seesütlev 6. lahjakkaa/ssa tytö/ssä -ssa, -ssä inessiiv seestütlev 7. lahjakkaa/sta tytö/stä -sta, -stä elatiiv alaleütlev 8. lahjakkaa/lle tytö/lle -lle allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13
mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13
1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
6. Seesütlev Kelles? -ssa -i -ssa (inessiiv) Milles? -ssä -ssä Kus? 7. Seestütlev Kellest? -sta -i -sta (elatiiv) Millest? -stä -stä Kust? 8. Alaleütlev Kellele? -lle -i -lle (allatiiv) Millele? Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv
11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)
11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26
5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles
11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d)
osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata
osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata
SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 21. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse AGLUTINATSIOONIKS 22. Seotud morfeem LIITUB SÕNATÜVELE
peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria
3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7. siilile allatiiv alalütlev 8. siilil väliskohakäänded adessiiv konkreetsed alaltütlev ehk 9. siililt ablatiiv semantilised käänded saav 10. siiliks translatiiv rajav 11. siilini
saj (*rapahan > *rapaan > *rapaa > rap`pa) • Tänapäeva lühike illatiiv on häälikuseaduslik (*jalkahan > *jalkān > *jalkā > *jal`Ga) • Tänapäeva de-illatiiv (nt keelde) on analoogiavorm uus-tüübi eeskujul (häälikuseaduslik vorm oleks *keele (vanas kirjakeeles nii ongi!), vrd lühikese illatiiviga*ūtehen >> uude kus de-silp on tüve osa). Väliskohakäänded Samuti kolm – kuhu-kääne ehk allatiiv, kus-kääne ehk adessiiv ja kust-kääne egj ablatiiv. Väliskohakäänete lõpud on päritolult liitkäändelõpud, mis koosnevad kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –l, millele liituvad vanad kohakäändelõpud. L-käändeid on ka volga ja permi keeles. Arvatakse, et väliskohakäänded kujunesid mitte läänemeresoome-permi algkeeles, vaid iseseisvalt eri keelerühmades, kuid samast lähtematerjalist. L-
omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv alalütlev adessiiv ilmaütlev abessiiv alaltütlev ablatiiv kaasaütlev komitatiiv Mõnes keeles võib esineda spetsiaalseid suunamarkereid, mida ei peetagi käändemarkeeringuks (nt inglise eastward ja toward), ka dagestani keeles DEFINIITSUS Definiitne - nimisõnafraas, mille kõneleja ja kuulaja suudavad paigaldada referentsiaalsete suhete raamistikku.
ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - () instrumentaal - () lokatiiv - ()
............. 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega
osastav Partitiiv P head seppa sisseütlev Illatiiv Ill heasse seppa seesütlev Inessiiv In heas sepas seestütlev Elatiiv El heast sepast alaleütlev Allatiiv All heale sepale alalütlev Adessiiv Ad heal sepal alaltütlev Ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev Essiiv Ess hea sepana ilmaütlev Abessiiv Abess hea sepata
‘tänavat ületama, üle tänava minema’ Kui on tegemist mitmest eri keelest pärit lausetega, on vajalik näite juurde märkida ka keel, millest näide pärineb. Türgi (Comrie 1975:5) Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne
millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7. allatiiv kellele? millele? alalütlev siili/l 8. väliskohakäänded adessiiv kellel? millel? alaltütlev siili/lt 9. konkreetsed ehk semantilised käänded ablatiiv kellelt? millelt? saav siili/ks 10. translatiiv kelleks? milleks? rajav siili/ni 11. terminatiiv kelleni? milleni? olev siili/na 12. essiiv kellena? millena? ilmaütlev siili/ta 13.
25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria – kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt „aeg lendab“ – kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses.
23. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). Metafooriteooria kognitiivse keeleteaduse osa, mis tegeleb metafooride uurimisega. Varem võeti metafoore kui kirjanduslikke nähtusi, tänapäeval käsitletakse metafooridena peaaegu kõike, mis keeles leidub, v.a inimese vahetu füüsilise kogemusega seotud väljendid. Nt ,,aeg lendab" kasutatakse ruumis liikumist tähistavat sõna ülekantud tähenduses.
patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme) Tegevussubjekt esiletõstetuim osaline (Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Agent, kogeja, valdaja, neutraalne osaline (vm.) Grammatiline subjekt, muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv. Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone. Teema (lausega edastatava teate lähteosa: Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu.
hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra) 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?). -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa) 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?). -s (metsa/s) 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?). -st (toa/st) 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?). -le (ema/le); -lle (su/lle) 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?). -l (venna/l) 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?). -lt (sõbra/lt) 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks?). -ks (kunstniku/ks) 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?). -ni (maja/ni) 12) olev e essiiv (kellena? millena?). -na (õpilase/na) 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?). -ta (raha/ta) 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?). -ga (noa/ga) 19
staatilise situatsiooni kirjeldamine dünaamilise tähendusega väljendite abil: See maantee läheb Tallinna; Juba Tartus hakkas lund sadama. • Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb metafoori väga laia nähtusena: isegi grammatiliste markerite mittekonkreetset kasutust peetakse sageli metafooriks (nt. adessiiv laual [ruum] => õhtul [aeg]; minul [omamine]). • Grammatika on keeleüksuste ehk valmis tervikuna kasutatavate väljendite organiseeritud tervikkogu. • See on dünaamiline ning muutub pidevalt, ja selle alla kuuluvad väljendid võivad olla ükskõik kui keerukad. • Korduv kasutamine tugevdab väljendi staatust üksusena, vähene kasutus ja mittekasutamine nõrgendavad seda. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Ronald Langacker
annaabi.ee 
