küsimuses te teate? Filosoofia algab ekistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Aristoteles filosoofia algab imestusest. Hegel ja Heidegger filosoofiaga ei saagi algust teha, me kas oleme alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes radikaalsest kahtlusest. Kõik seatakse kahtluse alla. Kui jääb järgi midagi, milles kahelda ei saa, siis oleme sisenenud filosoofiasse. Camus filosoofia algab absurdist. Absurd olukord, kus me äkki tajume võõrandatust, selle kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Bibihhin meeleolu, vaimu meelestatus. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu, kus Me oleme paisatud ellu/ maailma enne kui me aru saime, kuhu meid on paisatud. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras, ebakohane, vastuolus meie endaga.
Kas olemegi juba alati selle sees või jääb see meile alati võõraks. Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Meditatsioonide alguses ütleb, et tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik. Kui kahtleme metoodiliselt ja radikaalselt kõiges, mis on (kas maailm üldse olemas on?) ja vaadata kas jääb järele midagi, milles enam kahelda ei ole võimalik. Sellisel juhul oleme leidnud esimese kindla kivi, millelt alustada. Camut- väidab et filosoofia algab absurdist ja absurd ei ole teoreetiline konstruktsioon, see on meeleolu (sama fundamentaalne kui Aristotelese imestus, Decarte kahtlus). Absurd- olukord, kus tunneme võõrandatust. Näeme selgemini, et meil ei ole siin kohta. Filosoofia põhiküsimus: ,,Miks pole ma siiani sooritanud enesetappu?" Bibihhin- mõtleb meeleolude üle. Tuju puudumine ei tähenda seda, et pole tuju ja meeleolu. Meeleolu pole seepärast, et meie olemine on meelestatud millestki muust. Tuju on küll aga ei tea
Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception (kunsti seos esteetilisusega on vaieldav) and Reality. New York. Danto, A. C. 2000. Ühendused maailmaga. Tln. Thoreau, H. D. 1994. Walden ehk elu
Runneliks. "Mõistatuste" luuletused on veidi väsinud, kuid samas rahunenud. Runnel nimetas ,,Mõistatusi" reekviemideks varasemale loomingule. Hando Runnel: ,,Noor olemine on harjumus, millest tuleb vabaneda vahetpidamata." Uued tuuled(1988) Kraavi pervel peatus troika, tehti väike perestroika: kutsar säeti hobuseks, sõitja jäeti kutsariks, ruunad müüdi vorstiks. Misasja teab naine Misasja teab naine absurdist, mis teab tema komparteist niisama ehk tumm teab kurdist või metadoor meiereist; ta ilusaid pilte teab ,,Burdast", teab moode, mis toob ,,Siluett", foksterjerist räägib ja hurdast ning kõigest, mis noobel ja nett; ta rõõmu saab kuulust ja klatsist, ta vaimustub vasikast, ei hooli ta hokimatsist, ei riigimasinast; ta mõnikord mõistmatult kurb on, maailmast ei tule siis see, tas endas siis miski absurd on, kuid see pole see, pole see!
Tajuda oma elu, oma mässu, oma vabadust, ja võimalikult palju, see ongi seesama, mis elada võimalikult palju. [ -- ] ,,Palve on see, kui pimedus tuleb vaimu peale," ütleb Alain. ,,Aga vaim peabki pimedusega kohtuma," vastavad müstikud ja eksistentsiaalfilosoofid. [ -- ] See, et kõik on lubatud, ei tähenda veel, et miski poleks keelatud. Kõik moraalid põhinevad ideel, et igal teol on tagajärjed, mis seda tegu õigustavad või hukka mõistavad. Absurdist läbiimbunud vaim leiab aga lihtsalt, et tegude tagajärgi tuleb vaadelda rahulikult. Ta on valmis maksma. Teiste sõnadega ta teab, et võib olla küll vastutajaid, aga ei ole süüdlasi. Aeg elatab aega ja elu teenib elu. Üks tänapäeva kirjanik on öelnud: ,,Tuleb tunnistada absurdi, aga pole vaja olla loll." [ -- ] Donzuanism. On naeruväärne kujutada don Juani ette kuutõbisena totaalse armastuse otsingul
4. ISIKLIK ARVAMUS Sürrealism on üks kõige mõistatuslikumaid luulezanre üldse. See on nii mitmeti mõistetav, kõik peitub oskuses sümbolitest tõde välja lugeda. Laabani luuletusi on väga raske mõista. Neid võib lugeda kui humoorikaid ja absurdseid lugusid ning nende üle naerda või seda absurdsust nautida. Tõsisema idee leidmine on palju keerulisem, selleks peaks teadma palju sürrealismi olemusest ja taustast ning oskama lugeda luulesse peidetud vihjeid. Hea näide mõnusast absurdist on luuletus ,,Koer": Koeral on jõuluõhtul kompvekikarpidest keha ja lapsed jõulupuu ümber naeravad kui ta kargab ringi lagunedes oma osadeks aga vanaastaõhtul kui karbid on söödud tühjaks koguneb neist uuesti koer kes neelab ainsa suutäiega kogu järgneva aasta Tema luuletuste pikkused on samuti väga varieeruvad on mõnerealisi ja mitme lehekülje pikkusi
27. Mis iseloomustab eksistentsialismi? Nimeta kolm autorit. Eksistentsialismi iseloomustab filosoofilisus, mõtlemise rakendamise vajadus nii isiklikus kui ühiskondlikus elus ning poliitikas. J.-P. Sartre, A. Camus, K. Jaspers. 28. Nimeta kolm teemat, mida käsitleb oma loomingus A. Camus. Mis iseloomustab absurdiinimest? A. Camus käsitleb oma loomingus inimese ja maailma suhteid, enesetunnetuse ning olemasolu küsimust; lähtepunktiks on absurd inimese ja maailma vastasseis; absurdist ei ole väljapääsu, kuid selle vastu tuleb võidelda. Absurdiinimene otsib võimalikult mitmekesiseid kogemusi, et oma olemasolu täita ja õnnelik olla, mässava inimese tegevus aga lähtub ühisväärtustest, üldisest inimloomusest ning kutsub üles olema kaastundlik ja teistest hoolima. 29. Nimeta viis tänapäeva eesti proosa autorit. K. Kender, A. Kivirähk, K. Kõusaar, M. Mutt, K. Rakke. 30. Nimeta viis tänapäeva eesti luule autorit. D. Kareva, K. M. Sinijärv, J. Rooste, H
põhjus oleva olemine miks olev on? · loogiline paratamatus · täius kuidas olev on? · liikumatult, liikumine on illusioon · liikuvalt, liikumatus ja püsivus on illusioon milles seisneb / mis on oleva olemine? Mis on filosoofia? alguse küsimus Millest filosoofia algab? · Aristoteles imestusest · Descartes radikaalne kahtlus · Camus absurdist · Bibihhin meeleolust Mis on filosoofia? meetodite küsimus faculty / hingejõud / zanr / vorm meetod võime mõtlemine arutlus õiged arutluse reeglid (loogika) kujutlusvõime kirjanduslik tekst /kõne metafoorid ja kujundid, teksti / kõne retoorilised omadused
olemasolu küsimustega *olemasolun tähendab pidevaid valikuid, vastutust, teadlikkust iseendast *teadlikkus tähendab äratundmist, et elul pole ülemat eesmärki – hirm, aga sellest tuleb üle olla - Tema lähtepunktiks on absurd: *inimese ja maailma vastasseis tuleneb sellest, et maailm ei ol mõistuspärane ega põhjendatav, inimene aga vajab põhjendusi ja mõistuspärasust - Absurdist ei ole väljapääsu, aga selle vastu tuleb mässata: *ennekõike sisemine mäss – tuleb keelduda meeleheitest, eksistentsi eest ei tohi põgeneda *ei saa looda, et keegi inimese valikuid ja tegusid hindaks, ometi on just nende valikute tõttu inimese olemasolul mingi sisu ja väärtus - Tema tegelaste saatust kontrollivad juhuslikud eksimused, asjaolud, meelelised seisundid Jutustajapositsioon
"Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud,
filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda. Selle vundamendi otsa saab kahtleja hakata ehitama filosoofiat. A.Camus aga soovitab hoopis otsida filosoofiat algust absurdist. V.Bibihhin seisukoha järgi aga algab filosoofia meeleolust ja selle muutumisest. 4. Eksistentsiaalne situatsioon käsitleb olukord ja meeleolu, mis on seotud meie sünniga siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5
See on tõsi: filosoofilist huvi saab üles äratada, aga ainult siis, kui see huvi juba olemas on, seda ei saa tekitada. Meis kõigis juba on see huvi, mingis keskkonnas võidakse see lihtsalt alla suruda. · Aristoteles filosoofia algab imestusest. Siis oleme me häälestatud nii, et me saame filosoofiaga alustada · Descartes soovitab alustada radikaalsest kahtlusest. Kahelda kõiges · Camus algab, kui dekoratiivid langevad kokku. Algab absurdist · Bibihhin . algab mingist meeleolust, meieni kostub mingi kaua unustatud asi(meloodia) 2. Meetodite küsimus Millised on need meetodid, millega on võimalik filosofeerida? Filosofeerimine on mõtlemine Võime/hingejõud Zanr/vorm Meetod Mõtlemine Arutlus Õiged arutluse reeglid Kujutlusvõime Kirjanduslik tekst/kõne Metafoorid ja kujundid
nagu ta on). · Descartes- filosoofia saab alguse radikaalsest kahtlusest. Filosoofiaga saab algust teha nii, et kõige pealt seame kahtluse alla kõik selle, mis on vähegi võimalik ning kahtleme selles, milles on üldse võimalik kahelda ning siis vaadata, kas jääb alles midagi, milles pole enam võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras.
The novel's protagonist Levinson is a Bolshevik revolutionary who has a high level of political consciousness. The novel The Young Guard, which received the State Prize of the USSR in 1946, focuses on an underground Komsomol group in Krasnodon, Ukraine and their struggle against the fascist occupation. The first years of the Soviet regime were marked by the proliferation of avant-garde literature groups. One of the most important was the Oberiu movement that included the most famous Russian absurdist Daniil Kharms, Konstantin Vaginov, Alexander Vvedensky and Nikolay Zabolotsky. Other famous authors experimenting with language were novelists Yuri Olesha and Andrei Platonov and short story writers Isaak Babel and Mikhail Zoshchenko. The OPOJAZ group of literary critics, also known as Russian formalism, was created in close connection with Russian Futurism. Two of its members also produced influential literary works, namely Viktor Shklovsky, whose numerous books (e.g
(sõrmus ja põhja konn). Ühe ajastu lõppemise lugu (metsast külasse kolimine, kultuurikoodide vahetumine). Kivirähk ,,Liblikas" (1999) Kivirähk tegi oma ülikooli diplomitöö draamateatri algusaegadest 20.Saj alguses. Osa materjali jõudis selle romaani kujul lugejateni. Rahvateatri ,,Estonia" sünnist. Keskseks noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes kujutab liblikat kui õhulist ja habrast. Väga helge ja puutumata jõhkrast mustast absurdist, mis Kivirähki teistes raamatus on. Pigem melanhoolne ja nukker, kuid mõnusalt loetav. Sentimentaalne, memuaarn. Jutustaja August Mihkelson väljamõeldud tegelane, kes räägib surnud olles seda lugu. Vaatepunkt asubki nö ,,teispoolsuses". 7. Naturalistlik realism ja Peeter Sauteri argisuse poeetika Naturalistlik realism teist tüüpi realism, mis Eesti nüüdiskirjandust on tugevalt mõjutanud. Põhiliseks näiteautoriks on Peeter Sauter, kuid on ka teisi.
kinni mõte, et mina ei saa hävida ega surra. Kõik see on inimese jaoks mäss, aga saame aru, et me kõik oleme selles ühes mässus annab ühise solidaarsuse, et võitleme kõik selle mõttetuse vastu (siiski ei tee see asja minu jaoks kergemaks). Kui inimene ohverdab end selles mässus väätuste nimel, nagu vabadus ja õiglus, siis inimene ületab ka enda saatuse. Nüüd tuleb uus kangelane PROMETHEUS pool jumal, kes varastab jumalatelt tule. Eesmärk on vabadus sellest absurdist läbi minna ning see mäss võib jõuda inimest hävitavate vormideni, näiteks nihilism (kõige eitamine), mis ütleb, et millelgi pole mõtet. Camus leiab sarnaselt Sartre'le, et ei ole olemas üldist tõde, moraalinormi või mõõdupuud (Kant ju samas leiab vastupidiselt, et tõde on tõde isegi siis, kui keegi selle järgi ei ela). Camus leiab, et inimesed on selle mängu kaotanud ja on allakäigutrepil (jääb
1998. recognisable value-judgement core: it may be comprehensible either semantically or absolutely. We must not forget that all change and transition in Estonian symphonism, in whatever period, never dominated all the composers. Perseverance, poise and conservatism1 have shown, usually later than sooner, that all is not gold that glitters from afar, and chasing “fresh-isms” may prove to be a naïve and infantile stimulation. “Concrete” music, instrumental (absurdist) theatre, “happenings” – such affairs do not, in my opinion, illustrate an exceptional talent, but rather feebleness. One of the great absurdities seems to be the fusion of many antagonistic styles, methodologies and languages in one composition: all becomes equally hazy and flat. Remembering the beginning of the 1960s, when the “new wave” of Modernism had arrived on my doorstep, I have to note some points that are still relevant today.
portunities to proselyte, they had remained evasive and secretive and behaved with an almost superior indifference" (Festinger et al., 1964). Eventually, when all the reporters and would-be converts had been cleared from the house, the believers began making their final preparations for the arrival of the spaceship scheduled for midnight that night. The scene as viewed by Fes- tinger, Riecken, and Schachter must have seemed like absurdist theater. Otherwise ordinary people-housewives, college students, a high-school boy, a publisher, a physician, a hardware-store clerk and his mother-were participating earnestly in tragic comedy. They took direction from a pair of members who were periodically in touch with the Guardians; Marian Keech's written messages were being supple- mented that evening by "the Bertha," a former beautician through whose tongue the "Creator" gave instruction
annaabi.ee 
