ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 7. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased). 8. Selgitage mõiste kõhupressilihased.
oma pikkusest. Mis on staatiline lihaskontraktsioon? Selgitage. Lihase pinge kasvab, kuid ta ei lühene ja nähtavat liikumist ei toimu. Seda kasutatakse keha tasakaalu ja kehaosade asendi säilitamisel. 6. Selgitage mõiste hingamislihased Funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid. Sissehingamislihased jaotatakse 2 rühma: põhilihased võtavad alati osa sissehingamisest (diafragma, välimised roietevahelised lihased) ja abilihased, mis rakenduvad raskendatud hingamisel (kaelalihased, teised rinnalihased ja lülisammast sirutavad lihased, trapetslihas). Väljahingamine toimub peamiselt rindkere enese raskuse ja elastsuse tõttu. Lihasjõudu rakendatakse peamiselt forsseeritud või raskendatud väljahingamise puhul (kõhu lihased, sisemised roietevehelised lihased) 7. Selgitage mõiste kõhupressilihased. Kõhulihased koos vahelihase ja vaagnapõhja lihastega moodustavad kõhupressilihased, lihaste
Vabaneb (ja tekib) CO2, mis juhitakse kudedest ja rakkudest verre. Sisse- ja väljahingamise mehhanismi aluseks on rindkere õõne mahu ja rõhu muutused. Mahu suurenemine põhjustab rindkere õõnes rõhu vähenemise ja seetõttu õhk imetakse atmosfäärist kopsudesse. Väljahingamisel vastupidi rindkere õõne ruumala väheneb, rõhk tõuseb ja õhk surutakse kopsudest välja. Mahu muutused saavutatakse hingamislihaste abil, sügaval sissehingamisel lisanduvad ka abilihased. Sissehingamise ajal diafragma kontrahheerub ja liigub allapoole. Samal ajal kontr ka välised roietevahelised lihased ja tõstavad roided üles ning väljapoole, rindkereõõs laieneb, rõhk õõnes muutub võrreldes eelnevaga negatiivsemaks. Rindkereõõne laienemise ja rõhu languse tõttu liigub väljapoole ka pleura väline leste. Rõhk pleuraõõnes langeb ja nüüd liigub järele ka kopsukude. Kopsusisene ruumala suureneb ja rõhk langeb ning õhk imetakse trahhea ja
väljahingamine ning hiljem lisandub esinemine rögas, hingeldus, hingamisel osalevad rögaeritus. Haige hingeldus, veriköha/köha, abilihased, punetava, õhupuudus, valu temperatuur tõuseb hingamine kiunuv, palavikuhaige rindkeres seoses hiljem, RR langus, vilinatega. Köha, näoga. Võib esineda hingamisega tahhükardia,
võrdsustuvad (NB! Normaalselt on pleuraõõnes rõhk atmosfäärirõhust madalam ja nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile järgnevates bronhioolides on juba üksikud alveoolid, kus toimub gaasivahetus. Seda
peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on lapsel puudulikult arenenud ja väikelapsel on nende põletikku harva. Suuremal lapsel on see komplikatsioon
Rindkere liikumine: toimub roidelüliliigeste, roide rinnaku liigeste, rinnakupideme ja –keha vahelise kõhrliiduse liikumise ning roidekõhre kuju muutumise tagajärjel. 5. Hingamislihased, innervatsioon. Põhilihased: Roidevahelihased. Rindkereristilihas Diafragma- innerveerib diafragma närv Roidevahelihaseid ja rindgere ristilihast innerveerib roietevahenärvid Abilihased: Kõhusirglihas Kõhupõiklihased Astriklihased Innerveerib kaelapõimiku närvid 1 6. Õlavöötmeluud, nende ühendused, liigesed, sidemed, liikumine. Õlavöötmeluud ühenduvad omavahel: õlanuki-rangluu liigese ja kerega rinnaku-rangluu liigese abil. • Õlanuki-rangluu liiges . Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. On lameliiges.
??). Pleural on kaks lestet (???): sisemine ja välimine – nende vahele jääb pleura õõs. Kopsukelme on liikuv ja vastavalt sisse- või väljahingamisele muutub pleura õõne ruumala ja rõhk. Pleura õõs on hermeetiliselt suletud, välisõhk sinna ei pääse. Hingamiselundite hulka kuuluvad ka hingamislihased. Hingamise põhilihasteks on roietevahelised lihased: sisemised ja välised. Põhihingamislihasteks on ka diafragma. Hingamisel on elunditel ka abilihased – nende abil saab hingamist muuta sügavamaks. Abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Hingamiselundite iseärasused lastel * Ninaõõs kitsas ja limaskest õrn, veresoonterikas. Imik ei oska läbi suu veel hingata ja tema puhul on nohu esialgu tõsiseks probleemiks – takistab hingamist. Pisaranäärmete ja ninaõõne vahel on avar kanal – infektsioon kandub ninaõõnest silma. Ninaõõne kõrvalkoopad on puudulikult arenenud – põskkoopad ja koopad otsmikupiirkonnas
ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil. Roiete liikumisel tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad suurendades rindkere ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku
IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma Hingamise abilihased on õlavöötme ja kõhulihased - normaalsel rahulolekuhingamisel ei osale Hingamistsoon - piirkond, kus toimub peamiselt gaasivahetus Hingamisteede ülesanded: 1) Atmosfääriõhu juurdetoomine sisse hingamisel 2) "Alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure
- röga väljaköhimine raskendatud - hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud - kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. - rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem - kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased. Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel: - toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse - ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad:
hingamisteede ahenemise oht suurem Kopsud kude hea verevarustusega, seega täiskasvanuga võrreldes on lapse kopsudes suhteliselt rohkem verd ja vähem õhku. rindkere liikuvus väiksem ning hingamine pindmisem kopsude ventilatsioon tagasihoidlikum, seetõttu võivad voodihaigel lapsel suhteliselt kergemini tekkide kopsupõletik. Hingamislihased – sisemised ja välimised roiete vaheised lihased ning diafragma (vahelihas). Hingamise abilihased – kõhulihased, õlavöötmelihased, samuti rangluu ja rinnaku külge kinnituvad lihased. Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel: toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad:
diafragma kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu, sel puhul öeldakse: väljahingamine on passiivne. Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Väliseks hingamiseks on vajalik rindkeremahu muutumine - seda võimaldavad roiete ja vahelihase liigutused. Sissehingamislihased (peamiselt välimised roietevahelihased mm. intercostales externi) tõstavad roidekaari, suurendades rindkere läbimõõtu. Vastupidiselt toimivad väljahingamist teostavad väljahingamislihased (peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret
kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu, sel puhul öeldakse: väljahingamine on passiivne. Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Kopsude alveolaarventilatsioon. Surnud ruumid: Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates
peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, otsmikukoopad) on lapsel puudulikult arenenud ja väikelapsel on nende põletikku harva
roideid üles- ja ettepoole suurendavad rindkereõõne mahtu. Sisemised roietevahelised lihased, väljahingamislihased, soodustavad rindkereõõne mahu vähenemist ja passiivset väljahingamist. Pleuralestmete vahel valitsev alarõhk tagab kopsude liikumise ja on hingamismehaanika põhitegur. Õhu tungimisel pleuralestmete vahele (pleuraõõnde) surub õhk kopsu kokku, kops kollabeerub. Sellist olukorda nimetatakse pneumotooraksiks. Hingamise abilihased on kaela-, õlavöötme- ja kõhulihased. Kaela- ja õlavöötmelihased tavaliselt toetavad käte tõstmist ja tõstavad fikseeritud käe korral rindkeret, seetõttu võetakse need lihased appi hingamishäirete ja kehalise pingutuse korral. Seepärast tuleb hingeldavale patsientidele tagada võimalus käsi toetada. Hingamise reguleerimine Hingamiskeskus Piklikajus (medulla oblongata) asuvad hingamise ja vereringe vegetatiivsed keskused.