100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 31 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
149 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keivin K
Õppematerjali autor
3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt liigub sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Sest neid alasid mõjutab Põhja-Atlandi hoovus ning Aasia maksimum. 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks
..............................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.....................................................................................................10 4.1. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................10 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................12 4.3. Sademed.............................................................................................
Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam- vähem ühesugune? Sest seda mõjutab Põhja- Atlandi hoovus ja läänetuuled. 5. !!!!!!!!!!!Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 6. !!!!!!!!!!!!!!Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis?
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Mäestikud, atlandi ookean, läänetuuled, asend, islandi miinimum, põhja atlandi hoovus, assoori maksimum 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? aluspind soojeneb päikesekiirgusest 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest õhurõhk on geograafiliselt erinev mis tekib sellepärast, et teatud kohad soojenevad rohkem neelates kiirgust paremini 4. Miks on talvine kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem ühesugune? Põhja-Atlandi hoovus mõjutab eriti tugevasti talvel looderannikut 5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Assoori maksimum ja Islandi miinimum. Assoori maksimum on kõrgrõhuala ehk toodab sooja ja kuiva õhku. Islandi miinimum ja tekitab tuulist ning sajust ilma. Aasia maksimum on kõrgrõhuala mis tekitab külma
..............................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis
Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus lühem. Ühtlasi on seal päikesepaistet rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suurem.
segunemine kõige intensiivsemaks. Püstvoolud kannavad väiksema kiirusega õhuosakesi üles, nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema
12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sellel on sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid