on võimalik saatust ninapidi vedada? Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Hadese jõe Styxis teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks. Kui puhkes suur Trooja sõda, pani Thetis pojale selga neiuriided, et ta ei peaks sõtta minema. Aga leidlik Odysseus, kes kogus kreeklaste Trooja-sõjakäigu juhile Agamemnonile vägesid, meelitas Achilleuse kavalusega lahingusse: ta laskis niimoodi trompeteid puhuda, nagu tuleks tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale. Suur Trooja sõda oli juba kümme aastat möllanud ning tuhandeid ja tuhandeid oli langenud, kui tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas.
Diomedese, kuid Athena keeldub. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astynax kasvaks tugevaks. VII laul. Jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks ajaks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab punase vöö. Võitlus on selleks päevaks läbi. VIII laul. Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad kreeklasi tugevalt. IX laul. Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andeks paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, Aias, Odysseus lähevad Achilleust paluma. X laul. Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusele ja Diomedele ette. Diomede tapab Doloni ja Odysseus ning Diomede lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad une pealt 12 Traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused. XI laul. Antinori poeg Koon haavab Agamemnonit käsivarde ning Agamemnon tapab Kooni.
Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel,
käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis. Agamemnon nõustus tütre tagasi andma, kui ta saab vastu Achilluse orjatari. Achilluse orjatar Brises võeti Achilluselt ära. Achilleus läks oma ema juurde ja ütles: ,,Ema mind solvati. Palu Zeusilt, et ta laseks Kreekalastel Troojalastelt lüüa saada kuni nad aru saavad, et nad ei saa ilma minuta Troojat vallutada." Pärast ema vestlust Zeusiga, viimne nõustus. 2.laul Unenäos lubab Zeus Agamemnonile võitu. Ta läheb umbes 50 000 mehega Trooja alla sõdima. Trooja sõdurid marsivad neile vastu ja sõda võis alata. Achilleus ei võidelnud, sest oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul
Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena. Helena näeb võitlust pealt, ta on kahevahel, kas jääda Parise juurde või minna tagasi Spartasse koos Menelaosega. Menelaos võidab, kuid Helena on muutnu meelt, sest Aphrodite on seisnud hea selle eest, et Parise ja Helena armastus ei vaibuks.
lahingust Diomedese. Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused.
välja, aga üks hea asi ka lootus(Elpis), see on jäänud tänapäevanigi inimestele lohutajaks õnnetuses. 10. Oidipuse kompleks Teeba kuningas Oidipus tappis saatuse traagilise iroonia läbi oma isa ja abiellus oma emaga. Oidipuse kompleks on Freudi poolt käsitletud termin, mille kohaselt võib poistel avalduda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 11. Nestor tark vana nõuandja, kes andis Trooja sõjas Agamemnonile nõu. Ody poeg Telemachos läks tema juurde isa kohta küsima, kui Ody kadunud oli peale Trooja sõda, aga kahjuks ei teadnud Nestor sittagi. 12. Nektar jumalate jook. 13. Nartsissism eneseimetlus, tuleneb Narkissose müüdist (mida me kõik teame, seega ma ei hakka seda siia kirja panema). 14. Muusad neid oli 9 ja nad olid Zeusi ja Mälu tütred. 15. Morpheus Ta oli unejumala poeg, kes oli osav moondama end mistahes inimolendiks
"Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus" Nii on kirjas Homerose "Iliase" esimeses laulus. Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis. Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses oma telgis või jalutas niisama mererannal, nuttes taga oma armast Briseisi. Vana kuningas
Morpheus- Kreeka unenäojumal, ilmus inimestele unne erinevate kujudena. Kujutati enamasti tiivulisena. Muusad- kunstide (laul, tants, muss, kirjandus) kaitsejumalannad, hiljem ka vaimse tegevuse, teaduse kaitsjad. 9 tk, alguses arvati aint 3. Nartsissism- eneseimetlus ja edevus. Narcissus vaatas veest enda peegelpilti ja armus sellesse- Nektar- Jumalate/ surematute jook Nestor- Ülekantud tähendus- mingi ala auväärseim esindaja. Aitas võidelda kentauride vastu. Andis nõu Agamemnonile ja Achilleusele. Ta oli kõneosav, paljude kogemustega. Oidipuse kompleks- poistel võib esineda alateaduslik soov abielluda oma emaga ja tappa oma isa. Pandora laegas- tundmatu sisuga, keelatud asi. Maajumalanna, 1. naine maailmas- Pandora. Talle anti võlusid, saadeti ,,kauni pahena" maale. Pandora abiellus, avas vaadi (laeka) ja laskis kõik pahed peale petliku lootuse inimeste sekka. Parnassos- mägi (lubjakivimassiiv) Kesk-Kreekas, Helikoniga kõrvuti. Peeti luulekunsti sümboliks
Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud, viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütarHermione .Kassandra- oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. .Kassiopeia-oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar Andromeda
Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks. Odüsseuse sõdimise põhjus oli lihtne: ta soovis Agamemnonile lojaalne olla. Hektori sõdimise põhjus seisnes selles, et ta ei soovinud vennast (Parisest) ilma jääda. Ta teadis, kui oluline on Helena Parisele ning tal ei jäänud muud üle, kui sõdida ja takistada Menelaosel Helenat tagasi saamast. Paris sõdis põhjusel, et ta ei peaks Helenast ilma jääma, sest alguses ju arvati, et Menelaos ja Agamemnon tulevad just Helenale järgi.
Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Helenal ja Minelaosel oli ka tütar Hermione. · Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. · Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga Kepheuse naine. Kassiopeia olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid nereiidid. Nereiidid kaebasid merejumalale Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar
jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, kes anti naiseks Menelaosele. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse. Kassandra Kassandra oli tuntud kui ennustaja, keda keegi kunagi ei usu, aga kelle sõnad alati tõeks osutuvad. Kassandra oli sõjaväe kingitus Agamemnonile, kuna neiu oli ilusaim õis vangi võetud naiste hulgas. Kassandra suri täpselt nagu Agamemnongi. Kassiopeia Kassiopeia oli Aethiopia kuninga naine. Ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nad kaebasid merejumalale ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise. Täieliku hävingu ärahoidmiseks otsustati kuningatütar ohverdada ja seoti kettidega kalju jalami külge kinni. Õnnekombel sattus parajal ajal sinna
idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre röövib, Zeus teeb teene Achilleuse emale ning maksab kätte Agamemnonile pannes pealiku suhu sõnad, mis sõjamehed Trooja alt minema viiks. Seejärel tuleb mängu Athena, kes sugugi sellega nõus ei ole ning mehed tagasi juhatab ning nende liitlasi meelitab. Ka Ares ja Aphrodite sekkuvad sõjategevusse. Iga jumal ja jumalanna on valinud oma poole, keda kaitsta ning teeb seda täie visadusega, saagu, mis saab. Lahingud kestsid kaua ning olid väga verised. Lõpuks saatis kreeklasi edu ning nad vallutasid Trooja. Seda loomulikult suurte kaotustega.
Styxi vette, et muuta teda kaitstuks haavamise vastu, kuid kand, millest ema kinni hoidis, jäi kuivaks; Achilleus langes Trooja all haavatuna Parise noolest, mille Apollon oli suunanud just kanda 3 Iphigeneia Agamemnoni ja Klytaimestra tütar; isa meeliats tüdruku Aulisesse, kus ta ohverdati Artemisele; teise versiooni järgi vahetas Artemis Iphigeneia otsustaval hetkel emahirvega ja toimetas ta Musta mere rannikule; abikaasa ei andestanud Agamemnonile tema julmust ja surmas mehe tema tagasipöördumisel Mükeenesse 4 Aineias [ai´neias] roomlaste Aeneas [ääneas] 5 Hadese vald - surnute riik; Hades oli allmaailma sünge kuningas, Zeusi vend ja Persephone abikaasa; hiljem samastati teda Plutoniga 6 kääbas hauakünkas, kalmuküngas MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mitmendal Trooja sõja aastal toimub eepose Ilias tegevus? 2. Eepose alguses kirjeldab Homeros Achilleuse raevu? Kelle peale ja miks ahhailaste sangar vihane oli? 3
Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni poole ja too lasi kreeklaste hulgas lahti katku. Neiul lasti minna, et Apollonit lepitada, kuid siis võttis Agamemnon ära Briseise, Achilleuse silmarõõmu. Achilleus oli vihane ja ei tahtnud kreeklaste eest võidelda. Tema ema, Thetis, palus Zeusilt Troojalastele edu. Zeus ei tahtnud Hera vastu astuda, aga siiski täitis soovi. Zeus saatis Agamemnonile unenäo, et rünnaku puhul tuleb võit. Achilleus ei võidelnud. Oli verine lahing. Siis see lakkas, jättes võitlema Menelaose ja Parise. Nooruke Paris ei olnud võidelnud, Menelaos aga oli kogenud. Paris oli hädas, kui Aprodithe saabus ja ta minema viis. Agamemnon ütles, et Menelaos võitis, kuid Athena segas vahele, sest ta soovis Trooja langemist. Athena mõjutas üht troojalast Menelaose pihta laskma. Haav ei olnud raske, kuid kreeklased raevusid ja sõda läks edasi.
Trooja kuningal Priamosel ja kuninganna Hekabel oli palju vapraid poegi, kes juhtisid rünnakuid jne, eesotsas Hektoriga, kes oli vapraim kõigist, väljaarvatud kreeklaste parim sõjamees Achilleus. Ent mõlemad kangelased võitlesid kindla surma varjus. Üheksa aastat peeti sõda vahelduva õnnega. Siis puhkes tüli Achilleuse ja Agamemnoni vahel ning ajutiselt kaldus sõjaõnn Trooja poole. Tüli põhjuseks oli Apolloni preestri tütar Chryseis, kelle kreeklased olid vangi võtnud ja Agamemnonile andnud. Chryseisi isa tuli paluma, et tütar vabaks lastaks, kuid Agamemnon polnud nõus. Isa pöördus Apolloni juurde, kes teda kuulda võttis. Apollon saatis kreeklaste väed hukka: mehed jäid haigeks ning hukkusid. Viimaks kutsus Achilleus pealikud kokku nõu pidama. Ta arvas, et tuleb kas koju tagasi sõita või leida võimalus Apolloni lepitamiseks. Ennustustark Kalchas ütles, et teab, miks jumal vihane on, kuid ei julge rääkida, kuni Achilleus pole tõotanud teda kaitsta
Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused
Kuid Athena keeldub pakkumisest. Hektor palub jumalatelt, et ta poeg Astyanaxi kasvaks tugevaks. VII laulus - jumalad Athena ja Apollon otsustavad lahingu peatada natukeseks. Hektor ja Aias peavad maha kahevõitluse. Lõpuks kingib Hektor Aiasele mõõga ja vastu saab kingiks purpurse vöö. Selleks päevaks on võitlus läbi. VIII laulus - Zeus keelab jumalannadel ja jumalatel sõtta sekkuda. Troojalased ründavad tugevalt kreeklasi. IX laulus - Nestor ütleb Agamemnonile, et ta peab Achilleuselt andestust paluma, muidu nad sõda ei võida. Nestor, aias, Odysseus lähevad paluvad Agamemnoni nimel Achilleust tagasi sõtta, kuid viimane keeldub, tema viha ei luba. X laulus - Dolon tuli kreeklaste laagrisse luurele ja jäi Odysseusile ja Diomedesele ette. Diomedes tapab Doloni. Ning Odysseus ja Diomedes lähevad troojalaste laagrisse luurele, kus nad tapavad unepealt vähemalt kaksteist traakia sõjameest ja kuningas Rhesose ning röövivad nende hobused
Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra, ennustajavõimega neiu. Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale. Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes. Viimane oli saadetud sõbra juurde, muidu oleks Aigisthos ta tapnud. Elektra haudus kättemaksu. Orestesel oli valida, kas saada isa reeturiks või ematapjaks. Apolloni oraakli käsul tappis ta ema ja tolle armukese; erinnüsed röövisid talt mõistuse; lõpuks leidis ta lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu. Ta kahetses pattu, erinevalt oma
annaabi.ee 
