Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vaimne ja füüsiline tervis (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vaimne ja füüsiline tervis

  • Psühhosomaatilised haigused
  • 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210
  • Stress
    • Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama.
    • Postiivne stress on meil kogu aeg
  • Frustratsioon - Lühiajaline pingeseisund

Emotsioonid
  • Põhiemotsioonid
    • Raev, viha, nördimus
    • Ekstaas , õnn, rõõm, meeldivus
    • Imestus , üllatus, hämmastus
    • Kabuhirm, paanika , hirm, kartus
    • Ahasatus, mure, kurbus, nukrus
    • Jälestus, vastikus, ebameeldivus
  • Emotsioonide füsioloogilised väljendused
  • Polügraaf ehk valedetektor- Põhineb nendel asjaoludel, mida inimene ei saa muuta (hingamise kiirenemine , pulsi kiirenemine jne)

Emotsionaalne seisund

  • Pikaajalisem asi
  • Kultuuriti on see erinev, kuidas enda emotsioone väljendatakse
  • Mehed ei nuta nii palju kui naised
  • Venelased on emotsionaalsemad kui eestlased
    • Nt sünnitusel karjusid venelased:“ Stalin pomogi!“

  • Meeleolu
  • Pikaajalisem emotsionaalsem seisund
  • Sõltub olukorrast ja tähtsamatest sündmustest
  • Kui midagi on halvasti, siis ei tunta ennast õnnelikult
  • Mõnedel on kalduvus positiivsele mõtlemisele
  • Afekt
  • Väga tugev erutusseisund
  • Emotsionaalne plahvatus , kus kaob enesekontroll
  • Ei suuda kontrollida nägu ja liigutusi jne, võib esineda mälulünki jms
  • Kirg
  • Tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund
  • On seotud mingi konkreetse objekti või eesmärgiga
  • Nt markide kogumise eest on mõned suuri summasid välja käia
  • Frustratsioon
  • Tugev lühiajaline erutus
  • Psüühiline pingeseisund
  • Tegevus põrkub vastu mingit taksitust
  • Ärevus
  • Kerge erutus
  • Lähedane stressi ja hirmuga
  • Meeleolu osa
  • Stress
  • Pikaajaline pingeseisund
  • Hirm
  • Pikajaline pingeseisund
  • Võib olla ka lühiajaline
  • Kuni hirm meil elada laseb , ei ole häda midagi, kuid kui tugevneb, siis on vaja abi
  • Hirm võib minna üle foobiaks
  • Nt pimeduse-, kõrgusekartus jne
  • Klaustorfoobikud kardavad väikest ruumi
    • Sundmõtted- nt kas ma jätsin kodus triikraua sisse; kas ma panin tule kustu; kas ma lukustasin ukse jne
    • Rituaalid - Tseremooniad, mida viiakse läbi; Kindlad tavad, mida tehakse tegevuste juures.

    Armastuse liigid

    • Eros
      • Erootiline armastus
      • Tugev kirg, tugev seksuaalne tõmme kellegi suhtes
      • Euroopalik kirjandus ja kunstikultuur tähtsustab väga erootilist armastust
      • Kirg võib minna üle sõpruseks
    • Storge
      • Sarnaneb sõprusega
      • Aeglane kiindumus ja meenutab rohkem sõprust
      • Hinnatakse teineteist kui inimest
    • Ludus
      • Mänguline armastus/suhe
      • Koos on mõnus olla, aga ei nähta ennast koos 5 aasta pärast
      • Pmst seksisõbrad
    • Agape
      • Hoolitsemisel põhinev armastus
      • Seotud kohustustega
      • Antakse rohkem kui vastu saadakse
      • Võib olla ka ema ja poisi või isa ja tüdruku vahel, kes vajavad hoolt
    • Pragma
      • Pragmaatiline armastus (kasust lähtuv)
      • Vaatad asja nii, et sulle kasulik ehk näiteks ei lähe laisale mehele naisele
      • Mõtled läbi, kas see inimene ikka sobib
    • Mania
      • Armastus muutub haiglaseks
      • Armastan ja kannatan
      • Hakatakse üksteist meeletult kontrollima (helistamine, SMSid, kellele ta on helsitanud, uuritakse arvutit jne)
      • Teine inimene muutub omandiks

    Perekonnaõpetus

    Kooselu vormid ja perekonnatüübid

    • Fatalism - Kõik on ette määratud
      • Igaühe jaoks on kuskil keegi
    • Voluntarism- Mul on täielik tahtevabadus teha, mida ma tahan
      • Kui tahan elan koos naise ja kassi/koeraga, kui tahan elan üksi
    • Perekond-
    • Leibkond- Ühel aadressil elav inimeste rühm (nt jagatakse üürikorterit jne)
      • Skvott- Lähedane kommuunile; Mingi seltskond ostab ühe maja ning elab ja korrastab seda
      • Kommuun- Mingi seltskond elab koos ühes majas ja jagavad asju

    Perekonnatüübid

    • Tuumperekond
      • Põhiperekond, tuumikpere , nukleaarpere
      • Ema, isa ja laps(ed)
    • Laiendatud perekond
      • Ema, isa, lapsed
      • Seal elab ka veel vanaema/ vanaisa/ ema või isa õde või vend jne
    • Üksikvanemaga pere/ mittetäielik pere
      • Üksikvanem, kes on lesk , vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud koos lapsega/lastega
      • Mehed sõdades surma saanud jms
    • Uuspere
      • Peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus
      • Korduskooselu
  • Vasakule Paremale
    Vaimne ja füüsiline tervis #1 Vaimne ja füüsiline tervis #2 Vaimne ja füüsiline tervis #3 Vaimne ja füüsiline tervis #4 Vaimne ja füüsiline tervis #5 Vaimne ja füüsiline tervis #6 Vaimne ja füüsiline tervis #7 Vaimne ja füüsiline tervis #8
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kilpkonn1357 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    docx

    Perekonnaõpetuse loengute konspektid

    - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - ,,kreeka armastus"- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused

    Perekonnaõpetus
    thumbnail
    22
    docx

    Perekonnapetus

    - Saine sõltuvuses isast, abikaasast, vennast või pojast - Naiste rollid abikaasa või hetäär - Al.13.a. vallalised tüdrukud tänavatel ei jalutanud - Abielunaine- kodu, majapidamise, orjade valitseja - Lahutus oli võimalik, kaasavara tuli naise vanematele tagasi maksta - „kreeka armastus“- meestevaheline kiindumus, vanem mees- õpetaja, noorem mees- tema imetleja, õppija Perekonnapetus Spartas - 7.a poiss riigi kasvatusele - Füüsiline, vapruse kasvatus - Füüsiline karistamine - Kõik kasvatasid kõiki lapsi - Perekond polnud prioriteet - Kiindumust ei näidatud välja Rooma- u 100 e.Kr.-500. - Traditsioon, telligioon, riik, võim - Perepea absoluutne võim (patria potesta) - Isa võis otsustada, kas laps üles kasvatada, maha müüa v tappa.. äbarikud ja vigased lapsed visati ära - Naine kui matter familiae ja domina, naine allus mehele, kuid seadused

    Perekonnaõpetus
    thumbnail
    132
    docx

    Organisatsioonipsühooloog ia loengud

    ..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad.............

    Organisatsioonipsühholoogia
    thumbnail
    76
    docx

    Psühhosomaatika

    RHK-10, Psüühikahäired (F) F0 – Orgaanilised psüühikahäired (nt dementsus) F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus) F2 – Psühhootilised häired (nt skisofreenia) F3 – Meeleoluhäired (nt depressioon) F4 – Ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad, äge stress) F5 – Söömishäired, unehäired, seksuaal-düsfunktsioonid F6 – Isiksusehäired, muud käitumishäired F7 – Vaimne alaareng F8 – Psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism) F9 – Psüühikahäired lapse- ja noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus, et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit,

    Psühhosomaatika
    thumbnail
    38
    docx

    Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

    Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs  Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a

    Arengupsühholoogia
    thumbnail
    35
    doc

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus

    SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog ­ isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia ­ meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia ­ psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi

    Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus
    thumbnail
    36
    docx

    Arengupsühholoogia konspekt

    huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist: 1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine 2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega 3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud 4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule. Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda: · Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid · Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid · Füsioloogilises tähenduses- meditsiin Aktselerant- vara küpsev Retardant- hilja küpsev.

    Üldaine arengupsühholoogia
    thumbnail
    22
    docx

    Psühholoogia ja loogika

    o Positiivsed tundmused ­ rahulolu, rõõm, õnnetunne, tänulikkus, austus, õrnus, vaimustus, uhkus jne. o Negatiivsed tundmused ­ rahulolematus, mure, kurbus, meeleheide, viha, häbi, vastikus, põlgus · Meeleolu ­ üldine emotsionaalne seisund, mis mingi aja jooksul annab värvingu inimese elamuustele ja tegevustele ning mille põhjust inimene alati ei tunneta. · Meeleolu põhjusteks võivad olla: inimese füüsiline seisund, enesehinnang, enesetunne, elulise faktorid, loodus, ilm, aastaaeg, teised inimesed, kunst jne. · Afekt ­ lühiajaline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik emotsionaalne reaktsioon, mis haarab inimese täielikult ja kontrollimatult oma võimusesse. Afektiseisundis tajub inimene ümbritsevat ebaadekvaatselt, teadvus aheneb, inimene ei anna endale aru oma tegevusest ning ei suuda kontrollida. · Afektiivne sokk ­ afektiseisundile järgnev rahunemine, väsimus, apaatia.

    Psüholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun