1826a astus Pariisi konservatooriumisse. Oli suur ooperihuviline. Ülikoolipäevil teenis elatist ooperikooris ja kitarritunde andes. Absoluutselt ei meeldinud Itaalia muusika. 1830a valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspiratsiooni allikas oli meeletu armastus inglise näitleja Harriet Smithsoni vastu. 17a anti talle noorte heliloojate ihaldatuim Rooma preemia, mis kindlustas 5ks a, millest 2esimest veetis Roomas, aasta pärast Pariisi naasmist abielluski Smithsoniga ja 9 a tegutses helilooja, dirigendi ja muusika kriitikuna. Järgmised 20 a veetis oma suurema aja kontsertturneedel Belgias, Saksamaal, Austrias, Inglismaal ja Venemaal. Kodumaal tema teoseid väga hästi vastu ei võetud. Välismaal läksid ta teosed paremini peale. Elulõpp sügavas masenduses, suri ta ainus poeg-elu mõte kadus. Läbinisti programmiline, idee aluseks oli kas kirj.teos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allutatud sisule
pidi Hannes uuesti sõjaväkke tagasi minema. Põides sai Hannes tutavaks Liidaga. Liida ja Hannes meeldisid üksteisele, kuid Hannes pidi uusti sõjaväkke minema. Pärast sõjaväest naasemist, läks Hannes koju. Mõni päev hiljem põles Turja talu peahoone maha ja mindi sauna elama. Kodus sai toit otsa, ja Hannes mõtles abielluda Liidaga ja minna elama Põidesse, kus on viljakad mullad ja nälga pole kunagi. Niisiis Hannes abielluski Liiidaga ja läks Põidesse Tondiojja elama. Ühel päeval tõi Hannes ajalehe ja luges sealt, et tema vend Klaus on uppunud. Pärast seda läks Hannes mitmeks päevaks Turjale elama. Hannes läks tagasi Põidesse elama. Tehti tööd ja elati hästi, kuid Hannese ja Liida suhted hakkasid halvenema. Nad riidlesid pidevalt, kuid ühel hommikul saadeti Hannesele kiri, et tema isa on halvatud. Nii Hannes läkski uuesti koju ning Liida tuli temaga kaasa
VanaEgiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. Pildid Hatsepsut Esimene naisvaarao Egiptuses Valitses 14731458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam
vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja Keller pakkus vanemat tütart ja Haydn abielluski Maria Annaga. 1761. aastal asus Haydn Ungari vürst Ezsterhazy teenistusse, ta töötas seal ligi 30 aastat. Kapellmeistrina pidi Haydn kirjutama instrumentaalmuusikat nii õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kontsertideks. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. Kui alguses võis ta kirjutada muusikat ainult õukonnale, siis hiljem lubati tal täita ka teiste metseenide tellimusi ning oma teoseid kirjastada. Nii tekkis tal tihedam side ka muude
lahkuda, kuid sai oma palvetele eitava vastuse. Sõitis salaja Kaukaasiasse, kus pandi ta ikkagist salajase järelvalve alla. Just 1820-ndate 2. poolel saavutas P loomingulise küpsuse. Pöördus proosa juurde. Ta kohtas Moskvas Natalja Gontsarovat ja armus temasse ning tegi abieluettepaneku. Isa antud Boldino mõisa pärast veetis P sügise seal(Boldino sügis). Ta jäi sinna pikemaks ja kirjutas palju. Talle meeldis sügisel kirjutada ja ei sallinud kevadel kirjutamist. Talvel P abielluski Moskvas. Puskini elu viimased aastad. Tema abieludraama ja surm. Teda hakkas huvitama ajaloo uurimine(Peeter Suur). Ta tegeles põhjalikumalt Pugatsovi ülestõusu teemaga. Suhted võimudega muutusid P'le talumatuks, nad sekkusid tema loomingusse ning eraellu. Nikolai 1. annetas talle kammerjunkru auastme, mis solvas P'd. P läks tülli Sergei Uvaroviga(riigitegelane, kes abiellus ministri inetu tütrega ja saavutas tänu sellele kiiresti edu)
Kuningas Gustav Vasa on üks esimestest rootslastest, kes ajalooallikates jõuliselt esile kerkib. Ta sündis 1496 Rydboholmi mõisas, mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Gustav abiellus Saksi-Lauenburgi hertsogitütre Katarinaga 1531. aastal ja kaks aastat hiljem sündis neil ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri põrutuse tõttu, mille ta sai kukkudes. Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, Margareta suri 1551. aastal. Hiljem abiellus Vasa Katarina Stenbockiga, et mitte surra lesena. Aastal 1512 ründas Taani kuningas Christian Stockholmi, mille tõttu mõlemad pooled kannatasid suurte kaotuste järel. Vaherahu sõlmimise tõttu saadeti kuningas Christiani laevale Gustav Vasa, kuid reetlik kuningas võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani
Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõik vaaraod pidid olema abielus kuninglikust soost naistega nii abielluski Thutomis III Hatsepsutiga, kuna kuninglikku verd pidid edasi kandma naised, siis pidid vaaraod sageli abielluma oma õe, poolõe või muu lähedase sugu-lasega. Kuninganna Hatsepsut lasi rajada endale suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Hatsepsuti vaaraoks saamisel, pidi ta loobuma Jumala abikaasa tiitlist koos kõikide kohustustega. Selle tiitli andis ta enda ja Thutmosis II tütrele Neferu-Ra'le. Nende tütar suri vara ja arvatavasti kasvatas Hatsepsut teda nagu
Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smithsoni vastu. 27.a-selt anti Berliozile noorte heliloojate ihaldavaim, Rooma preemia, mis kindlustas stipendiumi 5.aastaks, millest kaks esimest veedeti Roomas. Aasta pärast Pariisi naasemist abielluski Berlioz Harrietiga ning 9a tegutses ta helilooja, dirigendi ja muusikakriitikuna. Järgmised 20a sisustasid suure osa tema ajast kontsertturneed Belgias, Saksas, Austrias, Inglismaal, Venemaal. Pikkamööda tajus ta, et tema teoseid ei võeta kodumaal nii hästi vastu kui mujal, ka luhtus tema abielu, mistõttu veetis helilooja üha enam aega võõrsil. Ta oli oma teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Elu viimane aasta möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis
südame. Ning see toimus iga reede täpselt samas kohas. Nostagio lõi kartma ning vaatas kui rüütel oma karistuse täide viis. Nostagiol tekkis mõte. Ta laskis oma sõpradel ja sugulastel kutsuda Traversaro koos oma tütre ja naisega sinna samma järgmisel reedel lõunale. Kui reede kätte jõudis sättis ta laua nii, et kui too ratsanik ja tüdruk jälle ilmuvad, näevad seda kõik. Nostagio armastatud tüdruk oli nii ehmunud ning arvates, et sama saatus võib ka teda ees oodata, abielluski ta Nostagioga ning ka ülejäänud Ravenna daamid muutusid meeste suhtes palju vastutulelikumaks. Viies päev, viies novell. Neifile jutustas: Elasid kord Fano linnas kaks meest, Guidotto Da Ceremona ja Giacomino da Pavia, kui Guidotto suremas oli jättis ta Giacomino hoolde oma kasutütre. Ta kolis tüdrukuga Faenza linna. Suuremaks kasvades ületas tüdruk oma iluga kõik teised tüdrukud ning tema vastu tundsid suurt armastust 2 hästi kasvatatud noormeest, kes armukadedusest
Ta krooniti Reimsis 11. juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis- Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid pidutsemised veelgi meeletumaks. Prantslased uut kuningat ei sallinud. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd
I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis-Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid pidutsemised veelgi meeletumaks. Prantslased uut kuningat ei sallinud.
Näide: Kui Mari jaanitulel Tiinale sisistas, et ta on libahunt ja kinnitas, et ta nägi kuidas Tiina kilavate silmadega varssa vaatas ja hiljem peale varsa kadumist mitu päeva kodus midagi ei söönud. Mari on väga jäärapäine, töökas ja hooliv. Näide: Siis kui Margus talle ütles, et ta kavatseb Tiinaga abielluda, ei jätnud Mari oma jonni ja lõpuks kui Tiina kodust välja aeti abielluski Margus Mariga. 7. Neis kõigis on ühine see, et nad kõik uskusid suuremal või väiksemal määral libahuntidesse ja nõidadesse. Näide: Kui Tiina koju tagasi tuli ei lasknud peremees teda enam tuppa, samuti ei astunud tema kaitseks välja teised talu elanikud. 8. Tammarulaste orjameelsuse põhjustas see, et põlvest põlve oli nende perekonna liikmeid orjadeks olnud. 9
,,Madonna põldpüüdega" Peterburi Ermitaazis. Mis puudutab tema tolle aja portreedesse, siis need muutuvad käsitluselt veelsuursugusemaks. Väga palju maalis ta Londonis ka mitmesuguseid kaksikportreid. Hoolimata edukatest maalidest oli ta siiski õnnetu. Ta tundis end kui inimvarena. Et sellisest olukorrast väljatulla leiti, et parim oleks abielluda. Kuna see annaks talle uue mõtlemissuuna ning maalimiseks värsket energiat ja inspiratsiooni. Väidetavalt ta abielluski 1640. aastal Mary Ruthven`iga, kes oli võluv ning hästi kasvatatud neitsi. Ent kahjuks tegid siiski haigus ja pettumused van Dycki karjäärile ja elule lõpu. Van Dyck suri just enne Inglismaa kodusõja puhkemist 1641. aastal. 5 Van Dyck`i portreed Anthony van Dyck on väga peenetundeline meister, kelle pintslitehnika on paiguti kütkestavalt ilus, mahe ja peenetundeline; Rubensiga võrreldes on ta õrnem, närvilisem ja
pereisad on ka õnelikud, kui üks asi välja arvata. Nad mõlemad tahavad Scapini ennast ära tappa. Scapin arvab, et suudab sellest ka välja vingerdada. KÜMNES STSEEN Géronte on heas meeleolus, et oma tütart kohtab. ÜHETEISTKÜMNES STSEEN Octave võtab isa ees maski maha ning teatab, et ta ei saa Géronte tütrega abielluda, kuna ta juba on abiellunud ühe naisega. Nüüd saab ise ka teada, et tegelikult ta juba abielluski Géronte tütrega. Géronte aga Zerbinette vastu nii lahke ei ole. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Léandre räägib, et armastab seda tundmatut neiut ning kavatseb tema vanemad ülesotsida. Neiu rööviti kui ta oli nelja aastane ning ainus asis, mis talle jäeti on käevõru. Argante tunneb võru ära ning avastab, et tegu on tema enda röövitud tütrega. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN Carle teatab, et Scapinile kukkus ehitusel kivilõhkuja haamer pähe ning see lõi tal pealuu puruks,
kuningannaks toimusid Suurkirikus 1531. aastal, 24. detsembril. Katarina sai siis 18 aastaseks. 1533. aastal sündis neil esimene ja ainuke laps Erik. Kuninganna Katarina suri 22 aastaselt põrutuse tõttu mille ta sai kukkudes. Kuninganna Margareta Kui Katarina 1535. aastal suri, sattus kuningas taas seisu, milles ta oli enne oma abielu. Parasjagu möllav Krahvisõda ja teised konfliktid muutsid võimaluse abielluda mõne välismaise vürtsitütrega peaaegu olematuks. Seetõttu abielluski ta kõrgaadlisoost rootslannaga, Margareta Eriksdotteriga. Kokku sündis neil 10 last, kunin Margareta suri 1551. aastal Kuninganna Katarina Stenbock Gustav oli üle viiekümne aasta vana, kuni surmani leskmeheks jäämine oleks olnud sobimatu. Samuti olid ka tema veel väikesed lapsed jäänud peale Margareta surma emata. 11
Korinnat truudusemurdmises süüdistada saab, pigem sundis isa teda sellist sammu astuma. Nimelt oli Korinna isa kingsepp ja too värval üks tema alalisi kliente. Nii et kartus klienti kaotada ning lootus tütre olukorda kindlustada sundiski isa oma tütart mõjutama. Sokratesel polnud aga ei raha ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski. Esimest korda kohtas Sokrates Xanthippet pottsepaäris, kus too oma isa valmistatud asju müüs. Neiu oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Nii arvatigi, et Xanthippe on ainus inimene Ateenas, kes oma terava keelega saab ehk võitu tugevast Sokratesest. Seepärast tahtvatki Sokrates teda endale naiseks, sest see annaks ehk võimaluse neutraliseerida oma vastane. Xanthippe oli üpris sõjakalt meelestatud juba enne abiellumist, kuid abielus omandas ta lausa riiaka
juunil 1775. 16. mail 1770 abiellus ta Austria hertshertsoginna Marie Antoinette' iga, kellega tal oli kaks tütart ja poega. Marie-Antoinette sündis 1755 Viinis Austria keisri Franz I ja Maria Theresia noorima tütrena. Üsna varakult plaanitseti tema mehelepanekut Prantsuse troonipärijale Louis- Auguste' ile, et tugevdada Austria ja Prantsusmaa vahelisi sidemeid. 1770 vaid 15-aastane Maria Antonia (Antoinette'iks hakati teda kutsuma alles Prantsusmaal) abielluski Louis'ga ja ta sõitis kuningalossi Versailles'sse. Kuid sealne õukonnaelu teda eriti ei köitnud ja ta sisustas oma aega pideva lõbutsemisega. Pärast seda, kui 1774. aastal Marie Antoinette'i abikaasast sai kuningas Louis XVI ja temast endast kuninganna, muutusid pidutsemised veelgi meeletumaks. Prantslased uut kuningat ei sallinud. Iseloomult oli Louis XVI usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd
"Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'.Hatsepsut oli vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Nagu vaaraoperekondades tavaks, abiellus ta oma poolvenna (ja ainsa venna), liignaisest sündinud Thutmosis II-ga. Kui isa suri, tõusis viimane troonile. Thutmosis II oli valitsema asudes noor, ilmselt Hatsepsutist noorem.Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga. Asi oli selles, et kuninglikku verd ei kandnud edasi mehed, vaid naised. Vaaraoks saamiseks pidi mees abielluma kuninglikust soost naisega, sageli õe, poolõe või muu lähedase sugulasega. Tavaliselt oli selleks eelmise vaarao vanim tütar.Paaril oli tütar Neferu-Ra. Thutmosis II-l oli ühe Isise-nimelise liignaisega poeg, hilisem Thutmosis III. Kui Thutmosis II 1479 eKr noores eas, varsti pärast vaaraoks saamist suri, määrati pärijaks tema poeg Thutmosis III. (lk.37)
Tal ei olnud õnnestunud veenda Mart Saart ega ka poeg Ülot sõitma koos temaga. Hiljem Elise ja Heli enam Eestit ei külastanud. 1929. aastal tutvus Mart Saar Tallinnas Magda Takiga. Kuna Elise ja Heli Saare tagasitulek kodumaale näis heliloojale üha suurema küsimärgina, arenes tutvus Magda Takiga peagi ühiseks kooseluks. Vanadusperioodil oli Magda Mart Saarele hoolitsevaks abikaasaks. Kuigi kooselust sündis tütar Tuuli, pidas helilooja kirjavahetust ka Heliga. 20.veebruaril 1944.a. abielluski Mart Saar teist korda. Abikaasa oli Magda Takk. Mart Saar meenutab: "Jalutasin oma tulevase abikaasaga metsas. Olime noored ja tahtsime teineteise vastu äärmiselt viisakad olla. See oli Hüpassaares, minu kodukohas, kus on väga palju metsa. Oli väga ilus ilm, mets vaikne, päike paistis läbi männi latvade nii heledalt. Jalutasime, vestlesime ja tundsime rõõmu ühest ilusast päevast. Korraga oli ees porilomp.
annaabi.ee 
