Mitte
alkohoolsed joogid on: puhastatud kraanivesi , mineraal-, allika- ja
lauaveed, maitsestatud ja vitaminiseeritud veed .
Mahlad jaotatakse: värskelt pressitud mahlad, pudelitesse või purkidesse
vinnitud mahlad. Mahlad jagunevad : pressitud mahl puuviljadest või
marjadest, mahl konserteeritud mahlast (lahjendamine kvalideetse
veega), täismahl on identne viljadesst ja marjadest pressitud
mahlad, ei lisata lisaaineid. Nektarite täismahl sisaldus on 25-50%
ülejäänud on vesi. Mahlajoogid on nektaritest veel lahjemad.
Karastusjoogid
enimtundud apelsinimaitselised, sidrunimaitselised,
Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud
kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid. Mahlajoogid Mahla sisaldus on alla 25 %. Karastusjoogid apelsinimaitselised - Fanta, sidrunimaitselised sprite, coca-cola, greibimaitselised laimimaitselised toonitud Fanta ja coca-cola valmistamisel eestis segatakse jook konsertraadist, veest, süsiihappegaasist. Kali Kali on käärimisel teel saadav alkoholivaba jook, mis on valmistatud punastest rukkilinnastest, suhkrust ja veest. Eestis müügil olevad pudelijoogid ei ole kaljad vaid on kalja ja linnasemaitselised karastusjoogid. Energiajoogid On vitaminiseeritud, sisaldavad tauriini ja mõjutavad soodsalt ainevahetust, ergutavad kesknärvisüsteemi. Red bull, red energi, Suhkru sisalduse pärast ei soovitata diabeetikutele ja ei ole soovitatav alla 14 aastastele.
Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013 JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski
JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad kuni 22 mahu% etanooli · Kanged 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi
Armeenias, Gruusia, Ukrainas, Aserbaidzaanis, Moldovas, Uspekitanis, Lõuna- Aafrikas, Austraalias, Portugalis, Mehhikos, Inglismaal, Israelis jne. Nimi tuleneb hollandi keelsest väljendist bramdwiju ehk põletatud vein. Brändi sobib hästi lihtsama toidukorra või lõunasöögi lõpetuseks. Võib kasutada ka erinevates kohvikoktelides ja teistes afterdinner segujookides. Konjaki ja armanjakiga sobib lõpetada korralik õhtusööl, samuti sobivad mõlemad joogid hästi sigari,- ja piibusõpradele dinee lõppakordiks. Grappa Itaalias valmistatav viinamarja destillaat. Ainuke brändi, mida toodetakse tahkest toorainest( see tähendab grappa meskile ei lisata vett,see saadakse viinamarjaveini pressjäätmetest,- seemnetest, marjakestadest, milles sisaldub ka pärmisadet). Enamasti grappat ei küpsetata tammevaadis, seetõttu on jook veidi ,,õline", samas aga hästi puuviljane ja aromaatne. Grapa´d jagatakse: nooreks (giovane)
Suitsuõlu lager õlu , millele annab suitsumaitse linnased mida on pruunistatud pöökpuu tulel. Rukkiõlu valmistati Euroopa äärealadel kus teraviljadest kasvas ainult rukis. Jääõlu kerge õlu, mis pärast kääritamist kiiresti külmumistemperatuurini jahutatakse. Moodustunud jääkristallid kõrvaldatakse ja saadakse õlu, mille alkoholisisaldus on kaks korda suurem kui tavalistel õlledel. Vähese alkoholisisaldusega õlu - alkoholivaba õlu , mis sisaldab vähem kui 0,5% alkoholi; - madala alkoholisisaldusega õlu , mis sisaldab vähem kui 1,2 % alkoholi. Sellised õlled valmistatakse tavalisel meetodil ja alkohol eraldatakse valmis õllest ehk peatatakse käärimisprotsess alguses. Tsitrusliköörid Maitsestatakse tsitrusviljade koortest valmistatud leotiste ja destillaatidega, samuti puuviljadest eraldatud eeterlike õlidega . Kasutatakse apelsini, pomerantsi, sidrunit, greipi.
1. Kõrgkvaliteetveinid Grand Cru Classe, Grand Cru, 1er Cru, Cru Classe, vintage Champagne ja Cremant (Prantsusmaa), DOCG (Itaalia), Pago (Hispaania), QmP (Saksamaa) jne. 2. Kvaliteetveinid AOC AOP (Prantsusmaa), DOC (Itaalia ja Hispaania), QbA (Saksamaa) jne. 3. Maakonnaveinid VDP IGP (Prantsusmaa), IGT (Itaalia), DO (Hispaania) jne. 4. Lauaveinid Vin de Table, Vino de Tavola jne. 5. Muud veinid. 6. Veinivalmistamise meetodil valmistatud joogid. Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinide puhul on riigiti ja piirkonniti määratletud üsnagi karmid reeglid terroir ´le, kasvatatavatele viinapuudele ja marjadele, veini valmistamise tingimustele ja metoodikale, põldude harimisele, veinide alkoholisisaldusele, aastaarvudest kinnipidamisele jne. Nõuded Vana Maailma veinide valmistamisel Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinid (apellatsiooni või dominiooni piirid ei kattu ühegi geograafilise alajaotusega vaid lähtuvad eelkõige terroir ´st). 1
Kõik kommentaarid