Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet.
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest
Autor: Margus Karu Margus Karu sndis 1984.aastal Tallinnas. Prast pinguid filmireii erialal ttas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi
httide kivivundamendid. Need koosnesid suurtest rnipankadest. Seni olid rnikivikogumid alati eksimatult tunnistust andnud lhedalasuvast hauakambrist. 1920. aastaks oli kogu kolmnurk lbi uuritud kuni tlishttide vundamentideni. Carnarvon ja Carter prasid oma thelepanu enam naaberorule, ilma et leidnuks sealt midagi mrkimisvrset. Nad olid kuus aastat otsinud midagi, millest nad ei teadnud, kas see ldse olemas on. Kuus aastat, mil neid piinas pevast peva kahtlus, kas kogu kulutatu end ldse ra tasub. Kuus aastat, mille jooksul neid aga midagi sundis edasi minema. Ja siis sndis kik viie peva jooksul. 28. oktoober 1922. Howard Carter tuleb ilma lord Carnarvonita Luksorisse. Ta vrbab vljakaevamisteks tlised. 1. november 1922. Carter alustab Kuningate orus uusi kaevamisi. Ta tmbab kraavi Ramses VI haua kirdenurgast lunasse. Kraav viib tpselt lbi tlishttide tulekivist vundamentide. 4. november 1922
Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E
Indrek kohtas Rahva Sbra toimetuses sdurit(Timofei), kel oli hdasti raha vaja. Teised pidasid teda nuhiks ning seega raha ei saanud. Indrek aga andis talle selle raha ise. Sdurid saadeti maale talupoegade kallale. Ka Indreku pere elas maal ning seega ta seletas sdurile natuke olukorda. Sdur vandus, et ei tee neile ning nende omastele midagi ja rgib seda ka teistele edasi. Nad jtsid hvasti ning Indrekut valdas retu rahulolu, et ta oli saanud aidata inimest suures hdas. 21. peatkk Mne peva prast taheti Indrekult raha, sedasama mis ta vlja laenas, sest see oli tegelikult vras raha. Tal polnud seda tagasi maksta ja nnestus kokku ajada vaid le poole. Ka Otstaavel polnud nus talle midagi laenuks andma. Aita keda aitad, aga ra aita kunagi sugulast ega spra, sest need panevad seda sulle ikka pahaks vi lvad su le. Kui tahad kellegagi sbraks jda, siis ra otsi temalt kunagi abi ja ra laena temalt raha. (Otstaavli snad)
Tema hall kortsunud likond andis tunnistust,et selles vis olla magatud vi vhemalt polnud need riided juba vga pikka aega puu peal rippunud,lips oli seotud ldvalt ja lohakalt.mmargused traatraamidega prillid srasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid,tuhatoosi ja mitut thja konjakipokaali.Ervin tstis he neist mtlikult les ja uuris seda mnda aega.Seal oli aimata veidi pruunikat jooki,aga ka tuhaebemeid ja vib- olla veel midagi.Ervin muigas virilalt.Enamasti on juba paar peva prast ilmumist OCR-itud fotod leval.Ta vaatas aknast vlja ja mtles,et mis saaks,kui neilt tepoolest rahastus ra vetaks.Ilmselt ainult hvardavad- tenoliselt thendaks see eelkige tema kui peatoimetaja vljavahetamist.Vevalt nad julgevad kergekeliselt eesti rahvakultuurile nii olulist ajakirja kinni panna. Igal juhul on mul vaja see asi valmis kirjutada. Palju siis tnaseks on laekunud?uuris Peeter Vaid nii kolmkmmend lugu.Neil on peaaegu romaanid.lejnu ei kvalifitseeru
aastat vana, keskmise krgusega ja kahvatu noga ,konto , mis on sna tpne. Clayton ei suuda anda rohkem teavet , vlja arvatud ( et Holmes on okk ja siis pnevust , olles leidnud vrilise vastase )mees teatas oma nime hr Sherlock Holmes . 6Peatkk Holmes ja Watson saabub rong igeaegselt , siis on relvastatud oma revolver ja kahtlustatava nimekirja umbes kmme inimest. Sir Henry ei leidnud oma kadunud boot, agatundmatu austaja ei ole ka keeratud viimase kahe peva jooksul . Holmes hoiatabbaronet kunagi minna ksi ja eriti vltidamoor sel. Seda, kas isik mrab rasitaraba . Kuiginoored Baskerville pole kunagi varem ninudHall, ta on innukas ja Watson neb , et seosinimese ja tema esivanemad on sna suur , kui nad lhemale ja lhemale koht . Nad mrgivad ka, juuresolekulrelvastatud sdur ja juhtVagonett kus nad sidavad nd selgitatakse, et Selden ,Notting Hill mrvar on pgenenud ja arvatakse, et see varjab ennast lhedal ( vt peatkk Kolm mrkused) .
vaikselt, tuleb ta ise sinu juurde Olen kik kes sina ei ole ja kelleks sa kunagi ei saa Silmad on pimedad. Tuleb otsida sdamega Naer annab inimesele tagasi inimesele ju, mille vtsid talt pisarad Oskus meeldida on tegelikult oskus petta Life is like a coin. You can spend it any way you like, but you only spend it once Hope is a walking dream It's not about how long you live, it's about how you live Inimene eksib surmani Kuni sa veel ritad pole sa veel kaotanud Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik Pole olemas vimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus vimalikkusest Me kik oleme erand juhtumid Ilu on igavik, mis kestab hetke Kui sinu puudumist ei mrgata, siis pole vahet, on sind siin vi mitte Haridus on imetlusvrne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida testi tasub teada, ei saa petada kskik, kas sa arvad, et suudad, vi arvad, et ei suuda, tenoliselt on sul igus
jama sellest, kuidas Kurt Cobain on nrvihaige narkomaan, kes vihkab kike, sealhulgas iseennast. Tegelikult pole ma kunagi olnud nnelikum kui praegu!" (http://madli.ut.ee/~lauri_l/narkootikumid.htm) Seda rkis Kurt pisut enne mrtsi alguses olnud esimest shokki. Selle idllilise repliigi phjuseks vib pidada seda, et Kurt ei ole kunagi oma hetkekalduvustest ajakirjanikele rkinud ning on seda phjendanud vastutustundega noorte austajate ees. 2. aprillil Kurt kadus. Kaks peva hiljem kuulutati Kurt tagaotsitavaks ja seda Courtney algatusel. Ta palkab ka eradetektiivi Kurti otsima. 8. aprilli hommikul kell 8:40 leidis elektrik garaai pealsest toast Kurti laiba. Politsei tuvastas, et Kurt Cobain oli olnud surnud juba umbes 24 tund. Elu oli ta endalt vtnud pstoliga. Ta jttis endast maha ka kirja, mille ta peamiselt phendas enda vljameldud lapseplvesbrale Boddahle, kuid ka Courtneyle ja oma ttrele Frances Beanile.( Kurt Cobains Biography - Michael Appleton, http://www
*armastus: ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. *rumalad ei andesta aga unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. *armastus snnib pilgus, kasvab suudleses ja sureb pisarates. *raha eest saab osta maja, kuid mitte kodu; positsiooni, kuid mitte austust; seksi, kuid mitte armastust. *tsimeelne armukadedus on esimene mrk sellest, et oled armunud. *lheb vaja ainult ht minutit, et erilist inimest mrgata, ht tundi, et teda hinnata, ht peva, et teda armastama hakata ning seejrel tervet elu, et teda unustada. *kui armastad kedagi, tle talle seda, sest tihti murduvad sdamed tlemata snade tttu. *maailamas pole kaunimat vaatepilti kui armastatu ngu ega magusamat muusikat kui tema hl *pilgus on esimesed armastuskirjad. *eluraamatul ei ole kordustrkki... *lhike on elu, veel lhem on noorus. Kuid veel lhemad on nnesilmapilgud, mis saatus meile jagab. *elu on vitlus, tunnete mng, tormide heitlus ja murede mng.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid,
Ainult õpetajaproua pisarad lõhnavad nõnda, kui ta leinab terve koguduse silma all oma ainukest poega; õpetajaproua pisarad ja Mauruse esimese järgu õppeasutise puutrepp -- ainult need kaks asja ilmas. Ülal trepiotsal ootas Indrekut toatuhvleis halli habemega ja kräsus kulmudega vanahärra, hoides mingisugust ebamäärast värvi öökuue hõlmu pahema käega kõhul koos ja sirutades paremat Indrekule vastu. ,,Tere, tere," ütles ta sulaval häälel, kuna lõtv käepigistus poisi üle läve väikesesse tuppa tõmbas. Kui vanahärra läks pahema käega ust sulgema, kuna ta paremaga ikka veel Indreku kätt hoidis, langesid vaheliti pandud hõlmad laiali ja nende alt tuli nähtavale aluspesu. ,,Kuidas oli teie nimi?" küsis vanahärra ja lisas juurde: ,,Kuulsin küll, aga vana pää ei pea kinni." Ja kui Indrek oli vastanud, ütles ta: ,,Ilus nimi, väga ilus nimi. Kus ma seda nime enne olen kuulnud? Kus? Aga raamatusse kirjutame Heinrichi: see on veel ilusam kui Indrek
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
