milles on teatud sõna. 2. hinnakiri filetype:xls leiti 686 tulemust. Nii saab Googlest üles leida teksti-, tabelarvutusdokumentide ja pdf-faili. Aga seda saab sundida otsima ka ainult näiteks pdf- dokumentides olevast tekstist. Selleks kasuta märksõna filetype: millele järgneb ilma tühikuta soovitud failitüübi laiend. 3. banner filetype:fla leiti 474 tulemust. Aadressiotsing 1. allinurl: tuuker veebilehe tulemusi on umber 1 810. Tulemuseks on need veebilehed, mille aadressis sisaldub kusagil sõna tuuker. Veebilehed, millel on tekstis see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. 2. llinurl: salajane veebilehe tulemusi on 6 200. 3. allinurl: kala veebilehe tulemusi on 534 000. Kombineerimine 1. politsei OR abipolitsei OR heakord site:tallinn.ee leitakse tallinn.ee veebileht, kus esineb kas politsei, abipolitsei või heakord, kuid mitte kõik koos. Tulemusi leiti 31 500. 2. ,,*laulupeo kava" OR tantsupidu site:edu
doc-vormingus referaate saad sa otsida näiteks niimoodi: referaat filetype:doc. Jah, sa võiksid ka teha tavalise otsingu referaat.doc, aga sel juhul ei leiaks sa referaate, millel on teine nimi. referaat filetype:doc hinnakiri filetype:xls majandusnäitajad filetype:ppt 6. Veebilehe otsing Leidmaks veebilehti, millest on sul meeles vaid üksik sõna, siis kasuta märksõna allinurl: koos sellele vahetult järgneva otsingusõnaga: allinurl:tuuker. Tulemuseks on ainult need veebilehed, mille aadressis sisaldub kuskil sõna tuuker. Veebilehed, mille tekstis on see sõna sees, kuid mitte aadressis, selle otsinguga välja ei tule. allinurl:tuuker allinurl:salajane allinurl:synnipaev 7. Lähene loovalt Varasemates punktides loetletud trikke saab omavahel kombineerida. Kuidas leida kõiki riik.ee veebis olevaid dokumendifaile, milles on juttu kartulitest? Niimoodi: kartul site:riik.ee filetype:doc. Kuidas leida
10 153 179 703 Tabel 1 Päis Keha * Lahter Rivi Lahter Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, B13, milledele AB21, B3:H53 eelnevad vastavalt tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 R1C1-tüüpi
Arvutid k sessor mälu s Tabel 1 1 Päis Keha Kokkuvõte * * Lahter Rivi Lahter * Lahter 0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, milledele B13, AB21, eelnevad vastavalt B3:H53tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28,
3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile). Seega näitab kohtvõrgu suurust ning varjab laivõrgu osa IP-aadressis. 5) Mis ülesandeid täidab kohtvõrgus ruuter? · Annab arvutitele võrguaadressid (DHCP) · Andmete (pakettide) edastamine erinevate kohtvõrkude vahel (vähemalt 2 kohtvõrku) · Võrguaadressite tõlkimine (NAT) kui soovitakse ühendada mitut arvutit ühe globaalse IP-aadessi taha 6) Mitu arvutit saab olla alamvõrgus maskiga 255.248.0.0? 2nd süsteemis: 11111111.11111000.00000000.00000000 Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)
perenimedega inimeste isikukoodid, ees- ja perenimed ning aadressid. 15 Filtreerida töölehele Filter_1 üle 50-aastaste koeraomanike isikukoodid. Väljastada töölehele Filter_2 inimeste nimed, kelle ees- ja perenimi algab sama tähega. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenimed, kelle aadressis esineb tähekombinatsioon "mäe". 17 Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. 18 Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50-60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise.
printimisel lärmi. Kasutab kujutise tekitamiseks spetsiaalset tahma (sarnaselt koopiamasinatele). (Printer, 2010) Klaviatuur (vt joonis 4) – võimaldab arvutisse andmeid ja korraldusi sisestada. Saab sisestada tähti, numbreid, kirjavahemärke, erimärke (näiteks @ märk elektronposti aadressis) ning veel on klahvid, mille tähendus sõltub programmist (funktsionaalklahvid). (Klaviatuur, 2010) Joonis 4. Klaviatuuri põhilised klahvid 2.2.1 Klaviatuuri klahvid Klaviatuuri klahvistik jaguneb mitmeks tähtsaks osaks. (Eljas, 2010) Põhiklaviatuur: Täheklahvid (vt joonis 5) – on väike- ja suurtähtede sisestamiseks. Eesti klaviatuuril on nn. QWERTY- paigutusega täheklahvid nagu sarnastel
[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research
See teeb protsessori töö kiiremaks. Tavaliselt kasutatakse realiseerimiseks SRAM-i. Otsevastavus: lihtsaim vahemälu organiseerimisviis. Infot loetakse mälust plokkidena, mälu on jaotatud segmentideks, millest iga sisaldab teatud hulga plokke. Aadress sisaldab segmendi, ploki ja sõna aadressi. Igal plokil oma koht. Korraga saab olla 1 plokk 1 jne. Assotsiatiivne: ei ole segmente, aga on plokid. Otsitakse sõna tema ühe osa järgi. Plokid ei ole järjestatud. Aadressis on ploki ja sõna aadress. Kogumassotsiatiivne: hulk paralleelselt töötavaid otsevastavusega vahemälusid. Võib olla mitu 0-plokki. Otsimine assotsitatiivsel põhimõttel. Plokkide asendamise strateegiad: Kõige vähem kasutatud (recently), kõige harvem kasutatud, kõige kauem vahemälus olnud, juhuslik, järjestikune uuendamine Pooljuhtmälud Pooljuht RAM-i mälud on valmistatud pooljuhtidest, kasutades mikroskeemide valmistamise tehnoloogiat. Jagunevad säilivateks ja
märkide abil · murdepäraste nimede ametlikustamine on lubatud 14 · eksonüümid lisatakse endonüümi alla II kohale, väiksemalt · reeglina võib igal kohal olla üks ametlik nimi · kaks ametlikku nime, neist üks põhi- ja teine rööpnimena, võib olla aadressis kasutataval asustusüksusel · samanimelised ei või olla: haldusüksused; ühe valla või linna piires olevad asustusüksused; ühe asustusüksuse piires olevad nimeobjektid · kohanimeks ei saa olla: veel elus oleva isiku nimi (pühendusnimi tänavad tavaliselt); labane ja halvustav nimi; nimi, mis sisaldab numbreid või lühendeid; nimi, mis ei vasta eesti õigekirja reeglitele - eesti keeles on kohanimed OMASTAVAS KÄÄNDES.
[e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev) E-meedia tüübid on näiteks [WWW], [CD-ROM], [e-ajakiri], [Online]. 5.2.1. Vaba juurdepääsuga elektroonilised allikad Vaba juurdepääsuga allikate korral esitatakse nende täielik aadress (URL), mis aga ei ole seotud viidatava allikaga ja võib muutuda. Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p.
sobiv diagramm. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga Koostada risttabel hobide tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle esinemissageduse analüüsimiseks vanus on üle 50. meeste-naiste ja linnade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja Risttabeli andmete alusel koostada perenimed, kelle aadressis esineb sobiv diagramm. tähekombinatsioon "mäe". 17 Koostada risttabel lemmikloomade Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate liigi ja hulga kohta sugude ja linnade kassiomanike isikukoodid. lõikes.
sobiv diagramm. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga Koostada risttabel hobide tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle esinemissageduse analüüsimiseks vanus on üle 50. meeste-naiste ja linnade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja Risttabeli andmete alusel koostada perenimed, kelle aadressis esineb sobiv diagramm. tähekombinatsioon "mäe". 17 Koostada risttabel lemmikloomade Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate liigi ja hulga kohta sugude ja linnade kassiomanike isikukoodid. lõikes.
vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenimed, kelle aadressis esineb tähekombinatsioon "mäe". Filtreerida töölehele Filter_1 üle 50-aastaste koeraomanike isikukoodid. Väljastada töölehele Filter_2 inimeste nimed, kelle ees- ja perenimi algab sama tähega. Filtreerida töölehele Filter_1 nende töötajate hobid, kelle vanus on üle 40 ja palk rohkem kui 15000. Väljastada töölehele Filter_2 korduvate perenimedega inimeste isikukoodid, ees- ja perenimed ning aadressid.
sobiv diagramm. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga Koostada risttabel hobide tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle esinemissageduse analüüsimiseks vanus on üle 50. meeste-naiste ja linnade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja Risttabeli andmete alusel koostada perenimed, kelle aadressis esineb sobiv diagramm. tähekombinatsioon "mäe". 17 Koostada risttabel lemmikloomade Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate liigi ja hulga kohta sugude ja linnade kassiomanike isikukoodid. lõikes.
sobiv diagramm. 16 Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga Koostada risttabel hobide tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle esinemissageduse analüüsimiseks vanus on üle 50. meeste-naiste ja linnade lõikes. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja Risttabeli andmete alusel koostada perenimed, kelle aadressis esineb sobiv diagramm. tähekombinatsioon "mäe". 17 Koostada risttabel lemmikloomade Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate liigi ja hulga kohta sugude ja linnade kassiomanike isikukoodid. lõikes.
võimalus CPU-de vahel. 3. Vahetu adresseerimine operandide aadressid on sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus. 4. Autoinkrementne pinumälust lugemiseks saadakse aadress registermälust, sellele lisatakse operandi mõõt ja tulemus läheb pinumälu järgmisse aadressi. 5. Autodekrementne registrist lühike aadress, mille järgi operandid ja mõõt pinumälusse. 6. Segmenteerimine käsukood ja segment aadressis kui kõik andmed on ühes pinumälu segmendis, segmentidevaheline liikumine käsuloenduri abil. 7. Indekseerimisega aadressi baas R indeks + nihe -> kui palju peab operandide liikumiseks edasi liikuma. 8. Baseerimisega käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressi baas asub baasiregistris. 9. Baseerimise ja indekseerimisega nii indeks- ja baasregistrid. 10. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe.
Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi. Vahemälus on igal plokil oma koht. Otsevahetusega vahemälu: Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja sealt võrreldakse vahemälus olevat segmedi numbrit protsessori aadressis oleva segmendi numbriga. Kokkulangemise korral on plokk õigest segmendist vahemälus ja seal otsitakse juba olemasoleva ploki seest protsessori aadressi sõna aadressi järgi vajalik sõna. Selline viis on lihtne ja suhteliselt odav, kuid probleem tekib tsüklitega. Assotsiatiivne vahemälu – ei ole jagatud segmentideks, kuid on olemas plokid. Aadress koosneb kahest osast : ploki aadress ja sõna aadress. Sellise viisi puhul võib olla vahemälus ükskõik milline plokk põhimälust
Suhtaadressis (näiteks A1, E13) muutuvad ranumbrid ja/voi veerutähised nii, et sihtkohas ta viitab lahtrile, mille suhteline asetus on sama, nagu see oli lahtril, millele antud aadress viitas lähtekohas. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki ühte veergu voi piki rida. Esimesel juhul muutub ainult reanumber, teisel juhul - veerutähis- Absoluutaadress ($A$1, $E$13) kopeerimisel ei muutu ning jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas lähtekohas. Sega-aadressis (A$1, $A1) voib muutuda ainult see osa, mille ees ei ole dollari ($) märki. Algselt on valemites kasutatavad lahtriaadressid suhtelised - st nad muutuvad kopeerimise suunas. Selleks, et mingi aadress valemis jääks kopeerimise käigus muutumatuks, tuleb see muuta absoluutseks. Valemisse sisestatava lahtriaadressi muutmiseks absoluutseks on koige lihtsam kasutada klaviatuuri ülemise -funktsiooniklahvide rea klahvi "F4". Kasutades valemi loomisel hiirega
(Line - minimaalne vahemäluga vahetatav info hulk (4-16 baiti)). Mälu on jagatud segmentideks (Set), millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi (joonis 3.50). Vahemälus on igal plokil oma koht. Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on otsevastavusega vahemälus väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja seal võrreldakse vahemälus olevat segmendi numbrit protsessori aadressis oleva segmendi numbriga. Kokkulangemise korral on plokk õigest 10 segmendist vahemälus ja sealt otsitakse juba olemasoleva ploki seest protsessori aadressi sõna aadressi järgi vajalik sõna. 2. Assotsiatiivne vahemälu Assotsiatiivne vahemälu ei ole jagatud segmentideks, kuid endiselt on olemas plokid. Aadress koosneb kahest osast: ploki aadress ja sõna aadress (joonis 3.53)
submitexpress.com/analyzer/). Siinkohal oleks oluline 68 märkida, et need protsendid on lihtsalt suurusjärgust arusaamiseks: peaasi, et see oleks vähemalt 1% ja mitte üle 3%. Ei ole olemas mingit ideaalset sõnatiheduse protsenti. 4. Optimeeri oma veebiaadressid Google ja teised määravad ühe lehekülje olulisust ka veebiaadressi (URL) järgi. Kui võtmesõna, millele sa oma lehte optimeerid, sisaldub ka selle konkreetse lehe aadressis, siis see aitab tublilt kaasa. Näiteks: http://www.sait.ee/index.php?lk=3434&ala=23&teenus=5 ei ütle aadressis mitte midagi selle sisu kohta, samas kui http://www.sait.ee/koolitused/ või http://www.sait.ee/koolitused.html ütleb täpselt, millega tegu. Optimeeri oma veebilehe kõik lehed selliseks, et need sisaldaks nendel lehtedel sisalduva infoga seotud võtmesõna. Kui sa ei ole ka veel oma domeeninime ostnud, siis alati on hea mõte sinu valdkonna enimotsitud
või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond, riik (kui adressaat asub välismaal). Viimane sihtkoht märgitakse suurte tähtedega. Näide: Hr Karl Kask AS Jarmo Jaama 4 32421 TARTU ISIKLIK Hr Karl Kask Heina tn 9 10611 TALLINN 5.4. Kirja adresseerimisel välismaale kirjutatakse aadress ladina tähtede ja araabia numbritega. Riigi nimi kirjutatakse suurtähtedega viimasele kohale aadressis. Näide: Bruant and Son 72 Golders Street London EC1 53H ENGLAND 5.5. Mitmele adressaadile saadetava kirja adressaadiväljale võib märkida kuni 7 adressaati tähestiku järjekorras ning konkreetsele adressaadile tõmmatakse joon alla. 5.6. Kui adressaadid adressaadiväljale ei mahu, siis märgitakse adressaadiväljale üks adressaat koos postiaadressiga, ülejäänud adressaadid lisaadressaatide reale ilma postiaadressita (asub
kasutusmärge on kirja kasutamise korda tähistav märge (näiteks, isiklik, ärisaladus), mida vormistatakse vajadusel; adressaat on organisatsioon või selle allüksus, füüsiline või ametiisik, kellele kiri suunatakse. Kui kirjal on mitu adressaati, siis adressaadi nimed esitatakse tähtsuse või tähestiku järjekorras. Vastuskirjad adresseeritakse alati kirja saatnud isikule, kui dokumendis ei ole märgitud teist adressaati. aadressis on sideandmed, et kiri jõuaks adressaadini. Üldine struktuur on järgmine: o organisatsiooni või isiku nimi viisakustiitliga o struktuurüksus (vajadusel) o tänav, maja o asula või sidejaoskond o sihtnumber ja linn (või maakond) 32 Lidia Feklistova o riik (kui kiri saadetakse teise riiki)
Ruuter on masin, mis ühendatud korraga mitme kohtvõrguga ja mis otsustab, kuhu kohtvõrku pakett edasi saata. Interneti alusprotokolli (IP) kasutamise põhi-ideed Aadress: iga saadetava tekstijupiga pannakse kaasa selle masina aadress, kuhu tekst saata tuleb. See on analoogiline hariliku ümbrikuga: tekst on ümbriku sees. ümbriku peal on saaja aadress (ja tagaküljel ka saatja aadress) 4 baiti IP aadressis on nagu aadressi-read: maja, tänav, linn, riik ruuter-arvutid on nagu postkontorid ja sorteerimispunktid traadid on nagu veomasinad, mis posti kontorite vahel veavad Paketid: harilikku ümbrikku aga ei mahu terve entsoklüpeedia kümme köidet! Mida teha? Paneme eraldi köited eri ümbrikutesse ja saadame kümme ümbrikku. Nii ka internetis: Pikad tekstid lõhutakse väiksemateks juppideks (nn pakettideks)
plokkidena. Mälu on jaotatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Aadress sisaldab segmendi, ploki ja sõna aadressi. Ühe numbriga plokke eri segmentidest võib olla ainult üks. See teeb tsüklid aeglaseks, kuna võib tekkida vajadus laadida kogu aeg üht ploki numbrit ümber. Segmendi number asub ploki juures. Ploki adresseerimine on lihtne ja suhteliselt odav. Assotsiatiivne vahemälu – aadressis ploki ja sõna aadress. Vahemälus võib olla ükskõik milline plokk vahemälust. Adresseerimine toimub sõna mingi osa järgi, mis on riistvaras väga kiire, sest kõiki sõnu kontrollitakse paralleelselt. Sellisel juhul on teada ka ploki aadress, mille olemasolu kontrollitakse vahemälust. Põhimälu poole paardumisi on vähem, kuid assotsiatiivne mälu on kallis. Tsüklitega probleeme ei teki. Kui vahemälus plokki ei leidu, tuleb see asendada. Meetodid:
Tavaliselt saad klaviatuurilt numbreid kahest kohast: 14 1. Kõige parempoolsematelt klahvidelt 2. Funktsiooniklahvide all ehk täheklahvide peal on samuti numbriklahvid Kumbadelt klahvidelt numbreid sisestad on muidugi sinu oma asi, aga ikkagi kaks soovitust: · Kui numbreid on palju, siis on mugavam neid sisestada parempoolsetelt. · Kui numbreid on üksikuid (näiteks aadressis "Vabaduse plats 2"), siis on sul ju näpud täheklahvidel ja see üksik number on mugavam võtta täheklahvide peal olevalt numbriklahvilt. Laptoppitel parempoolseid klahve ei ole. Küll aga on kindlasti numbrid täheklahvide peal! Positiivsed numbrid Tavaliselt kirjutad ikka positiivseid numbreid ehk lihtsalt 1 või 2. Siin pole plussmärki vajagi kirjutada. Pealegi kui kirjutad näiteks +4, siis programm eemaldab ise selle plussi.
annaabi.ee 
