1. a) Itaalias elab 61,680 122 inimest. b) Itaalia on oma rahvaarvuga maailmas 24. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab Prantsusmaal, Suurbritannias ja Tansaanias. d) Võrreldes Itaalia rahvaarvu teiste riikide rahvaarvuga, on Itaalia keskmise rahvaarvuga riik. 2. 3. Sündimuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 8.9. Suremuse üldkordaja Itaalias 2013. aastal oli 10. Loomulik iive -0.11% Rändesaldo 4.5% Itaalias kahaneb rahvaarv pidevalt, sest suremus kaalub igal aastal sündimuse üle ning loomulik iive on negatiivne. 4. Sündimus a) Sündimuse üldkordaja on jäänud samaks (9). Prognoos aastaks 2030 on see, et sündimuse üldkordaja langeb 1 võrra. b) Keskmiselt sünnib naise kohta lapsi 1.4. Viimase paarikümne aasta jooksul on see näitaja tõusnud 0,2 võrra. c) Antud regiooni riikidega võrreldes on need näitajad üsna madalad. Prantsusmaa sündimuse üldkordaja on 12, Šveitsis ja Sloveenias 10 ja Austrias sama, mis Itaalias (9)
(IDB, 2011) Võrreldes teiste maailma riikidega asub ta rahvaarvu kasvutempo poolest 145. kohal. Sarnane on kasvutempo veel Bermuudas (0,59) ja Tais (0,57). Võrreldes riigiga, mis asub kasvutempo poolest esimesel kohal - Zimbabwe, on vahe Hispaaniaga 3,74. (CIA, 2011) Rahvaarvu kasvu põhjuseks võib olla see, et sündimuse üldkordaja on kõrgm kuni aastani 2017, kui suremuse üldkordaja. Hoolimata sellest, et peale aastat 2017 ja edaspidi ennustatakse, et suremus on suurem kui sündimus on rahvaarv ikka kasvanud. See võib olla näiteks sellepärast, et lapsi naise kohta näitaja kasvab vaikselt. Arvan, et põhjus võib olla ka selles, et oodatav eluiga Hispaanias on suhteliselt kõrge, keskeltläbi 81 eluaastat. Inimesed ei sure nii kiiresti ära ja samal ajal ka sünnib neid. Maailma riikide hulgas asub Hispaania oodatava eluea alusel 14. kohal. Sarnane on see näitaja veel Prantsusmaal ja Sveitsis. Kõige kõrgemal kohal asub Monaco, kus oodatav eluiga on 89 aasta
Tadzikistan Iisraeli puhul on tegu väikeriigiga. Rahvusgrupid: 75,3% juudid 20,5% araablased 4,2% muud Rahvaarv 19502025 Graafiku analüüs Rahvaarv perioodil 19502025 kasvanud Aasta keskmine rahvaarvu tõus: u. 105 000 inimest Rahvaarvu keskmine kasvutempo perioodil 19852011 oli 2,31% 2012.a 1,54% (maailmas 77.koht) Keskmise kasvutempo prognoos kuni aastani 2025 on 1,25% Rahvaarvu muutused Sündimus: 144 000 Suremus: 42 000 Loomulik iive: 102 000 Rändesaldo: 2 inimest 1000 elaniku kohta Rahvaarv kasvab riigis Loomulik iive 87% Rändesaldo 13% Sündimus Sündimuse üldkordaja langenud 24 19 2012.a sündimuse üldkordaja 18,97(maailmas 100.kohal) Prognoositud sündimuse üldkordaja kuni 2025.a 16 Keskmiselt lapsi naise kohta on langenud 3,1 kuni 2,7 2012.a näitaja 2,67 (maailmas 76.koht) Suremus Suremuse üldkordaja on 6 2012
wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praegu on (11/15/09 at 10:08) 6,797,150,278 inimest http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw rahvaarv on 20. sajandil kolmekordistunud 2 3 Rahvaarvu muutumine 4
• Et mõista, miks maailma rahvastik nii kiiresti kasvab on vaja selgitada, kuidas toimub demograafiline üleminek. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision, (2011). http://www.prb.org/Publications/Datasheets/2011/world- population-data-sheet/population-bulletin.aspx Demograafiline üleminek • Demograafilise ülemineku mudel kirjeldab sündimuse ja suremuse trende pika aja jooksul. • Sündimus ja suremus muutuvad teatud seaduspära järgi. 50 Kõrge sündimus ‰ ja suremus Sündimus langeb, sest 40 tänapäeva peredes eelistatakse vähe lapsi. 30 20 Madal sündimus ja 10 suremus 0 Suremus langeb, sest meditsiin areneb, paranevad inimeste toitumis-, töö- ja
elab allpool vaesuspiiri, siis on erinevad haigused paratamatud. Käesoleva aasta loomulik iive on 1,3% ehk Indias on 15 504 000 sündi rohkem kui surma. (International Data Base) Põhilised riigid, kuhu Indiast minnakse on Araabia Ühendemiraadid (1 299 439), Saudi Araabia (1 045 985) ja USA (1 037 360). Riigid kust Indiasse rännatakse on Bangladesh (3 805 844), Pakistan (1 327 671) ja Nepal (651 642). India rahvastik kasvab suhteliselt kiiresti, kuna sündimus on tunduvalt suurem kui suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda on rohkem ning ka vanemate inimeste osakaal on tõusnud (vaata ka joonis 2). Mehi on igas vanuseklassis ja igal aastal naistest rohkem. 0–14 aastaseid inimesi on riigis 352 065 096, 15-64 aastaseid 812 335 761 ja 65+
2. Rahvaarv on jõudsalt kasvamas. Keskmiselt 21. sajandil iga viie aasta tagant on rahvaarv kasvanud üle 3 miljoni võrra. Prognoositakse rahvastiku tõusu ka edaspidisteks aastateks. Rahvaarv 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 Graafik 1. Madagaskari rahvaarvu muutumise graafik 3. Sündimus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 32,6. Suremus 2015. aastal 1000 inimese kohta: 6,8. Loomulik iive: 32,6 - 6,8 = 25,8. Rändesaldo: 0. Rahvaarv kasvab jõuliselt tänu sündimusele, mis on palju suurem kui suremus. 4. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja on 30 aasta jooksul vähenenud. Kui 1985. aastal oli veel 46, siis praegusel aastal on üldkordaja 33. 2030. aastaks prognoositakse sündimuse üldkordajaks 25. b) Keskmiselt sünnib lapsi 1 naise kohta 4,2
4.2, aga aastal 2013 oli see arv kõigest 2.1. Aastaks 2024 langeb see arv 2 lapsele. Need näitajad on Põhja- Aafrika regiooni näitajate keskmisest madalamad (seitsme riigi seas oma näitajate poolest neljas). 4.Suremus ja oodatav keskmine eluiga Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta on Liibüas langenud 5 inimeselt 4-le ja on seda ka prognoositult aastal 2024. Surmade üldarv on aga tõusnud 21 000-lt 22 000-le ja jätkab tõusu. 2024 aastaks on suremuseks prognoositud 30 000. Imiku suremus 1000 elaniku kohta on langenud märgatavalt. 1994 aastal suri tuhande imiku kohta 29 imikut, aga aastal 2013 oli suremus vaid 12. Selle põhjuseks on meditsiini süsteemi paranemine ka paranenud hügieen. Inimeste oodatav keskmine eluiga on tõusnud. Aastal 1994 oli see 70 aastat, aga aastal 2013 oli see 76 ja aastaks 2024 on selleks ennustatud 78. Antud näitaja on oma regioonis kõige parem ja seda tänu arengule meditsiinis ja elutingimustes. 5. Ränne
rahvastik jõudma demograafilise plahvatuse lõppu. Umbes aastal 2050 peaks seal ennustuse põhiselt algama rahvastiku vananemine. Selleks ajaks on rahvastikuarv kasvanud umbes 3,5-4 miljonini. Joonis 2. Mongoolia rahvastiku kasv aastatel 1950-2100. Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 2 4. Rahvaarvu kasvamise või kahanemise tegurid Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Numbe r of Mig- rants Births Deaths per Rate of Net per 1,000 per 1,000 1,000 natural Growth Number
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade
ARGENTINA ON RAHVAARVU SUURUSELT 32. RIIK MAAILMAS.ARGENTIINAGA ON RAHVAARVULT LÄESTIKKU NÄITEKS POOLA,ALGEERIA,UKRAINA JA KENYA.ARGENTIINA ON RAHVAARVULT UMBES KESKMISE RAHVAARVUGA RIIK MAAILMAS. 2. A)Rahvaarv on aastatega kõvasti suurenenud. B)Kasvutempo on vähenenud . C)Kasvutempo väheneb veelgi.Populatsioon suureneb. 3.Sündimus 2025 aastaks peak olema 15.Praegu on see number 19,seega sündimus väheneb. Suremus see vastu peaks 2025 aastaks olema 7,ehk siis sama mis praeguse seisuga Argentinas . Aastaks 2025 oleks loomulik iive seega 12 (19-7) .Praeguse seisuga on loomulik iive 8.Rändesaldo on praegu -0 ja 2025.aastaks peaks see olema 0. Iive püsib positiivne kindlasti sellepärast,et väljarännet praktiliselt polegi ning iive on
· Aastal 2013 on sündimusi olnud 272 000 ja surmasid 156 000. Loomulik iive on ligikaudu 5.2 %0. · Rändesaldo on 6. · Austraalias on mõlemad (rändesaldo kui ka iive) positiivsed, mis tähendab seda, et sündimusi on rohkem kui surmasid ning inimesi tuleb rohkem juurde, kui lahkub. Just selle tõttu kasvab selles riigis rahvaarv. 4. Analüüsige põhjalikumalt sündimust ja suremust. Sündimus: a) Sündimuse üldkordaja viimase 30 aasta jooksul on langenud. 1986-1994 oli selleks 15(tuhande kohta), 1995-1997 oli 14, 1998-2007 oli üldkordajaks 13, 2008-2013 oli/on 12. Iga kord langes see 1 üldkordaja võrra. Kokku langes sündimuse üldkordaja 3 võrra. Prognoos aastaks 2030 on 11. b) Keskmiselt iga naise kohta sünnib Austraalias 1.8 last. Viimaste aastakümnete jooksul pole see eriliselt muutunud. Kuni 1994 aastani oli keskmiseks 1.9,
4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust. Loomulik iive on euroopa riikides negatiivne ( Itaalia, Venemaa, Ukraina, Saksamaa, Portugal) Loomulik iive= elussündide ja surmade vahe Rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega. Rahvaarvu mõjutavad tegurid on: sündimus, sisseränne, suremus ja väljaränne. Sündimuse, suremuse ja rändenäitajate liitmine annab koguiibe ehk kogu inimeste arvu muutuse.
Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. 3. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELISE KOOSSEIS Joonis 3. USA rahvastikupüramiid 2010 0-14 aastased: 20.2% (mehed- 31,369,127/ naised- 30,305,704) 15-64 aastased: 57% (mehed- 102,665,043/ naised- 103,129,321) üle 65 aastased: 12,8% (mehed- 16,901,232/ naised- 22,571,696) USA on kaasaegne rahvastiku tüüp, kuna sündimus ja suremus on küllaltki madal ning rahvaarvu kasv väheneb stabiilselt. Vanurite osakaal on üsnagi suur ning laste osatähtsus on vähenenud. USA rahvastiku vanuseline koosseis meenutab väga lähedalt Eesti rahvastiku vanuselist koosseisu. Keskmine eluiga: kokku: 78,14 a mehed: 75,29 a naised: 81,13 a Need näitajad on maailma keskmisest (66 a) tublisti kõrgem, kuid sellegipoolest vaatamata kõrgele meditsiini arengutasemele võrreldes muude arenenud riikidega veel arenguruumi
2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12. Prognoosi kohaselt langeb aga imikute surmade arv veelgi, olles 2027. aastal vaid 9 surma 1000 sünni kohta. Samuti on paremuse poole muutunud Mehhiko inimeste oodatav keskmine eluiga. 1997. aastal oli mehhiklaste oodatav keskmine eluiga 72 aastat. 20 aastat hiljem ehk 2017
Aastal 2013 on Bangladeshi rahvastiku kasvutempo 1,6%, kuid prognooside järgi on see aastaks 2025 langenud 1,4 protsendile. 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. a) Koosta tabelid oma riigi ja kultuur-geograafilise regiooni rahvastiku andmete kohta. Andmed leiad: http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php või http://esa.un.org/unpd/wpp/unpp/panel_indicators.htm Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon (2010-2015) Net Number Births Death of Mig- per s per rants per Rate of Net 1,000 1,000 1,000 natural Growth Number popula- popul popula- increase rate of Natural Population
Portugali sündimuse näitaja on 9,76 /1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 10,86/ 1000 elaniku kohta. Monaco sündimuse näitaja on 6,85 / 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8,52/1000 elaniku kohta. Andorra sündimuse näitaja on 9,26/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 6,52/1000 elaniku kohta. Maailma sündimuse näitaja on 19,14/ 1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 7,99/1000 elaniku kohta.) Võrreldes Prantsusmaaga on Hispaanias sündimus madalam, kuid Prantsusmaal on suremus natuke kõrgem kui Hispaanias.Võib öelda, et Prantsusmaaga on sündimuse ja suremuse näitajad peaaegu samasugused. Portugali, Monaco ja Andorra sündimus on madalam kui Hispaanias. Andorra suremus on palju madalam kui Hispaania suremus. Portugal, Monaco ja Andorra on väiksemad riigid kui Hispaania. Inimesi on vähem ja sellepärast on sündimuse näitajad madalamad. Portugal ja Monaco pole nii arenenud arstiabi või pole see igal pool kättesaadav ja
11 10,5 10 rahvaarv (mln inimest) 9,5 9 8,5 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 Joonis 2 allikas: census Aastal 1950 oli Ungari rahvaarv 9,338 miljonit inimest. See kasvas kuni 1985. aastani ja saavutas 10,649 mln elanikku. 1950-1960 kasvas rahvaarv 64.55 tuhat inimest aastas. Seda põhjustas kõrge sündimus ja tolleaegne poliitika. 1947 - 1989 oli Ungaris kommunismi aeg, mil oli ka kõrge migratsioon. Peale kommunismiaja lõppu, 1990-ndate alguses muutis Ungari oma migratsioonipoliitikat. 1. Reguleeriti võõrtööjõu palkamist 2. Jõustus Kondakondsusakt 3. Piirivalve muutus palju rangemaks 2004. aastal ühildati poliitika Euroopa Liidu nõuetekohaseks. 2000. aastal langes sündimus censuse andmetel 1995 aastal ja 2000 aastal circa 18%. 2000-2010 on sündimus enam-vähem sama olnud.
rikkam on riik. Arengutaseme järgi eristatakse rikkaid, keskmisest rikkamaid ja keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike. Riikide arengutaseme hindamisel kasutatakse ÜRO inimarengu indeksit, mis koosneb SKT, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. Riikide arengutaseme iseloomustamisel kasutatakse veel teisigi näitajaid: energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajat jt. Näitaja Afganistan Austria SKT sisemajanduse 800 dollarit 32500 $ kogutoodang IAI – inimarengu indeks 0, 0,944 sündimus 47 promilli 8,7 väikelaste suremus 160 %0 4,6 keskmine oodatav eluiga 43,3 79 Kirjaoskuse tase 36% 98% Põllumajanduses 80% 3% Elektrienergia tarbimine 25 KWh in 8527 KWh kohta
Seda eelkõige meeste eluviisi tõttu ( riskantsed tegevused, alkohol, vähene tähelepanu pööramine tervisele). Kõige rohkem on Tartumaal 30-34 aastaseid inimesi, Eestis 20-24 aastaseid. Kui alla 50 ndates eluaastates inimeste hulgas on naiste osakaal mitte väga palju suurem, siis alates 50 aastatest suureneb naiste osakaal märkimisväärselt. Naiste oskaal on 80 pluss aastates inimeste hulgas võrreldes meestega lausa mitmekordne. [Type text] 1.3 Sündimus Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000.
33 6 50 38000 75 / 82 Millisesse arengutasemega riikide rühma kuuluvad India ja Jaapan? Põhjenda. Arengutaseme näitaja ………. ………. SKP 1 elaniku kohta aastas (USD) 2200 27 200 Energiatarbimine 1 elaniku kohta aastas (KWh) 547 8020 Imikusuremus 1000 el. kohta 76,3 4,3 Keskmine eluiga sünnihetkest 59 79 Televiisorite arv 1000 el. kohta 63 684 Telefonide arv 1000 el. kohta 27 477 Interneti kasutamine1000 el. kohta 5 371
Etioopia 173 10. Jaapan 128 7 Rahvaarvu muutumine 2002. aastal on maailmas 6,2 miljardit inimest. 75% elanikkonnast elab kolmanda maailma riikides. Aastane juurdekasv on 1,5% ehk 8090 miljonit inimest 90% rahvaarvu kasvust langeb kolmanda maailma arvele 8 Rahvaarvu muutused eri maailmajagudes 6000 5000 Aasia 4000 3000 2000 Aafrika Lõuna- 1000 Euroopa Ameerika Põhja- 0 Ameerika 1800 1850 1900 1950 2000 2050 9 Mis on rahvastiku plahvatusliku kasvu
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive.
(7) Linna paiknemine on kindlasti mõjutatud sellest, et linn on saarestikele ja poolsaartele kujunenud, sest otseselt vette ju linna ehitada on võimatu. Hong kongi kohta huvitavat: See on olnud läbi aegade soodne ostukoht, samuti on seal ka huvitav, kuid pisut ohtlik loodus (taifuunid, mille tõttu suletakse kogu linn sügiseti). Veel on seal lihtne ringi reisida, kuna tegemist on sarnase linnaga nagu Aasia Frankfurt. Koos Tapeiga on see Aasias üks kesksemaid ühendussõlmi. 4. Loomulik ja mehaaniline iive a)Sündimuse näitajad: 12.31 sündi/1,000 elaniku kohta (2012 est.) Maailma tasemel koht:158 Suremuse näitajad: 7.17 surma/1,000 elaniku kohta (Juuli 2012 est.) Maailma tasemel koht: 126 Loomulik iive: Sündimus-suremus. Sündimus on 12,31, suremus 7,17. Loomulik iive on 12,31-7,17=5,14 tuhande elaniku kohta. b)Imiku suremus: kokku: 15.62 deaths/1,000 sündiva kohta
10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018
3. Rahvaarvu kasv Joonis 2. Suurbritannia rahvaarvu kasv aastas. Allikas: International Programs U.S. Census Bureau Rahvaarvu kasvutempo Suurbritannias on aastatel 1950-2010 kasvanud 50127-lt 62348-le. Rahvaarvu kasvutempo on märgatavalt tõusnud. Prognoosi järgi jätkab rahvaarvu kasvutempo tõusmist, küündides 2050.aastaks 71 154-le. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2010 4 4. Rahvastiku andmed a) Tabel 1. Sündimus, suremus ja migratsioon Net Number of Rate of Net Births per Deaths Migrants natural Growth Number
130 aastat (1930) 30 aastat (1960) 14 aastat (1974) 13 aastat (1987) 12 aastat (1999) 12 aastat (2011) 12 aastat (2023) ??? Population Reference Bureau estimates and projections (1800 and 2023) and United Nations Population Division. Rahvaarvu kasvu põhjused Sündimus on suurem suremusest 1) Suremus langeb- väikelaste suremus langeb 2) Eluiga kasvab suureneb vanemate inimeste arv Kui kiiresti maailma rahvaarv suureneb? Rahvasti Arenenud Arengu- ku Maailmas riikides maades juurdeka sv 2011 Aastas 82 947 000 1 869 000 81 078 000
Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks. Ennustatavalt 0,6%-ni. Joonis 2. Brasiilia rahvaarvu muutus Allikas: Population Pyramid of the World from 1950 to 2100 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. b) Brasiilias on sündimus natuke väiksem kui Lõuna-Ameerikas. Rändesaldo on palju suurem kui mujal Lõuna-Ameerikas. Loomulik iive ning rahvaarvu muutus on samuti mitu korda kõrgemad. Imikusuremus on palju kõrgem ja oodatav eluiga madalam kui mujal Lõuna-Ameerikas. Suremus ning rahvaarvu kasv on nii riigis kui ka regioonis sarnased. c) Rahvaarv kasvab sel juhul, kui sündimus on suurem suremusest. Brasiilias on see nii, järelikult rahvaarv kasvab. Rahvaarvu kasvu põhjustab ka suremuse langus ja eluea kasv
praegu püsib rahvastikupüramiid veel püramiidikujuline ning tööealised inimesed suudavad ilma suurema vaevata vanemaid inimesi ülal pidada. c) Leia Eesti statistikaameti koduleheküljelt Eesti rahvastikupüramiid ning võrdle enda poolt valitud riigiga. Millised on sarnasused ja erinevused. Eesti rahvastik on vananev, Islandi oma mitte nii väga, kuid samas on märke, mis seda kinnitavad. Inimesed elavad Islandil kauem ning noorte meeste suremus ei ole nii massiline. Islandi rahavstikupüramiid on päriselt püramiidikujuline. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 5. Leia järgmised riigi rahvastikku iseloomustavad näitajad a) Naiste ja meeste keskmise eluiga. Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 83 aastat, meestel 78. See on kõrge, maailmas 19. kohal. b) Sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad · 13, 23 sündi tuhande inimese kohta (2012)
eripärad põhjustavadki niivõrd suuri teritorriaalseid erinevusi, kusjuures see nähtus on oma võimsuse poolest palju ulatuslikum kui esimene demograafiline plahvatus, mis toimus nn Esimeses maailmas (s.t. enamarenenud riikides Euroopas, Põhja-Ameerikas jm) 1830-1930 aastatel. 1993. aastal maailmajaode rahvaarv oli (miljonit inimest): · Euroopa 728 · Aasia - 3336 · Aafrika 670 · Põhja- ja Kesk-Ameerika 442 · Lõuna-Ameerika 308 · Austraalia ja Okeaania 28 Tänapäeva demograafilise plahvatuse alguseks võib pidada 50. aastaid, see kestab siiani, kuid kasvutempo on juba kõvasti aeglustunud. Praeguseks sündimuse vähenemise tendents, kooskõlas demograafilise ülemineku normiga, on juba puudutanud kõiki arengumaid, see on tingitud sotsiaal-rahanduslikest muutustest arenevas ühiskonnas üle üldse ning
nationmaster.com/country/fr-france/peo-people 5 World Urbanization Prospects: The 2007 Revision Population Database - http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp 6 France (Major Cities): Regions & Marjor Cities Statistics & Maps on City Population http://www.citypopulation.de/France-Cities.html 7 Pariis Vikipeedia, vaba entsüklopeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98).
MAAKERA RAHVASTIK 1. Maakera rahvaarv. Prognoos aastaks 2050. Rahvaarv 8000 a eKr 4mln. Keskajal kasvas rahvaarv väga vähe, sest olid sõjad, halvad elutingimused, halb arstiabi jne. Rahvaarv kasvas kiiresti 19. ja 20. sajandil, sest elamistingimused, arstiabi, toit jms. on paranenud. Rahvaarv kaasajal 6,7 miljardit. Prognoos 2050. aastaks 8 10 11 miljardit. Rahvaarv kasvab Aasia arvelt. Maltuse teooria maakera rahvaarv on liiga suur, maakera ei suuda ära toita. 2. Rahvastiku paiknevust mõjutavad tegurid (7 ja nende positiivne mõju). - pikem vegetatsiooniperiood - rikkalikud loodusvarad - piirkond asub veekogu ääres - viljakad mullad - tasandikuline või lainjas reljeef - mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima - majanduslikud tegurid tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja
sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
