ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja sekundaarseist (värvus, lõhn, maitse) kvaliteedist, esimesed on objektiivsed, teised subjektiivsed Kogemusest pärinevaid andmeid töötleb võrdleb, ühendab, abstraheerib mõistus Tema õpetus on põhiliselt materialistlik, kuid sisaldab deismi sugemeid (peab Jumalat liikumise ja tunnetuse ürgallikaks) Ta oli inglise kodanliku liberalismi ideolooge Võim jaguneb seadusandlikuks, täidesaatvaks ja föderatiivseks (välissuhted) Riiki käsitas ühiskondliku lepingu teooria seisukohast Pedagoogikas pooldas valitsevate klasside laste individuaalset kasvatamist ja õpetamist (dzentelmenikasvatus)
tehnloogia täiustamine inimeste teadmiste ja oskuste kasv töötajate arvu kasv eelarve vähenemine Question 18 Question text Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise piiri nihke paremale? Select one: ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate arvu vähenemine Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Töötajate haridustaseme tõus Question 19 Question text Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Select one: True False Question 20 Question text Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. Select one: True False Question 21 Question text Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotatud, poleks nad piiratud. Select one: True False Question 22 Question text
nihke paremale? Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Töötajate arvu vähenemine ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Töötajate haridustaseme tõus Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Küsimus 19 Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Küsimus 20 Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata rmadel kasumit saada. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Küsimus
punktis. Kuidas (mille järgi) antakse tegutsejale nimi? Rolli nimega Kuidas saadakse kätte (tegutsejate poolt otseselt käivitatavad) põhikasutusjuhud ja nende nimed? Mis (milline sõna) peab kasutusjuhu nimes kindlasti sisalduma? Mis on mudel? Reaalse maailma piiritletud osa, esmärgipärane lihtsustatud esitus, esmärgipärane, keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib. Tooge mõned näited mudelite kohta? mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp Milliseid erinevaid mudelitüüpe oskate nimetada? Tekstiline,graafiline, füüsiline, tarkvara Miks on hea (kasulik) osata modelleerida? Meid ümbritsev (looduslik/tehislik) (äri/IT) maailm kipub olema keeruline, inimesele vahetult (ilma abivahenditeta) ja täielikult (ilma
Pole ühest vastust Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda. Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib Milles seisneb sokraatiline meetod? Küsin-vastan meetod Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Nagu see printsessi näide. Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik? ,,Mõtlemine on mõnus", arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3) Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine
PEATÜKK 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA OLEMUS ( LK. 511) 1. VALE; 1)See on üks mikroökonoomika paljudest eesmärkidest; 2) Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärgiks on leida lahendus põhiprobleemile piiratud ressursid versus piiramatud vajadused; 2. VALE; Hüviste piiratuse all mõeldakse seda, et selliseid ressursse (või taoliste ressursside abil valmistatud hüviseid) ei jätku kõigile soovijatele 0-hinnaga (e tasuta jagamise korral); 3. VALE; Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust ongi ta kasulik (sest keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemidest; vastus b) ei ole probleem vaid kirjeldus; 6. b; vastusvariant c) on igal juhul vale; a) ja d) samuti valed; 7
See on tõesti loetletutest kõige tõenäolisem tootmisvõimsust kasvatav tegur. ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus. Küsimus 19 Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta Valmis kasulik. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah, mudelid reaalse maailma, sh majandusprotsesside lihtsustatud esitusena aitavad meil paremini mõista nende protsesside tegelikku sisu, tähendust ja mõju. Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada
meie rühma, kultuuri või subkultuuri liikmed. Westley ja McLeani mudel Informatsioonile kui sotsiaalsele tarbele on üles ehitatud ka psühholoogide Bruce Westley ja Malcolm S. McLeany mudel. Sisuliselt on see Newcomb'i ABX-mudeli edasiarendus, mis peab silmas massikommunikatsiooni eripära. X1 X2 X3 X4 · · Xn Westley ja McLeani mudeli algkuju Saatja valib ja abstraheerib midagi X-ist ning saadab selle sõnumina (X 1) B-le. X-id võivad olla tervikuna või osaliselt B "avastamisulatuses" (X1b) või väljaspool seda. B annab A-le tahtmata tagasisidet (fBA). X1 X2 X3 X4 · · Xn Westley ja MacLeani massikommunikatsioonimudel Westley ja McLean on teinud Newcomb'i mudelis kaks olulist muudatust. Esiteks on nad
…ühiskond võib toota 5 ühikut hüvist A VÕI 20 ühikut hüvist B. töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale. ÕIGE mikro ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. VALE (uurida kuidas ühiskond jaotab piiratud ressursse vajaduste rahuldamiseks) hüviste piiratuse all mõeldakse seda et nad on mõne inimese monopoolses omanduses… VALE kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust pole ta kasulik. VALE X ja Y vahel on võrdeline seos kui hüpoteesi kohaselt x suureneb kui y suureneb. ÕIGE Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise erinevaid kombinatsioone mida ühiskond võiks toota. ÕIGE Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool TVKd sest inimeste vajadused on piiramatud. VALE (pole kättesaadavad)
Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib 7. Selgitage mõtet, et filosoofia on kriitiline! Filosoofilise probleemi püstitamine algab kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on kriitiline kolmes suhtes: tavaarusaamade suhtes, iseenese eelduste suhtes, teiste filosoofide suhtes. 8. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes! Filosoofia kahtleb tarkuse otsinguil, mitte ei paku valmistõdesid, dogmasid, mida kahtluse alla ei seata
2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma. Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit. 8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on
Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on Reeglina peetakse filosoofiat mingis mõttes ratsionaalseks. Milles seisneb filosoofia tõsi,et päike paistab, siis... ratsionaalsus? 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine TEADMINE ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia 1.Iseloomustage vähemasti kolme epistemoloogia põhiprobleemi. religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on enesekaitseks rünnata B-d?) teadmise kriteeriumid
!!!! eelarve vähenemine Küsimus 18 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevaist toob kõige tõenäolisemalt kaasa võimaliku tootmise pi nihke paremale? Vali üks: Töötajate arvu vähenemine !!! Töötajate haridustaseme tõus Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus ressursside ümberpaigutamine ühe kauba tootmiselt teisele Küsimus 19 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pol kasulik. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 20 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mikro- ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saad Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 21 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ressursside piiratuse all mõeldakse seda, et nad on mõne inimese või organisatsiooni monopoolses omanduses; kui nad oleksid võrdselt jaotat poleks nad piiratud. Vali üks:
Kes peaks valitsema? relativism (õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised) esteetikaline relativism (ükski asi pole iseenesest ilus või inetu) Kas ilu siis on või ei ole suhteline? õigusfilosoofia haridusfilosoofia 7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! 1. Filosoofia kritiseerib ja argumenteerib. (Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist.) 2. Filosoofia abstraheerib. (Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA-l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid). (Analüüsitakse mõisteid ja ja teooriaid jne...) 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoof argumenteerib mitte ei jutusta. Filosoofia ei paku meile valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Kriitiline mille suhtes? 1
VTP kõvera nihet aga sellega ei toimu. Töötajate arvu vähenemine Töötajate haridustaseme tõus Tarbijate vajaduste ootamatu ja oluline tõus Tagasiside Võimaliku tootmise piiri nihke paremale toob loetletutest kõige tõenäolisemalt kaasa töötajate haridustaseme tõus, sest seeläbi paraneb ilmselt tootmise efektiivsus. Küsimus 19 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust, pole ta kasulik. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vastupidi - ilma mudeleid kasutamata oleks meil tegelikku reaalset maailma, sh majandusprotsesse väga keeruline kirjeldada ja mõista. Mudel ongi oma olemuselt reaalse maailma lihtsustus, millega püütakse kirjeldada nähtust või protsessi tema kõige üldisemates ja iseloomulikumates omadustes. Küsimus 20 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
reeglina kahtluse ja kriitikaga. Selle poolest erineb filosoofia religioonist. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1.1.Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 1.2.Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 1.3.Oma enese eelduste suhtes. See võib viia hukkamisteni: Sokrates–mõisteti surma Ateenlaste poolt 2. Filosoofia abstraheerib (eraldamine). Kõik probleemid teisendatakse konkreetsest vormist abstraktsesse. nt. Kas USA- l on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki?-> Kas A-l on õigus enesekaitseks rünnata B-d?) 3. Filosoofia analüüsib (mõisteid) aga ka väiteid, teooriad jms–nende varjatud eeldusi. See ei tähenda et filosoofid jõuavad samadele tulemustele. Nad kritiseerivad vastastikku üksteise analüüse. Analüüsitakse mõisteid ja teooriaid jne...
eesmärgipärane lihtsustatud esitus (n. mänguauto, mat. valem või võrrandisüsteem, geograafiline kaart, filmi stsenaarium, tarkvara kood/prototüüp, mõttemall,..). Modelleerimine on ’reaalse’ maailma (mudeliga vahendatud) käsitlemise viis. Mudel kui ’reaalse’ maailma (fokusseeritud) käsitlemise vahend (keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib). Mudel esitab reaalse maailma (= objektsüsteemi, semantikavaldkonna) vaate (interpretatsiooni). o Väljendab (kellegi) teadmist selle maailma (mudeli kontekst) kohta Ühest ja samast reaalsusest eksisteerib N erinevat võimalikku vaadet/interpretatsiooni/mudelit. [Sama mudelit saab põhimõtteliselt rakendada erinevatele reaalsustele/kontekstidele (sama mudeli erinevad interpretatsioonid)] M
Suuline edasiandmine on individualiseeritud, sest edasiandmine on piiratud ulatusega. Lähtudes suulisusest on paljud õigusantropoloogid seisukohal, et grupid kus kehtis arhailine õigus ei saanud olla väga suured. Samas ei ole selle kohta mingit selget seisukohta. Rääkides õiguse esmasest kirjapanekut kaasneb sellega ka tavaliselt ilmaliku võimu teke. Samas ei tähenda üleminek kirjalikule õigusele kaasa indiviidi turvalisuse tõusu, sest kirjapanek abstraheerib õigust ning kaugendab seda inimesest. Kirjapanek ei kasva välja arhailise õiguse enda vajadusest sest arhailine õigus on võimeline säilima läbi aegade. Iga kirjapanek vähendab õiguse mälulisust. Järgmine suur erinevus modernse õigusega on arhailise õiguse kollektiivsus. Tähtis on mingi sotsiaalse grupi liikmesaatus. Kuni kõrgkeskajani on õigus isade õigus, alles seejärel toimub transitsioon territoriaalsele õigusele. Vaatamata arhailise õiguse põhinemisel isikust on
viigide parteis. Locke oli oma elu lõpuks väga kuulus, kuid seda mitte poliitfilosoofia poolest, vaid tema kuulsaim teos oli "An Essay Concerning Human Understanding" (1689), kus ta ütles, et inimene on sündides "puhas leht" ehk tabula rasa ning kõik teadmised saab inimene vaid elukogemuste kaudu. Locke'i peetakse sensualismi oluliseks esindajaks, kuna ta väidab, et inimese meeleline kogemus on kõigi tema teadmiste allikas (inimene kogu aeg võrdleb, ühendab ja abstraheerib oma teadmisi oma kogemuste põhjal). Locke oli erinevalt Hobbesist ja Machiavellist ka sügavalt usklik, kuid see ei takista tal sügavalt uskuda ka inimese mõtlemisvõimesse. Tema poliitilise filosoofia tuntuimad teosed on Two Treatises on Government. Need ilmusid tema eluajal anonüümselt, ja rahvas sai alles hiljem teada, et populaarsed raamatud on kirjutatud Locke'i enda poolt. Esimeses traktaadis kritiseerib ta Robert Filmeri (1588-1653) väidet, et kõik võim ühiskonnas on
tähistatav mõiste ei lange kokku sõna tähendusega. See on nii täiesti vältimatult ja alati iga samakujulise sõna-termini paari korral. Spetsialistide pahandamisel, et võhikud kasutavad nende terminit „valesti”, ega võhikute pahandamisel, et spetsialistid on üldkeele sõnale uue tähenduse andnud „meelevaldselt”, ei ole lihtsalt mõtet. Lühidalt • Looduses leidub mitmesuguseid objekte, näiteks kajakaid. • Inimene abstraheerib neist mõisted, näiteks kajaka mõiste on inimese ettekujutus kajakast. • Kõige lõpuks otsustab inimene tähistada oma kajaka mõistet tähejadaga (terminiga, sõnaga, väljendiga vms) kajakas. Küsimused 12. Terminid kui keelenähtused on sõnastikes kirjas igasuguse kahtluseta. Samamoodi vaieldamatult on objektid sõnastikest puudu – kuidas neid mere kohal lendavaid kajakaid ikka sõnastikku panna. Kahtlusi on aga mõiste puhul: kas mõisted saavad
annaabi.ee 
