Gümnaasiumi lõputöö, mis koosneb Eesti rahvapillide liikidest (puhkpillid, keelpillid ja helisevad pillid) ja nende ajaloost.
Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12. Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta). Kõige vanemad rahvatantsud olid imiteeriva või sõõrisliikumisega mängud, imiteerivad ja akrobaatilised. 13. Enamus eesti rahvatantse on üle võetud Inglismaalt. 14. Valsi eestipärane vorm on labajalavalss 15
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Kuulasime Triskele esituses : ,,Ma tänan Sind, et oled mind", ,,Kiitke jumalat", ,,Koju minna". Rahvapillid Rahvapill rahva looming, seda täiendatakse aja jooksul. (rahvuslik pill muutumatu) Pillid jagunevad rühmadesse heli tekitamise füüsi(ka)lise protsessi järgi: 1) idiofonid heli tekib pilli materjali jäikusest, selle vastu lüüakse. 2) Membranofonid - pille katab nahk; nt trummid; meie rahvamuusikas on neid vähe. 3) Aerofonid puhkpillid (aeros õhk), jagunevad huuliku järgi klarnetilisteks (keelega huulik) ja trompetilisteks (keeleta huulik). 4) Kordofonid keelpillid. Rahvapille on üldiselt vähe uuritud, kõige rohkem on uuritud kordofone. IDIOFONID Nt lokk kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust vasaraga. Igal perel oli oma signaalide süsteem. Tänapäeval on kasutusel kromaatiline lokk. 2 Heli tekib materjali jäikusest.
Folkloor e. rahvaluule,rahvapärimus moodustabki Eesti rahvamuusika. Inimesed moodustasid rühmi, kellel olid kultuuriliselt sarnased tunnused, näiteks rahvus,elukutse,elukoht.Nende mõttemaailma ja eluviisi osaks oli järjepidev vaimne kultuur e. pärimus.Pärimuse alla kuuluvad vanad teadmised, uskumused,kombed ja nende väljendumine vaimses loomingus, n: muusika,jutud. Rahvaluule kandub edasi suhtlemise teel. Niimoodi leviski vana rahvamuusika suhtlemise teel, hiljem aga kirjalikult..Tänapäeval on neid võimalusi rohkemgi. Kõigepealt tekkis vanem rahvamuusika-18.saj. ja hääbus umbes 19. saj. paiku, hernhuutlaste tulekuga eestisse..Vanemat rahvalaulu iseloomustab lihtsus ning ebatäpsus.Viis oli väikese ulatusega ja rahuliku rütmiga,intoneerimine ebatäpne e. lauldi rääkimisega samal kõrgusel.Uuemat rahvalaulu viis oli aga laiema ulatusega, esines palju hüppeid ning intoneerimine oli täpsem. Kahte rahvalaulu eristab ka teks, vanemal esines algr...
Sooltest või metallist keeled ning ümarate vormidega õhukestest laudadest kõlakast andis pillile särava kõla. osteti poest ja tehti ka ise. Viiuliga oli rahvatantse parem saata kui torupilliga. mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispõll ja uuema aja jauram (umba). Jauramit mängiti vastu põrandat lüües. ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast.
1)Mis on rahvamuusika? Rahvamuusika on arenenud suulise edasiandmise käigus ehk eelkõige kaasalaulmiseks. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Vanemaaja rahvavõrdlus Uuemaaja rahvavõrdlus 3)Mida nimetatakse folklooriks? Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seab ühine tunnus. Rahvaluule on oma pärimusrühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust, levib nii ajas, kui ruumis. 4)Regilaulu tunnused -esitajad põhiliselt naised aluseks kaheksasilbiline värsirida esitusviisile iseloomulik eeslaulja ja koori vaheldumine ettehaarav laulmisviis (koor tuleb sisse eeslaulja kahest viimasest silbist, sama teeb e...
mõtlemine, üsna lai meloodia ulatus, lisaks ühehäälsusele ka mitmehäälsus, kvadraatsed (ruutjad) liht- ja liitvormid. Uute, nn. moodsamate pillide (viiul, uuem kannel, lõõtspill) kasutuselevõtmisega laienes tunduvalt ka repertuaar, kuna need pillid võimaldasid mängida muusikaliselt nõudlikumaid pillilugusid (labajalavalsse polkasid, reinlendreid). Rahvapillide liigitamine Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki. · kordofonid · aerofonid · idiofonid · membranofonid Kordofonid keelpillid Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Kannel on eestlaste muistne pill ning seda tunnevad ka paljud lähemad ja kaugemad rahvad. Kandleid on 3 põhitüüpi. Vanem kannel ehk väikekannel õõnestatakse piklikust trapetsikujulisest puupakust (harilikult kuusest, ka männist, pärnast, harvem kasest). Katteks asetatakse eraldi õhuke kõlalaud. Keeli on 67 või veidi rohkem
2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul) 4) Aerofonid võnkuv õhusammas (oboe, orel) 5) Elektrofonid heli tekitatakse elekrooniliselt D Liigitamine ulatuse järgi : 1) Sopranpillid flööt, klarnet, viiul, trompet 2) Altpillid oboe, altflööt, vioola, sarv 3) Tenorpillid inglissarv, tromboon 4) Basspillid fagott, kontrabass, bassklarnet, tuuba Võnke tekitaja 1) puhkpillidel õhusammas 2) keelpillidel keeled 3) idiofonidel pulgad, nuiad, metall vms. Võnke impulss 1) puhkpillid
NIMI 7.a PUHKPILLID Referaat Võru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. PUUPUHKPILLID 4 1.1 Flööt 4 1.2 Oboe 4 1.3 Klarnet 4 1.4 Saksofon 4 1.5 Fagott 4 2. VASKPUHKPILLID 5 2.1 Metsasarv 5 2.2 Trompet 5 2.3 Tromboon 5 2.4 Tuuba 5 KOKKUVÕTE 6 KASUTATUD KIRJANDUS 7 2 SISSEJUHATUS Puhkpillid ehk aerofonid on põhimõtteliselt tühjad torud, mille ühes otsas on huulik. Huulikut kasutab mängija torust sisse puhumiseks. Torus vibreerides tekitab õhk muusikalise heli. Pika toru sisse puhudes tekib madal hääl ning lühikesest torust tuleb kõrge hääl. Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14
· Töölaulud · Lastele koduste tööde õpetamine Pillimuusika · Rahvapill rahva poolt loodud pill, traditsioonidesse juurdunud, õigus täiustada · Rahvalik pill meistri poolt tehtud, ei tohi täiustada · Kõige täiuslikumaks peetakse inimhäält · Pillid jagunevad: 1. Idiofonid heli tekib materjali jäikusest 2. Membrandofonid pingul nahk, mille vastu tagudes tekib heli 3. Aerofonid tekitavad heli õhu võnkumise teel 4. Kordofonid keelpillid · Idiofonid · Lokulaud (lokk, lokits, kola, kolk, kolklaud, orjapill) signaalpill; kuusepuust laud, mida taoti kase- või tammepuust lauaga; igal perel oma signaalide süsteem; hiljem peremärkidega märgitud · Kromaatiline lokulaud pilbastest valmis ehitatud; pilbaste pikkuse ja laiuse mõjul erinev heli; on juba viisipill
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid ol...
- Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist. Meloodiapillideks on tavaliselt vask-, puupuhk- ja löökpillid. Soolopillideks on kornet, trompet,saksofon,klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi
1. EESTI RAHVAMUUSIKA Rahvamuusika on osa folkloorist ehk vaimsest pärimusest, mille all mõeldakse traditsioonilisi teadmisi ja kunstiloomingut, mida antakse edasi vahetu suhtlemise kaudu põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimus...
nahad (näitek s kitse , lamba , leh m a , se a jt.) Õhupuh u mi storu st puhutak s e kotti õhku juurd e. Mänguvilel män gitaks e tantsu või lauluviise. Bas svile annab ühtlast pikka bas sih eli, mida nim etatak s e burdo onik s (prantsu s e ke el e s bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Lõõtspill on vaba ehk läbilööva ke el e g a (ke el e üks ots on kinnitatud ja teine lahtine) vabad e aerofonid e (st pillikorpus ei piira võnkuvat õhus a m m a s t ) rühma kuuluv kaas a s k a ntav muu sikariist . Lõõtspill toetub m ängi mi s e ajal män gija põlved el e või rihmad e abil kätele või õlgad el e . Pilli ke sk o s a s asuvat voldilist lõõtsa horisontals elt kokku surud e s või lahti tõm m at e s tekkiv õhusurv e pan e b vibre eri m a lõõtsa kum m a s ki
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
Pillimehed olid pidudel (pulmas, kiigeplatsil jm) väga hinnas. Pulmapillimees sai tasuks kindad, paelad, hilisemal ajal ka raha, viina ja õlut. Kõrtsis anti pillimehele rikkalikult juua. 10.3. Rahvapillide liigitamineRahvapillide liigitamiseks lõid saksa etnomusikoloogid Eduard Hornbostel ja Curt Sachs 20. sajandi algul süsteemi, mida hoolimata mõningatest vastuoludest siiamaani kasutatakse. Pillid jagunevad heli tekitamise viisi järgi nelja põhiliiki: 1. Idiofonid Aerofonid Kordofonid Membranofonid 10.4. Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga. Lokulauda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
