine-puudumine igal suguvõsa liikmel.
homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt. aa või AA; bb või BB). Heterosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (nt. Aa või Bb). Mis põhjustab geenide ahelduse? Geenide aheldus ( )- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Konplementaarsusprintsiip. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. Mis on geen
17. Suguliiteline puue- inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis 18. Hemofiilia- vere hüübimatus, inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA- 1) Põhjus, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks. * 1a taime, isetolmleja, kindlad tunnused 2) Põhjus, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks * lihtne kasvatada, kindlad tunnused, 3) Inimesel esinevad dominantseid tunnuseid. *brünett, pruunid silmad, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud. 4) Inimesel esinevad retsesiivseid tunnuseid. *blondiin, sinised silmad, pea külge kasvanud kõrvanibud.
ega sõltu nende soost Daltonism (punarohepimedus) inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Dihübriidne ristamine ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist Dominantne allele- alleel,mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Geenide aheldus- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Genealoogiline meetodindiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil Hemofiilia(vere hüübimatus)..sama jutt, mis daltonismi kohta Heterosügootne organism - Geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (Tunnus on määratud erinevate alleelidega/Aa) Homosügootne organism - geenipaari seisund mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel
Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall kehavärvus alati kaasnema pikkade tiibadega ning must kehavärvus lühikeste tiibadega. Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest. Hilisemad uuringud tõestasid tema arvamuse õigsust. Nähtust hakati nimetama kromosoomide ristsiire ehk krossingover
Geneetika 10 kahesuguseid kärbseid: halle pikatiivalisi ja msuti lühitiivalisi. Lisaks nendele sai ta vaid väheseid ümberkombineeritud tunnustega isendeid: halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi. Mitmete kontrollkatsetega jõudis Morgan järeldusele, et kehavärvust ning tiivapikkust määravad geenid peavad paiknema ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Kui aga ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad tingimata koos, siis peaks hall kehavärvus alati kaasnema pikkade tiibadega ning must kehavärvus lühikeste tiibadega. Paraku leidis Morgan äädikakärbeste hulgast ka mõned halli kehaga lühitiivalised ning mustakehealised pikkade tiibadega järglased. See viis teda mõttele kromosoomide võimalikkust katkemisest. Hilisemad uuringud tõestasid tema arvamuse õigsust. Nähtust hakati nimetama kromosoomide ristsiire ehk krossingover
Siit tulenebki Morgani seadus: Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses e. järjestikkuses ahelduses, ning päranduvad järglastele üheskoos. Mida lähemal paiknevad geenid üksteisele seda suurem on tõenäosus üheskoos pärandamiseks. Miks tekkis kombineeritud tunnustega ä. kärbseid???? V: See vastus on kromosoomide ristsiirdes. Nii võivad geenid kahe kromosoomi vahel minna vahetusse ja, et pärandumine toimub aheldunult, siis ongi tulemus selline. 3. Sugukromosoomid ja suguliitelised puuded: 1. Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.) 2. Polüalleelsus vererühmade puhul 3. Suguliitleline pärilikkus (xy, xx) Analüüsiv ristamine (mono- ja dihuter. rist.) Katseloomade ja taimede homo- või heterosügootsusese kindlaksmääramisel kasutatakse analüüsivat ristamist. Selleks tuleb ristata dominantse tunnuse kandja retsesiivse isendiga. Kui
tunnuste kujunemise eest(suguliitelised geenid). [X kromosoomides on suguliitelisi geene rohkem). Geenide aheldatus ja geenivahetus: Thomas Morgan avastas 20 saj algul. Ta lõi pärilikkuse kromosoomiteooria : · geenid asuvad kromosoomides. · Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.(geenidel on kromosoomides kindel järjekord) · Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos e. aheldunult. · Geenide aheldatus pole absoluutne, ja see võib muutuda geenivahetuse käigus. · Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis. a) mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos. b) Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lahknevad geenivahetuse käigus. - Ta katsetas äädikakärbeste peal.
- geenide vahetusest tingitud pärilik muutlikkus on populatsiooni säilimise garantii bioloogiliste ohutegurite korral. Nt ei sure epideemia korral kõik välja. 7. Morgani kromosoomiteooria: - Geenid asuvad kromosoomides - Ühes kromosoomis on palju geene - Geenid asuvad kromosoomis lineaarses järjestuses - Ühes kromosoomis asuvad geenid paiknevad enamasti koos e. aheldunult - Aheldunud pärandumine pole absoluutne, see võidakse rikkuda geenivahetuse e. krossing-overi käigus. - a)Mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega nad koos päranduvad b)mida kaugemal on geenid kromosoomis, seda suurema tõenäosusega võivad nad geenivahetuse käigus lahku minna. 8. Mendel tegi katseid hernega- isetolmleja; uus taim saab valmis samal aastal eelmise
· Alleel- ühe geeni erivorm · Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel · Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 25. Mis põhjustab geenide ahelduse? Üht tunnust määravad geenid paiknevad kromosoomides lähestikku ja seetõttu päranduvad aheldunult. Komplementaarsusprintsiip. 26. Mis on replikatsioon? DNA süntees. Ühest DNA molekulist saadakse 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas. Kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. 27. Mis on geen? DNA lõik, mis määrab ära 1 RNA molekuli sünteesi. 28. Transkriptsioon
Morgan ristas halle pikatiivalisi mustade lühitiivalistega. Kõik tulid hakkid pikatiivalised. Kehtis Mendeli I seadus. Kui ristas halle pikatiivalisi omavahel, siis oodatud lahknemist ei toimunud. Kromosoomiteooria põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati suurem kui kromosoomide arv 3. ühes kromosoomis on palju geene, mis asuvad lineaarses järjestuses 4. ühes kromosoomis päranduvad geenid koos ehk aheldunult 5. geenide koos pärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis crossingoveri käigus 6. mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on nende koospärandumise tõenäosus 7. mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest seda suurema tõenäosusega nad geenivahetuse käigus lahknevad Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus 1. välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide sh kahjulike kombinatsioonide teket 2
Vead aheldumisel on põhjustatud meioosi I profaasis toimuvast kromosoomide ristsiirdest Geenide aheldatuse bioloogiline tähtsus: säilitab geneetilise materjali teatava konservatiivsuse, kusjuures välditakse kõikvõimalikke kombinatsioonide teket, millest osa võivad olla letaalsed; kindlustab teatud vajalikke tunnuseid määravate geenide koospärandumise. Nt polüpeptiidsetest ahelatest koosnevad valgud. Neid määravad geenid päranduvad alati koos ehk aheldunult. 49. ABO vererühmade süsteem. ABO on veregruppide jaotamise süsteem, milles võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad antigeenid (aglutinogeenid) A, B ja nende puudumine: A-veregrupil on antigeen A B-grupi korral antigeen B AB- grupiga inimestel antigeenid A ja B 0-grupi esindajatel mitte ühtegi. Veregrupp sõltub 1 geenist, mis paikneb 9. kromosoomi pikas õlas (9q34). ABO-süsteem on määratud 3 alleeliga:
kujunemise eest(suguliitelised geenid).[X kromosoomides on suguliitelisi geene rohkem) Geenide aheldatus ja geenivahetus : - Thomas Morgan avastas 20 saj algul. - Ta lõi pärilikkuse kromosoomiteooria : · geenid asuvad kromosoomides. · Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.(geenidel on kromosoomides kindel järjekord) · Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos e. aheldunult. 6 · Geenide aheldatus pole absoluutne, ja see võib muutuda geenivahetuse käigus. · Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis. a) mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos. b) Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lähknevad
vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt. aa või AA; bb või BB). Heterosügootsus- aleelipaari (e geenipaari) seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. (nt. Aa või Bb). ?23.Mis põhjustab geenide ahelduse? Geenide aheldus ( )- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult. Konplementaarsusprintsiip. 24. Mis on replikatsioon? Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimun enne mitoosi ja meioosi. ( ). Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse.Sel teel tagatakse geeneetilise info ülekanne. 25
seadus kehtis, nendest andmetest lähtuvalt kujundas ta kromosoomiteooria, millel on järgmised põhiseisukohad: 1. geenid paiknevad kromosoomides 2. geenide arv on alati oluliselt suurem kui kromosoomide arv 3. järelikult ühes kromosoomis on palju geene (inimesel 46 kromosoomi, 32 000 geeni) 4. geenid on kromosoomis lineaarses järjestuses 5. ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult 6. geenide koos pärandumine pole absoluutne, see rikutakse meioosis kromosoomide ristsiirde käigus 7. mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad nad koos 8. mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad geenivahetuse käigus Aheldunud pärandumine ja geenivahetus - mõlemal vastandlikul protsessil on bioloogiline tähtsus.
F2 põlvkonnas tunnuste alusel jaotus vaid kahte põlvkonda (mitte nelja). Selle alusel kujundas ta kromosoomiteooria: Geenid asuvad kromosoomides Geenide arv ületab kromosoomide arvu Ühes kromosoomis on palju geene Geenis on kromosoomis lineaarses järjestuses (tänapäeval onteada, et osa geene on ka katkendlikus järjestuses) Ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad enamasti koos ehk aheldunult. Geenide aheldatus pole absoluutne, see võib muutuda kromosoomide ristiirde käigus. Mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega nad päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Evolutsioonis on püsima jäänud mõlemad protsessid aheldunud pärandumine ja geenivahetus (ristsiire) Aheldunud pärandumine:
tolmuterade kuju poolest. Punaste õite ja pikkade tolmuteradega taimi ristati valgeõieliste ja ümarate tolmuteradega taimedega. Punane värvus ja piklikud tolmuterad osutusid dominantseteks tunnusteks. Kui ristati omavahel saadud hübriide, siis erinesid saadud teise järglaskonna taimede fenotüübiline jagunemine oodatavast 9:3:3:1, tegelik suhe oli hoopis 23,3:1:1:6,8. Tulemus tulenes sellest, et vastavad geenid pärandusid aheldunult. Samas sisaldasid esimese põlvkonnas moodustunud gameedid osadel juhtudel ka rekombinantset DNAd. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. · Ristsiire toimub meioosi esimeses profaasis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Protsessis osaleb homoloogiliste kromosoomide neljast kromatiidist koosnev tetraad, kuid konkreetne ristsiire toimub vaid kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Kaks
F1 põlvkonnas kõik hallid ja pikatiivalised ja F2 põlvkonnas tuli tõrge: jaotumine kaheks: hallid pikatiivalised 3osa ja mustad lühitiivalised 1 osa (Mendeli kolmas seadus ei kehtinud). Valis ka teisi tunnuspaare ja osade puhul tuli mendeli kolmas seadus toimis ja osade puhul ei kehtinud. Loodi kromosoomide teooria: 1) geenide arv ületab alati kromosoomide arvu, 2) ühes kromosoomis on palju geene, 3) ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti aheldunult (koospärandumine), 4) geenide koospärandumine pole absoluutne, selle rikub meioosi esimeses profaasis toimuv geenivahetus. 5) mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on tõenääosus, et nad päranduvad koos ehk aheldunudlt. 6) mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis, seda suurem on tõenäosus, et nad geenivahetusega üksteisest lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus: 1) välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide teket.
· sugukromosoomides on ka neid geene, mis vastutavad eiste, sooga mitteseotud tunnuste kujunemise eest(suguliitelised geenid).[X kromosoomides on suguliitelisi geene rohkem) Geenide aheldatus ja geenivahetus : - Thomas Morgan avastas 20 saj algul. - Ta lõi pärilikkuse kromosoomiteooria : · geenid asuvad kromosoomides. · Geenid on kromosoomide lineaarselt järjestatud.(geenidel on kromosoomides kindel järjekord) · Ühes kromosoomis asetsevad geenid päranduvad enamasti koos e. aheldunult. · Geenide aheldatus pole absoluutne, ja see võib muutuda geenivahetuse käigus. · Geenivahetus ja aheldunud pärandumine sõltub geenide omavahelisest kaugusest kromosoomis. a) mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurem on tõenäosus, et nad päranduvad koos. b) Mida kaugemal on geenid üksteisest, seda suurem on võimalus, et nad lähknevad geenivahetuse käigus. - Ta katsetas äädikakärbeste peal. Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :
Esimese põlvkonna järglased olid kõik ühetaolised - hallid ja pikatiivalised (vastavalt Mendeli I seadusele). Esimese põlvkonna hübriidide ristamisel ei saadud nelja erineva fenotüübiga järglasi 9:3:3:1, vaid peamiselt halle pikatiivalisi ja musti lühitiivalisi. Sellise tulemuse põhjal järeldati, et kehavärvust ja tiivapikkust määravad geenid peavad asuma ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu koos ehk aheldunult. Kui ühes kromosoomis asuvad geenid päranduvad 45 koos, siis peaks hallid kärbsed olema alati pikatiivalised ja mustad kärbsed lühitiivalised. Kuid ristamiskatsetel saadi ka halle lühitiivalisi ja musti pikatiivalisi äädikakärbseid. Sellest järeldati, et intrakromosoomselt toimub geenide katkemine ja osade vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. Seda nähtust hakati nimetama ristsiirdeks ehk krossingoveriks.
Loomakaitsjate huvi ei pälvi. P: hall pikatiivaline x must lühitiivaline; F1: hallid pikatiivlaised x hallid pikatiivalised; F2: 3 hallid pikatiivalised; 1 mustad lühitiivalised. Ehk siis geenid olid ühes kromosoomides ja mendeli seadused ei kehti. Lähtuvalt sellest kujundati kromosoomi teooria. Kuna geenide arv ületab alati kromosoomide arvu siis yhes kromosoomis on palju geene; 2. Ühes kromosoomis asuvad geenid päranudvad enamasti koos ehk aheldunult; 3. Geenide aheldatus pole absouluutne see võib muutuda kromosoomide ristsiirde käigus; 4. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus. 1. Tagatakse end evolutsioonis õigustanud geenikombinatsioonide edasikandumine, 2. Välditakse kõikvõimalike kombinatsioonide teket, 3.
annaabi.ee 
