pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad. Mullakihi paksus on väga õhuke
tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid Ebapärlikarp Kollane Käoking II kategooria liigid II kategooria liigid on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Kokku on selliseid liike 262. Näiteks: harilik sookold (sõnajalgtaim), harilik jugapuu (paljasseemnetaim), aasnelk (katteseemnetaim), sinisammal (sammaltaim), lilla kukeseen, apteegikaan (selgrootud loomad), kassikakk (selgroogne loom) II kategooria liigid Lilla kukeseen Apteegikaan Kassikakk III kategooria liigid III kategooria liigid on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Kokku on selliseid liike 243. Näiteks: karukold (sõnajalgtaim), emaputk (katteseemnetaim),
aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel seal kasvab mõlemaile 7 kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt
• Tugiasustamine – Mägi-kadakkaer; harilik kobarpea. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid • Populatsioonide taastamine või uute populatsioonide tekitamine Populatsioonide ümberasustamine – tõmmu käpp; nõmmnelk, aasnelk, laialehine neiuvaip Koosluste taastamine In situ (looduses) ja ex situ (loodusest ära, tehistingimustes). Üheks taastamise võtteks on elupaikade taastamine, samuti tuleks tunda liigi bioloogiat ja elupaiganõudlust. Liigid peavad olema geneetiliselt mitmekesisesd, et looduses ellu jääda. Peab olema geograafiliselt lähedane materjal. Hiljem tuleks teha seiret. Kas populatsioon on pikas perspektiivis
arvukuse ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks. Mõtekas vaid hea elupaiga kvaliteedi korral. Väikeste populatsioonide probleemid, nt: ● Mägi-kadakkaer Lasnamäe ● Harilik kobarpea 2008 Populatsioonide ümberasustamineon isendite (populatsiooni) üleviimine looduses ühest elupaigast teise. Ümberasustamist võidakse rakendada nt keskkonnamõju hindamisel ette pandud leevendusmeetmena. nt: ● Aasnelk 2005 Ihaste ● Tõmmu käpp 1996 Pivarootsi Koosluste taastamine ?? Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel ?? III Maastike taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Maastiku taastamise eesmärgid ● Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? ● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala
Sk. Nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad, vars sageli jämenenud sõlmekohtadega. Lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta. Õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine, õieneelus lisakroon, tolmukaid kümme, tupp liit- v. lahklehine. Vili: kupar, pähklike v. kuiv mari. Kasvavad kuivematel päikeselistel, sageli liivastel niitudel, loopealsetel, kinkudel; harva metsas ja niiskemas. N: nurmnelk, aasnelk, harilik seebilill, harilik põisrohi, valge pusurohi, punane pusurohi, tõrvalill, käokann, vesihein, nälghein, mets-tähthein, põld-kaderohi, põld-kadakkaer, vesitähthein, nisulill ehk äiakas, sööt-seiarohi. Sk. Roosõielised - liit- ja lihtlehed, lehed vahelduvalt, abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud. Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised, võib esineda välistupp, õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v
tõenäoliselt hävinud. Kaitsealuste hulgast arvati peale hävinute (ida-kiviürt, leeder-sõrmkäpp ja mägi-seahernes) välja näsiniin, kelle seisund on sedavõrd hea, et ta on väljaspool ohtu, ning alpi litterhein kui ilmne tulnukliik. Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast Eestis hävinud - süstlehine konnarohi, vesiks Äärmiselt ohustatud - läänesõrmkäpp, laanekannike Ohustatud turvastarn, aasnelk Ohualdis - väike konnarohi, meripuju Ohulähedane koeraputk, karulauk Ohuväline harilik vaher, harilik raudrohi Loomad: Eestis hävinud Tundrasikk, valgevööt-päevakoer Äärmiselt ohustatud - suur-konnakotkas, ebapärlikarp, siniraag Ohustatud viigerhüljes, kõre Ohualdis kaljukotkas, karvasjalg-kakk Ohulähedane kanakull, põldvütt Ohuväline aed-roolind, põder, sinikael-part TESTID I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale
Harilik luuderohi ( Hedera helix), (araalialised), LK2 Alpi võipätakas ( Pinguicula alpina ),(vesihernelised), LK2 Niidu-kuremõõk ( Gladiolus imbricatus), (võhumõõgalised), LK2 17 III kategooria 66 liiki soontaimi 16 liiki sammaltaimi, kaitsestaatus sarnane müügikeelule. 10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. Sügislill (Colhicum autumnalis), (sügislillelised), LK3 Aasnelk ( Dianthus superbus) ,(nelgilised), LK3 Kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum), (mailaselised), LK3 Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum harilik ungrukold, Huperzia selago Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum
X. Liigikaitse Osata nimetada looduskaitsealuseid liike igast kategooriast. Loomad: I kat. selgrootu- ebapärlikarp I kat. selgroogne- kõre, kaljukotkas, kalakotkas, lendorav II kat. selgrootu- apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas II kat. selgroogne- säga, mudakonn, metsis III kat. selgrootu- laiujur, tõmmuujur III kat. selgroogne- tiigi-, vee-, järvekonn, teder, kodukakk Taimed: I kat. kollane käoking, suur paelsammal, haruline võtmehein II kat. harilik jugapuu, aasnelk, sinisammal III kat. emaputk, karukold, harilik valvik Õhtumaa kaduvad liigid. 1.On poolparasiit – võtab juurtel olevate iminappadega vett ja mineraalsooli. Talle vajalik mõõdukas inimtegevus. – püst-linalehik. 2.Kasvab tammeenamusega segametsades. Lehetipud murduvad hästi kergesti. – roheline kaksikhammas 3.Isendite arvukus loetakse u 500. Neid ohustavad: saastatud, küttimine, kliimamuutused. – viigerhüljes 4.Leidub ainult Eestis, Ahvenamaal ja Ojamaal. Kasvab karjäärides,
tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ?
tahab teda enda aeda kasvama panna. Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 67. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 68. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 69. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 70. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ?
· Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) · Verehurmarohi · Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas · Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) · Harilik seebilill · Harilik põisrohi · Perek pusurohi · Tõrvalill · Käokann · Vesihein · Nälghein · Põld-kadakkaer · Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) · Nisulill · Sugukond kurerehalised
Sugukond magunalised Piimmahlaga rohttaimed, viljaks paljuseemneline kupar Perek magun (unimagun, kukemagun, liivmagun) Verehurmarohi Sugukond nelgilised Rohttaimed, putuktolmlejad Vars jämenenud sõlmekohtadega Lehed kitsad, vastakud, abilehtedeta Kaheli õiekate, korrapärane, viietine Kasvavad kuivematel , liivastel niitudel, loopealsetel, harva metsas Perek nelk (nurmnelk, aasnelk) Harilik seebilill Harilik põisrohi Perek pusurohi Tõrvalill Käokann Vesihein Nälghein Põld-kadakkaer Perek tähthein (vesitähthein, mets-tähthein) Nisulill Sugukond kurerehalised Perek kurereha (soo-kurereha, aas-kurereha, mets- kurereha, verev kurereha, pehme kurereha) Kurekael Sugukond sõstralised
Igasugune pinnase struktuuri muutus võib hävitada kuldkinga eose. 68. Kuidas kaitsta kaitsealuseid taimi parkides ja puisniitudel? Parkides ja puisniitudel peab äärmiselt ettevaatlik olema muru hooldamisel, eriti selle niitmisel. Kogemata võib nii mõnegi haruldase liigi niimoodi hävitada. 69. Nimeta dekoratiivseid kaitsealuseid taimi? Käpalised, niidu kuremõõk, siberi võhumõõk, kobarpea, kollane käoking, vesiroosid, kollad, luuderohi, aasnelk, nõmmenelk jt. 70. Millised ohud on kaitsealuste karpide elupaikades ja kuidas neid ohte vältida? Karpe ohustab jõgede süvendamine, lendmuda, veekogu reostumine ja peremeeskalade puudumine veekogus. Kaitsealuste karpide elukohas tuleks vältida väetiste, ja muude kemikaalide vettejõudmist, liigset kalapüüki ja jõepõhja tarbetut süvendamist. 71. Mis ohustab kimalasi? Miks on kimalased looduskaitse all? Mis tähtsust neil on ?
täidisõieline vorm on levinud dekoratiivtaimena), perek nelk (kultuurnelgid on aretatud peamiselt habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on eriti hinnatud, Eestis on levinud aasnelk, nurmnelk, nõmmnelk. 33. SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed. * Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena ning umbrohtudena asulate läheduses. * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud.
-suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. -kaitsealuseid liike: niidu-asparhernes Soostunud niidud -esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. -mullad on sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. -on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest -on levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis
aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand- orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi, harilik nõiahammas, hobumadar, aasnelk, kukesaba. Soostunud niidud esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel –seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulikke taimi. Mullad on soostunud niitudel sageli lubjarikkad ja suviti kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis
annaabi.ee 
