1613 jaanuar- tsaariks valiti Mihhail Romanov 1617- Stolbovo rahu Rootsi ja Venemaa vahel 1649- Maakogu võttis vastu Maakogu seadustiku, mis tegi järeleandmisi aadlikele 1711- asutati kõrgeim riigiastutus Senat 1715- hakati kolleegiumeid ehk keskasutusi looma 1721- Peeter I sai keisri tiitli 1773-75- Pugatsovi ülestõus, peale seda jaotati maa kubermangudeks, mis omakorda maakondadeks Bojaaride Duuma- Venemaa kõrgeim võimuorgan Prikaasid- 16. saj tekkinud riigi administratiivaparaadi põhiosa Djakid- aadlite seast pärinenud ametnikond Vojevoodkond- halduse tsentraliseerimiseks loodud võimuorgan, mida juhtis vojevood Peeter I- tekitas kubermangude süsteemi, 10 kohturingkonda, absolutism omandas eheda kuju USA: Raleigh- 1585 aastal üritas Põhja-Ameerikasse tugipunkti luua 1607- rajati Jamestowni asula, kogu koloonia oli Virginia 1613- hollandlased rajasid Uue-Amsterdami, hiljem NY 1618- Opetsankanu(indiaanide pealik) üritas valgeid Ameerikast välja ajada
Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi. Seoses prikaaside tegevusega kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsaimad olid djakid ,kes pärinesid aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad ,mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Maakogu-seisuslik esindus. Esimene esinduskogu kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga, et rahustada rahvast. Romanovite dünastia esimesel aastakümnel
Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 4.1. Uuendused riigivalitsemises Riigi valitsemiseks asutas Napoleon tugeva administratiivaparaadi. Revolutsiooni ajast säilis jagunemine depertemangudeks. Nende eesotsas olid prefektid, keda varem nimetas ametisse esimene konsul, nüüd keiser. Keiser nimetas ametisse ka kõik linnapead. Arendati välja politseiaparaat, kusjuures erilist rõhku pandi salapolitseile. 1804. aastal kehtestas Napoleon ,,Tsiviilkoodeksi" , teise nimega ,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses
Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See
Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner · kindralkubermangude (Balti kubermangud) · kubermangus olulisim võimuesindaja administratiivaparaadi kõrgeim juht · allus senatile · teostas järelvalvet(politsei, · asekuberner oli kuberneri asetäitja tsiviilinstitutsioonid,sõjavägi) · riigasju ajas siseministriga · abiks kantselei, suhtlemaks seisuslike · majanduslike ja rahanduslike funktsioonide organisatsioonide ja keskvalitsuse teostamine
vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus
ta troonilt,poolakad hõivasid Moskva.1613a kogunes Maakogu ja valis tsaariks Mihhail Romanovi.1617.a sõlmiti Solbovo rahu,sellega tagastas Rootsi Venemaale segaduste ajal haaratud maad, kaasa arvatud Novgorodi.2)Valitsemine-Bojaaride Duuma-riigi kõrgeim võimuorgan,kõige mõjukama osa moodustasid tsaari sugulased ja lähikondlased.17.sajandiks oli Bojaaride Duuma muutunud väheefektiivseks ega sobinud enam suurriigi valitsemiseks.Prikaasid-moodustasid riigi administratiivaparaadi põhiosa,tekkisid 16.saj.Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22,aga vastavalt vajadustele loodi neid juurde,17.saj keskpaigaks oli neid juba üle 40.Nende asutamisel puudus kindel süsteem,olid loodud eri valitsemisharude järgi.Djakid-kujunesid seoses prikaaside tegevusega,ametnikkondadest tähtsaim,pärinesid tavaliselt aadlike seast.Vojevoodkonnad-loodi kohaliku halduse tsentraliseerimiseks,moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga.Maakogu-tekkis 16.saj
pärast Ivan IV surma sai troonile poeg Fjodor,kes pold võimeline valitsema. loodi regentnõukogu. omavahelises võitluses tõusis liidriks Boriss Godunov; ka ei saanud valitsema panna Ivan'i noormiat poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus, 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Peeter I; asutati Senat;uued keskasutused-kolleegiumid; kohalikus halduses kehtestati
kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801. liidetud üheks kindralkubermanguks (1808-1819 Eestimaa kubermang eraldi), kõrgem võim kindralkuberneril: · võimupiirid ulatuslikud · kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht · teostas järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · valitsemisel teoks oli kantselei, mille kaudu suheldi kohalike seisuslike organisatsioonide ja keskvalitsuse institutsioonidega · allusid politseiasutused ja sõjaväeosad · olid enamasti kõrgemad sõjaväelased 1812-1829 oli Filippo Paulucci, juhtimisstiil autokraatlik, rohkesti uuenduslike ideid, head suhted
Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim ilmselt kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta ka temale alluva bürokraatliku administratiivaparaadi ning piiras aadelkonna võimu, koondades ülikud oma õukonda ning võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks tänu seisusliku ühiskonna järkjärgulisele lagunemisele, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmistega ja toetusega. Samas oli kodanikkond alles välja kujunemata, mistõttu monarhi võimu piiramiseks oli vahendeid vähe. Absolutism polnud mõistagi kõikjal ühesugune ning aja jooksul muutusid ka sellesisesed üldtrendid
integreerumise soodustamiseks. Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustab Euroopa komisjoni, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Parlamenti majandus- ja Sotsiaalküsimustes. Regioonide komitee on üks nooremaid institutsioone, mille ülesandeks on kaasa haarata erinevaid regioone Euroopa Liidu poliitika väljatöötamise protsessi. TEISED INSTITUTSIOONID Euroopa Ombudsman on institutsioon, kuhu võib pöörduda iga Euroopa Liidu kodanik, kes on jäänud EL'i administratiivaparaadi hammasrataste vahele. Ombudsman on vahekohtunikuks ühenduse ja administratiivaparaadi vahel; Euroopa Keskpank loodi 1998 aastal, valmistades ette Euroopa ühisrahale ülemineku kolmanda etapi algust. Pank on sõltumatu rahvuslikest valitsustest ning juhib kõikide ühisrahaga ühinevate liikmesriikide rahanduspoliitikat. Euroopa Liidu organisatsioonid ja agentuurid FRONTEX EUROPOL EUMC OSCE
1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga
ka kiirem majanduskasv. Ressursside tsentraalse jaotusega on võimalik vältida töötuse teket ning jaotada tarbijaile hüviseid võrdsustavalt. Kuid käsumajanduslikul süsteemil on lisaks eelpoolnimetatutele veel terve rida praktikas esilekerkivaid olulisi puudusi, mis on seotud nii plaanide koostamiseks vajaliku hiiglasliku koguse majandusandmete kogumise ja töötlemisega ning bürokraatliku plaane koostava administratiivaparaadi ülalpidamisega kui ka majanduse üksikosalejate otsustusvabaduse ja seega ka stiimulite puudumisega. Kuna riiklikult kehtestatud hinnad ei pruugi väljendada tegelikke ressursikulutusi, ei saa objektiivselt võrrelda erinevaid tootmisalternatiive ja tehnoloogiaid, mistõttu on võimatu koostada plaane, mis tagaksid ressursside efektiivse jaotuse ning paigutuse. Turumajanduse (market economy) korral: · valitsevad majanduses loomuliku valiku ja vaba konkurentsi põhimõtted,
Ka Poola-Leedu riik tegi veel ühe katse Moskva vallutamiseks, kuid see ebaõnnestus ja sõlmiti vaherahu, millega Venemaa loovutas alasid. Bojaaride Duuma ja prikaasid Mihhail Romanovi valimine tähendas segaduste aja lõpp ja tsaarivõimu taastamist. Tugevnes keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli ametlikult Bojaaride Duuma (tsaari lähikondlased). Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes
Komisjonide liikmed peavad hoidma saladuses andmeid, mis valitsus on neile andnud töö käigus, mis on selle poolt kuulutatud avaldamisele mittekuuluvateks. Seepärast arutataksegi olulisemaid küsimusi komisjonides. Sisuliselt ei ole komisjonid parlamendi abiorganid, vaid organid, mis võtsid endale rida parlamendi funktsioone. Nende roll on erinevate riikide parlamentide töös erinev ja mitte kõikides maades ei ole neil seadusandliku initsiatiivi, ning valitsuse ja administratiivaparaadi töö kontrolli õigust. Kuid kõikides riikides vaatavad parlamentide komisjonid läbi parlamendile esitatud eelnõusid ja seda funktsiooni täites võivad oluliselt mõjutada eelnõude sisu ja tulevikku. Inglismaa Alamkoda muudetakse ümber kogu koja komisjoniks, et arutada olulisi küsimusi, mida ei anta edasi alalistele komisjonidele, mis ei ole aheldatud jäikade protseduurireeglitega, nagu need on koja töös. Alles hiljuti moodustati kojast "eelarve" ja "teede ja vahendite" komisjon
ilmavaatega haritlased. Suuremal osal neist ei olnud mingit isiklikku tegevusprogrammi ega ettekujutust nõukogulikust sotsialismimudelist. 22. juunil esitas uus valitsus deklaratsiooni NL, kus see tunnistati sobimatuks ja töödeldi ümber. Palju oli vaikiva ajastu seadusi. Esimese kuu aja jooksul toimus muudatusi väga vähe. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti Töötava Rahva Liit. 14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all II Riigivolikogu valimised. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 Eesti Töötava Rahva Liidu valimisbloki kandidaati. Kiirete valimiste jaoks väänati mitmeid seadusi, nt lühendati ettevalmistusaega, valimiste peakomitee oli valitsuse kanda jne. 14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine