Kevade märgid Mihkel Vaher Valged Sinikellukad Võililled Jänesekapsas Lõhnav Kannike Tulbid Sireli pungad Lehed põõsal Kase pungad Nartsiss
Loomad RÄSTIK Roomaja Toiduks hiired, rabakonnad, lindude äsjakoorunud pojad Vaenlasteks mägrad, rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
· ,,Rohupäike" (1986), valikkogu · ,,Homme on kaugel" (1989), täiskasvanuile · ,,Hetkesekundid" (2009). Siuru. Ingmar Muusikuse fotodega. -2- Jutustused · ,,Koer taskus" (1967) · ,,Toomas Linnupoeg" (1968) · ,,Miks sa vaikid?" (1969) · ,,Soovid tagurpidi" Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990) Näidendikogu ,,Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" (1980) · Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3. TEA laste- ja noorte entsüklopeedia 4. EE (6 kd.) 5
Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. LOOMING Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud Näitsik ja päitsik Näitsik, päitsik. Pärga punus näitsik. Võililled! meelest unus päitsik. Päi-päi päike mine, et saaks õhtuline! eelmine · järgmine Pani pärja pääle mätta. Päitsik söömata ei võinud jätta. Näitsik! Iu-iu ike, ike! Päevale sai rike. Lõhnas ristikhein ja kesa laotet sõnnik. Põles päikse pesa kaotet. Tsio-tsio, eo-eo! Tillu peoleo! Ürgmägestikus Mis imelinde taevas tiirleb? O need vabaduse linnud, Silm vaevu seletab neid maast. kes lendavad mul üle pää.
Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll tolmukeerised tõusevad (,,Koerapulmas"), läänetaevas ajab pilvi üles, vanades telefonitraatides ulub tuul, õuekases mühisevad lehed, küüni uks laperdab tuules, heinaküün kääksub (,,Torm"), ,,võililled noogutavad päid", ,,ristikhein kastehein hingavad tasa" (,,Laul 23"). Poeemid on kirjutatud hetkeemotsiooni ajel nii kõigest, mis autorit ümbritseb, kui ka luuletaja enda emotsioonidest ja tunnetest. Tundub, et poeet kirjutab oma luuletusi pigem vabavärsis, sest terve raamatu peale ei leidnud ma mitte ühtegi luuletust, kus oleks sees mõni riim. Ka ei pea luuletaja väga lugu vormitunnustest. Stroofid enamasti puuduvad, on vaid
Aga naine oli sellega nõus ja otsis ennem maja ära. Lõpuks ta leidis selle maja, millest ta oli unistanud, mitte väga suur, ega liiga väike, vaid parajalt vanamoeline koos ilusa aiaga. Ta ajas paberiasjad korda ja lasi ka Gilesile pärandatud mööbligi ära tellida, mis sobis ideaalselt sinna. Gwenda hakkas majja ka tapeeti valima. Alustas just magamis toast, sest ta oli juba mõelnud millist tapeeti sinna tahab. Nimelt moonidega, kus on väiksed võililled kõrval. Hakkas vanat kappi eest ära tõstma ja järsku kiljatas ning läks värisedes voodile. Seinas oli sama tapeet, mis ta oli ette kujutanud, siis ta hakkas järgi mõtlema ja leidis, et tal on varemgi säärasieid kokkusattumusi olnud, aga ta ei teinud neist välja, sest pidas neid tühisteks. Näiteks see, kui ta tahtis teha teerada täpselt sinna samma, kus see oli kunagi olnud. Möödus vähe aega ja Gwendale hakkasid järsku pähe tulema erinevad illusioonid. Kuidas üks
suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed
Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27) aga lihtsameelne hing -kuis võis ta seda kaksikpidikõnet mõista. (Under 2007: 510) Nüüd laulda ainult õitest, päikesest, mu meel on võlut kuldsest kevadest (Visnapuu 1993: 47) Võililled! meelest unus päitsik! (Visnapuu 1998: 208) Uut värvi oli võtnud pohlaleht ka sammal oli jälle pesueht, vastsündind niisket rohtu aiast tõin, toas esimese kärbse surnuks lõin (Under 2007: 450) Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe
Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud, +: sugurakke vaja vähem toota, viljastumise tõenäosus on suurem, sugurakud väliskekkonna eest kaitstud, -: korraga viljastuvad vaid üksikud vaid üksikud munarakud(või üks), järglasi vähem. Partenogenees- uus organism areneb viljastamata munarakust, nt mesilased, vesikirbud, lehetäid, kortslehed, võililled. + : pole vaja otsida paarilist paaritumiseks. 4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode
alla 37 C 37 C raku eellased spermatogoonid ovogoonid arengu nimetus spermatogenees ovogenees 6. Viljastumine loomadel, mis organis inimestel? Loomade kehaväline ja sisene viljastumine Kehaväline- toimub vee keskkonnas (konn, kalad) Kehasisene- emaslooma kehas (roomajad, linnud, putukad) Partenogeneesi nähtus, millistel org.? Partenogenees on uue organismi areng viljastamata munarakust. Nt. mesilased, lehetäid, võililled 7. Soovimatu rasestumise meetodid ja vahendid (efektiivsemad, vähem efektiivsemad) õp. lk 117 8. Looteline areng taimedel ja loomadel (võrdlus) Millega algab, lõppeb? Taimed Loomad lõpeb idu moodustumisega seemnes sünnimomendiga või munast koorumisega kujunevad välja organite algmed kõik organid
Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga. Äärisõitel esineb sageli alumisel pinnal violetjas vööt. Õietolm võib esineda või puududa.
Taastub rakule omane tsütoskelett Tulemus: tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Sugurakkude tekkimine Kuidas moodustuvad mehe sugurakud? Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast.
Saaki võivad anda 35 ei ole, tuleb kinni katta ammendatud Kaeva veepange kasta Kui marjad on sinised, aastat või enamgi Ei talu üleujutust, ega freesturbaväljad suurune auk, täita Võililled segavad oodatakse veel nädal ja Marju kannavad seisvat vett väetisevaba tolmeldamist siis korjatakse üheaastased oksad Tuule eest kaitstud freesturbaga, kasta ja Võra peab olema hõre
Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kuigi kõik tema keelõied tunduvad esmapilgul väga sarnastena, on neil tegelikult ka väikesi erinevusi. Nimelt on servmistel õitel alumisel küljel lillakas vööt. Ka ei ole mitte kõikidel õitel õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed
Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet. Kuna võililled on putuktolmlejad taimed ja neid kasvab kõikjal väga palju, siis on nad ka head meetaimed. Võilill on oma õite järgi saanud ka nime on ju tema õied võikarva kollased. Samuti on tuntud laste hulgas arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks
Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg, rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung- kirburohi, maksasamblad (vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad -
Suunav valik (eelistatud on keskmisest erinevad tunnused) elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Aju täiustamine selgroogsetel loomadel on suunav valik. Bakterite resistentsus antibiootikumine suhtes Tööstuspiirkondade putukate(liblikate) tiibade värvus. 3. Lõhestav valik Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestava valiku võivad põhjustada ka sesoonsed muutused. (räimed, võililled) LIIGITEKE Darwini ajast valitseb seisukoht, et Maad asustavad liigid on tekkinud varem elanud liikidest. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liigi isendid ristuvad omavahel vabalt ja annavad viljakaid järglasi. Bioloogiline isolatsioon (punane leeder ja must leeder) Ajaline isoleeritus(erinev paljunemisperiood). Näiteks saaremaal kasvavad must ja punane leeder ei ristu, kuna punane leeder õitseb varem. Põdrad:
Tahan öelda, et ma ei taha toas olla, et parem oleks üksi õues, kui just peab üksi olema. Aga ma ei OSKA ÖELDA! Ei OSKA ennast väljendada. See, mida ma selgelt öelda tahan, pole inimeste keel, on lapse lalin, ja ma olen sellest kohkunud. Esimene mälestus on sellest, et ma ei oska ennast väljendada ja pean ometi kuidagi ennast arusaadavaks tegema. See mälestus on nagu kokkuvõte kogu järgnevast elust. Teine mälestus umbes samast sõnade-eelsest ajast: maailm on roheline ja kuldne, võililled õitsevad ja noor rohi haljendab. Isa värvib tühja mesipuud. Tunnen vaha ja mesilaste lõhna, sest mind on pandud maas lamava mesipuukatuse sisse istuma, et oleksin jalust ära. Olen seal endaga väga rahul, kuid välja ronimine tundub väga keeruline. Vahetevahel see mõte siiski võlub mind, aga ma lükkan väljaronimist edasi, tean, et see on keelatud. Tahan suuremeelselt, et see RAHU kestaks, et isa seal lähedal rahulikult nokitseks, et kõik see roheline ja kuldne poleks minu
Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor. 6 Keskmisele ja vanemale koolieale: 1963 ,,Matk ilma marsuudita" 1964 ,,Tuul peas" 1968 ,, Toomas Linnupoeg" I 1968 ,,Miks sa vahid?" kooliõpilaste omavahelised suhted 1974 ,,Soovid tagurpidi" 1979 ,,Uks endasse" 1981 ,, Väike malemäng tänaval" 1987 ,,Kalad akvariumis" 1983 ,, Väiksed võililled" memuaariline Eno Raud 1954 Moskvas välja antud Tak ili tak 1957 eesti keeles ,,Nii või naa" 1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud" Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev:
Seemned täiesti söödavad umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa. Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla. Jalakas tooed seemned. Söödavad Künnapuu toored seemned söödavad. Õlirikkad seemned Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele. Inimese jaoks söödav on pävalill aga ka ohakad, takjad ja võililled. Lisaks on omased ristõielistele: kapsas, naeris, kaalikad, rõigas, sinep, põldsinep, raps, merisinep, õlituder jne. Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas sisaldavad väävliühendeid. Roosõielised (roosiõli eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks. Okaspuud neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned. Pärn ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev.
Taimed pööravad lehti valguse suunas. Närvisüsteemi ja meeleelundite vahendumine. *kõik organismid surevad. Pilet 14 1.Viljastumine. ontogenees organismi individuaalne areng. Koosneb kolmest etapist: *viljastumine *embrüogenees (looteline areng) *postembrüogenees (lootejärgne areng, sünnist - surmani) partenogenees ehk neitsisigimine uus organism võib areneda viljastumata munarakust (mesilased, vesikirbud, lehetäid, võililled, kortslehed) Viljastumise käigus spermid ja munarakutuumad ühinevad. Tekib sügoot ehk viljastunud munarakk. Kromosoomistik taastub. Embrüogeneesi käigus areneb loode. Kehaväline viljastumine kalad, kahepaiksed. Sugurakkude kohtumine vees on küllaltki juhuslik, lisaks sellele hävivad sugurakud vees suhteliselt kiiresti ja võivad sattuda mõne vee-elaniku toiduks. Et viljastumine siiski toimuks
Varsakabi õitseb just nende kudemise ajal. Vaasi varsakapja tuua ei maksa - ta närtsib väga ruttu, isegi enne kui koju jõuate, ning tema turgutamine ei anna tulemusi. Seepärast, las ta parem jääb sinna kus ta kasvab - elustama vana kuluga kaetud jõekaldaid oma erksavärviliste õitega. (lisa 2. pilt varsakabjast) Võilill (Taraxacum officinale) piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi Mais, kui paiselehtede aeg läbi saab, alustavad õitsemist võililled. Ja tundub, et kõik korraga, sest äkki on terve ilm kollaseid korvõisikuid täis ja mesilastel-tolmeldajatel rõõmupidu. Hiljem võib terve suvi läbi võililli näha, kuid see esimene kevadine õitsemine on ikka kõige võimsam ja ilusam ning siis ei mõtle keegi sellele, et mõne aja pärast tekib sama võimas võilille viljade lenduv laviin. 9 Võilill on oma õite järgi saanud nime on ju tema õied võikarva kollased
maitsega. Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat maitset ning sellepärast saab neist teha salateid ja suppe, õitest tehakse moosi ja veini. Juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning tõstab isu. Kahe võililleliigi, T. koksaghyz ja T. hybernum juurikad sisaldavad looduslikku kautsukit. Minevikus on neid isegi kautsuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautsuki tootmist jälle. Võililled on ilusad. Mitut liiki, sealhulgas harilikku võilille, kasvatatakse kohati ilutaimena ja aretatud on ka kultivare 26 7. Pääsusilm (Primula farinosa Rahvasuus on taimel arvukalt nimetusi, näiteks ellerhein, neitsitina, õlangas, jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20
Nad on kujunenud salumetsadest, harvemini liigirikkamatest laanemetsadest. Lisaks arukasele ja haavale kasvab kohati tamme ning saart. Rohurinne on tihe ja väga liigirikas, seda jaotatakse paljudeks kooslusetüüpideks. Ohtraimad on kõrrelised (lamba- ja punane aruhein, nurmikad, kasteheinad, keskmine värihein, maarjahein, rohkesti kasvab ka liblikõielisi (ristikud, humal- ja sirplutsern, aas-seahernes jt) ja rohundeid (harilik härghein, võililled, kortslehed jt). Erinevate aruniitude tunnustaimi: Nõmmnelk, kuldkann, kortsleht, aasnurmikas, lõhnav maarjahein, mägiristik Lamminiitude klass Lamminiidud ehk luhad paiknevad jõgede ning järvede üleujutatavatel lammidel. Neile on iseloomulikud lammi-kamar-, lammi- glei- või lammi-madalsoomullad. Lamminiitude taimkatte lopsaka kasvu tagavad tulvavee toodud toiteained. Üleujutuse kestus ning tulvaveega niidule toodud setete hulk sõltuvad lammi suhtelisest kõrgusest ja jõe
annaabi.ee 
