meedium (M) ja vastuvõtja (retsipient R). Kõik need elemendid mõjutavad üksteist (joonisel kujutatud nooltena). Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: neid mõjutavad enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed suhted. Mudel toob esile protsessi elementide (positsioonide) vastastikused suhted. Jakobsoni(20 saj,suurim keeleteadlane) mudel: kahetasandiline, lineaarne. Saatja (addreser adressant) saadab vastuvõtjate (addressee adresssaat) sõnumi. Sõnum peab viitama muulegi kui iseendale. Jakobson kutsub seda kontekstiks(asjaolud, milles sündmus kulgeb) Konatiivne (tungiv) funktsioon (ingl. connative function) ehk omandamise funktsioon. Keele need aspektid, mille siht on luua vastuvõtjas vastust, tema reaktsiooni. Väljendab vastuvõtja hoiakut sõnumi suhtes (suhtumine käsku on teistsugune kui palvesse).
kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised
4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) – Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile – ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. Süntaktika küsib kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste märkidega jadasid, Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega, näiteks sõnade järjekorraga lauses. Barthes' diskursuse vaatlemine:
Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit
korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit
Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J
Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kommunikatsioon C. Shannoni skeem: Sidekanal --> Saatja -------------------(müra)------------Vastuvõtja (Müra on seda vähem, mida laiem on sidekanal.) Roman Jakobsoni skeem: (tõmba jooned :) ) tekst (sõnum) adressant kontakt adressaat kontekst keel (kood) Keele 6 funktsiooni (Jakobson): - kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile - ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit - emotiivne - tekst kutsub adressaadil esile emotsioonid (Nt. õudusjuttude rääkimine.) - faatiline - seos teksti ja kontakti vahel; kontakti loomine ja kontakt ("Tere...") - metakeelne - seos: tekst-keel; milline on keel, milles räägid? - poeetiline - teksti eesmärk on ta ise J
Faatiline (phatic) funktsioon on suunatud kontaktile, eelkõige kontrollimaks kas kommunikatsioonikanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks, ning seda võib esitada ritualiseeritud vormelite, tervete dialoogide vahetamisega või lihtsalt suhtlemise pikendamise mõttega 4. Metakeeleline (metalingual) funktsioon koondub kõne koodile, st. adressant ja adressaat peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt, termineid jne, et nende vahel oleks võimalik informatsiooni vahetamine. Seletav. 5. Viiteline, kommunikatiivne v referentiivne (denotatiivne v kognitiivne) (referential) funktsioon orienteerub kontekstile. Et adressandi teade adressaadile oleks operatiivne, nõuab teade viidatavat konteksti, mis on
Süntaktika – grammatika reeglid e sünt reeglid. Ahel, järjestamine. Mis on üldse? Grammatikareeglid Semantika – tähendus, tõlgendamine; keele ja füüsilise objekti vahel seos. Mis see tähendab? Pragmaatika – seose interpreteerimine, kuidas me aru saame. Mille/kelle jaoks? Pragmaatiline, kasulik 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised
4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja
4. Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5. Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6. Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline) Shannon lähtus sellest, et info on seotud valikuga ning selle valiku aluseks on 1 bit = infoühik juhul, kui meil on valida kahest. Jakobson lähtub aga informatsiooni sisust: Keel (kood) Saatja vastuvõtja adressant tekst (sõnum) Kontekst Funktsioonid ei ole eksklusiivsed. Tavaliselt on tekst orienteeritud mitme funktsiooni täitmisele. Teaduslikul tekstil on ka oma poeetiline funktsioon. Jakobsoni skeemi peetakse kõige adekvaatsemaks. J. Knorozov eristab sõnumi kaheks osaks: informatsioon ja fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja
o peaks näitama igal üksikjuhul, mis on põhiline, üldine tunnus ja mis on individuaalne joon. Saussure'i mõistestik - Leksikaalsed suhted jagunevad kahte suurde liiki: paradigmaatilised (nt hüponüümia, metronüümia, sünonüümia, vastandus) ja süntagmaatilised (nt kollokatsioonid, idioomid). 5. Semantika, süntaktika ja pragmaatika lingvistikas - süntaktika märk-märk; semantika märk-reaalsus/referent; pragmaatika märk adressaat/adressant . Morrise järgi (Ivici järgi) pragmaatika käsitleb suhtlemisvahendeid nende seoses inimesega, mis toimub inimesed, kui ta saadab või võtab vastu teate; millest sõltub suhtlemise viis; missugusel määral on suhtlemise vorm tingitud kultuuritüübist. Semantika eesmärgiks on seletada märkide ja nende poolt tähistatavate mõistete vahekorda. Süntaks uurib vahekordi märkide eneste vahel mingis antud kommunikatsioonisüsteemis. 6
Strukturalism on katse muuta humanitaarteadused täppisteaduslikumaks. Binaarsed opositsioonid on universaalsed. Ajupoolkerade ülesanded on seotud binaarsusega. Binaarsed opositsioonid võivad olla nii polaarsed (vastandus, mis on üles ehitatud kindla tunnuse olemasolule või puudusele) kui ka graduaalsed (olemas on tunnuse suurem /väiksem määr). Jakobson: igasugune kommunikatiivne akt on taandatav binaarsetele opositsioonidele. Igas kommunikatsiooniaktis on 3 osalejat: 1) autor (adressant), 2)kuulaja (adressaat) 3) 3. isik, see, kellest räägitakse. Levi-Strauss näitas, et igasugune mütoloogiline süsteem on taandatav paaridele. Müüt koosneb müteemidest, nt mees/naine, märg/kuiv. Müüdi struktuur on tegelikult ternaarne, 3. element tasakaalustab kahte poolust. Maa ja taeva vahel on katus või korsten. Müüdiahelaid korrastavad erinevad geograafilised koodid. Telg: ida-lääs; kosmogoonilised koodid: mägi, org, jõgi, taevas ja maa; sotsiaalsed koodid: ema- ja
" puhul ei saa küsida, kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. faatiline funktsioon (oluline on kontakt ise eelkõige kontrollimaks, kas kommunikatsiooni kanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks (ritualiseeritud vormelid, dialoogid, olulised on ka mittekeelelised märgid) metakeeleline funktsioon (koodile suunatud) st saatja (adressant) ja vastuvõtja (adressaat) peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama sama koodi ehk keelt (terminid jmt), et infovahetus osutuks võimalikuks. viiteline funktsioon (seotud kontekstiga) Et sõnum oleks operatiivne, nõuab ta viidatavat konteksti, mis on adressaadi poolt haaratav ning kas verbaalne või verbaliseerimisvõimeline. See oleks keel üldises mõttes (mitte konkreetne, mis kuuluks juba metakeelelise funktsiooni valdkonda).
kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses.Põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigust edastatavate sõnumite saladusele kaitseb ka KarS § 156. Nimelt võib karistusseadustiku selles paragrahvis sätestatud süüteo subjektiks olla vaid isik, kes ei olnud sõnumi adressaat või adressant. See tähendab, et seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest. 11. Neil põhjustel leiab kriminaalkolleegium, et kannatanu ja süüdistatava vahelise telefonivestluse salvestist tuleb käsitada teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja sellest koostatud protokolli kasutamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel ei kujutanud endast kõnealuses
annaabi.ee 
