Ultraviolettkiirgus Referaat Tartu 2014 SISUKORD 1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS..........................................................................................3 2. UV-KIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................4-5 2.1 Kaitse........................................................................................................................5-6 2.2 UV indeks....................................................................................................................6 3
ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik
Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest,
Tal on oma kehaga võrreldes suuremad kõrvad kui teistel rebastel. Suured kõrvad aitavad paremini kehatemperatuuri reguleerida Kõrbesipelgatel on kõrbes elamiseks oma kohastumused. Suur liikumise kiirus jahutab keha, pikad jalad tõstavad ta maapinnast kõrgemale, kus temperatuur on 67 °C võrra madalam. Toiduotsingutel teevad nad vahepeatusi, ronides maapinnast kõrgemale kuivanud taimekõrtele ning jahutades end seal tuule käes. Ultraviolettkiirgus Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjulik kõigile organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Seetõttu puuduvad enamikel taimedel kõrbetes lehed, nende asemel on okkad, kuna viimased säilitavad enese sees vett paremini. Lisaks on lehed väikesed, nahkjad või muundunud astelateks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Putukad kuulevad ultraheli ja näevad ultraviolettkiirgust, orienteeruvad maa magnetismi järgi.
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda
Gammakiirguse avastajaks peetakse Prantsuse füüsikut Henri Becquerel'i. Gammakiirgus on võimeline väga kaugele levima ning samuti on tal piisavalt palju energiat, et inimkeha läbida. Kuna gammakiirgust ei ole inimesed võimalikud tajuma ja on tuvastatavad ainult spetsiaalsete seadmetega, siis ei ole seda võimalik vältida. 2.2 Mitteioniseerivad kiirgused Mitteioniseeriv kiirgus on kiirgus, mis ei tekita ionisatsiooni. Mitteioniseerivad kiirgused on näiteks ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunakiirgus ja raadiolained. 6 2.2.1. Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus on nähtavast valgusest lühema lainepikkusega. UV-A lainepikkus on vahemikus 315 - 400 nm ja lühemalaineline UV-B kiirgus vahemikus 280 - 315 nm. Päikese UV-kiirguse maapinnani jõudmist piirab Maa atmosfäär. UV-B kiirgust neelab
elavatest liikidest. Kui see tundub lihtsam, siis koostage PowerPoint esitlus. Teoreetiliste teadmiste saamiseks kasutate õpikuid: Bioloogia gümnaasiumile I osa või Bioloogia XI klassile (K. Kalamees) 1. Üldiseloomustus (liigivaene/rikas, peamised taime- ja loomariigid) 2. Asukoht (kliimavööde, manner jne) 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus (näited valguslembestest, varulembestest, öö-ja päevaloomadest jne) b) Ultraviolettkiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused, jne) c) Infrapunane kiirgus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik, millised kohastumused madalatel ja kõrgetel temperatuuridel elamiseks jne) d) Õhuniiskus (intensiivne või mitte, kellele vajalik, ohtlik jne) e) Hapniku hulk (kui on tegemist veekeskkonnaga ) , hapnikuvaesusega kohastunud organismid.
Nähtav valgus · Lainepikkus 380-760nm · Nähtav valgus on silmaga tajutav elektromagnetkiirgus · Koosneb värvilistest valgustest · Suuremast lainepikkusest alates on nad järgmised: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, violetne · Nähtav valgus annab energiat taimede lehtede klorofüllisse fotosünteesiks. · Sagedus ~1014 Hz · Nähtav valgus tuleb peaaegu tervenisti tähtedest Ultravalgus ehk ultraviolettkiirgus · Lainepikkus 5-400nm (ühelt poolt nähtav valgus, teiselt poolt röntgenkiirgus) · Inimsilmale on ultraviolettkiirgus (UV) nähtamatu · Ultraviolettkiirgus on nahale kahjulik, mõõdukas annuses tervislik (D-vitamiin) · Suurema osa Päikese UV-kiirgusest neelab osoonikiht · UV-kiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime
herpesviirus. Tekkepõhjused ja –mehhanismid : Viirus siseneb suguelundite limaskesta ja nahka läbi mikroskoopiliste traumaatiliste lõhede ja avade, kus paljuneb ja levib ümbritsevatele kudedele. Nakatunud alale tekivad villikeste grupid, mis hiljem kattuvad koorikutega. Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud organismi püsima. Viirus püsib seljaaju närvijuurte põimikutes, kust aktiveerub uuesti soodsatel tingimustel (stress, külmetamine, kaasnevad põletikud, trauma, ultraviolettkiirgus jt.) põhjustades haiguse kordumise. Raseda naise esmane nakatumine võib olla lootele ohtlik, põhjustades loote üsasisest hukkumist või raskeid väärarenguid. Loode ei nakatu siiski alati, nakatumise võimalus on esmase nakkuse korral 10-15% ja seda eelkõige kui ema nakatus raseduse algjärgus. Vastsündinu võib nakatuda ka sünnituse käigus kui emal esinevad aktiivse haiguse tunnused, s.t. samal ajal kui esineb lööve.
Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. ultraviolettvalguse laserid Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Ultraviolettkiirgus ehk UV- kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. Peale
tuleks vältida mulla vaesumist. Puhta vee puudus 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Maailmas on suurimad kulutajad põllumajandus, tööstus,veetransport ja kodune majapidamine. Keskkonda juhitavad heit-ja reoveed on põhilisely olme-ja tööstusreoveed. Oluline reovee puhastus, õige väetamine ja sõnnikumajandus,vältida olme-ja mürkkemikaalide juhtumist looduslikesse veekogudesse. Osoonikihi hõrenemine- läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus hävitab elu Maal. Inimesel suureneb oht haigestuda nahavähki. Seda põhjustavad atmosfääri paisatud saasteained-freoonid ja lämmastikoksiid. Ultraviolettkiirgus mõjub fotosünteesile, mis omakorda põhjustab hapniku vähenemist. Ultraviolettkiirgus kutsub esile mutatsioone. Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Kasutada ratsionaalselt lämmastikväetisi. Kasvuhooneefekt- seda põhjustab metaani,süsihappegaasi jt gaaside konsentratsiooni suurenemine õhu koostises.
ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket. • Osooniaukude piirkonnas on ultraviolettkiirgus väga tugev, eriti kevadel kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. • Eriti tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulike muutusi elusorganismides. • Freoonide asemel on hakatud aerosoolballoonides kasutama teisi, kahjutuid gaase. Osooniauk kosmosest vaadatuna Kasvuhooneefekt • Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 33 miljardit tonni CO2. • CO2 on taimedele hädavajalik
c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g. lühemad kui 0,01 nm gammakiirgus 3. Keskmine doos 10 mSv aastas põhjustab ühe vähkkasvajasse haigestumise a. 1000 b. 10 000 c. 100 000 inimese kohta. 4. Millised on aditiivsed põhivärvid? a. Sinine b. Kollane c. Must d. Valge e. Punane f. Roheline 5. Elektromagnetlained levivad vaakuumis kiirusega a. 300000 km/h b
Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapunakiirgus 36%) Nähtav kiirgus silmaga nähtav roheline valgus Ultraviolettkiirgus- päevitamine, nähtav Infrapunakiirgus-soojuskiirgus, silmale nähtamatu. Otsekiirgus- saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus-Saabub hajutatult(veeaur, tolm, pilved) Otse-ja hajuskiirgus- kogukiirgus ehk summaarne kiirgus. Albeedo- aluspinnalt tagasi peegelduva kiirguse suhe pinnale langeud kiirgusesse
,,Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" seab eesmärgiks kõrvaldada tööstusest kui ka kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained. · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud. · on kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist ja pidurdada nende kasvu. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele tähtsaks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimestesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi.
muutuvad kalade ja vähiliste toitumisahelad ning väheneb ookeanide bioproduktsioon. Tugeva ultraviolettkiirguse lühemaajaline eluvaenulikkus ulatub valkude lagundamiseni ja isegi DNA-molekulide kahjustamiseni. 3 Ultraviolettkiirguse mõõtmine Loodusliku ultraviolettkiirguse taset reguleerib atmosfääriosoon, mis alla 290 nm lainepikkusega kiirgust üldse läbi ei lase. Osoonikihi õhenemisel kümnendiku võrra kasvaks aga maapinnal ultraviolettkiirgus lainepikkusel 300 nm 1,6 korda, 293 nm juures 6 korda ja lainepikkusel 288 nm 50 korda. Huvi loodusliku ultraviolettkiirguse mõõtmise vastu on viimastel aastatel kasvanud kogu maailmas, nii keskkonnakaitse ja tervishoiuga tegelejate kui ka pikemalt päikese käes viibijate (põllutöölised, meremehed, suusatajad, päevitajad) huvides. Nii ongi ilmateadetesse ilmunud ka andmed UV-kiirguse tugevuse kohta. UV-A 315400 nm UV-B 280315 nm UV-C 100280 nm
Tallinna Tehnikagümnaasium Järv troopikas Victoria järv Referaat Eesnimi Perekonnanimi 10a Õpetaja: Bioloogia õpetaja Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus 2. Abiootliste tegurite iseloomustus · VValguskiirgus · Ultraviolettkiirgus · Infrapunane kiirgus · Hapniku hulk · Happelisus · Kitsa ökoamplituudiga organism · Laia ökoamplituudiga organism 3. Biootilised tegurid · SSümbioos · PParasitism · KKisklus · KKonkurents · TTaimtoidulisus 4. Energia liikumine · TTootjad · EEsmased tarbijad · TTeisesed tarbijad · TTipptarbijad · ÖÖkopüramiid 5. Ökosüsteem kui tervik · TToiduahelad · TToiduahelate võrgustik · TToiduahelate katkemine 6
Kyrö(1993) arvates mõjutada kliimaprotsesse ja selle kaudu ka osoonikihi olukorda. "Arvatavasti sellest oli tingitud erakordselt palju tugevaid subtroopilisi voolusi talvel 1991/1992, eriti Euroopas ja Skandinaavias. Kuna subtroopiline õhk on vastavast polaarsest õhust palju osoonivaesem , sünnitab ta polaaraladel tuntava osoonivaeguse. Räägitakse miniaukudest, kus osooni hulk on lühiajaliselt juba 30 - 40% alla normi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist, mis on tingitud osoonikihi hõrenemisest ja ultraviolettkiirguse jõudmisest Maale. Teatavasti põhjustab 300-400 nm lainepikkusega ultraviolettkiirgus päevitust ja D-vitamiini teket, lühema lainepikkusega
Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides. Osoonikihi hõrenemine. Fotosünteesi tekkega sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid atmosfääri hapnikumolekulid, moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele.
Füüsikalised ohutegurid Sander Sillaste VA15 Müra • Müra on heli mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon • Vibratsioon on masinates, mehanismides, konstruktsioonides jne toimuv mehaaniline võnkumine Kiirgused • Ioniseeriv kiirgus • Mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus) • Elektromagnetväli Tänan kuulamast
Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. Tunneme soojuskiirgusena Päikesekiirguse langemisnurk AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid kaardistavad maad ning jälgivad farmerite , metsatööliste ning ehitaj...
kahjuliku ultraviolettkiirguse," märkis Laius. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab teda osoonikiht. Suhteliselt lühikese lainepikkusega ultraviolettkiirgus, mida tuntakse UV-C nime all, on surmavalt kahjulik kõigele elavale, kuid õnneks praktiliselt täies ulatuses neelatud ja tagasipeegeldatud osoonikihis. Pikema lainepikkusega ultraviolettkiirgus, UV-A on suhteliselt kahjutu ning peaaegu täielikult osoonikihi poolt läbi lastav. Nende vahele jääb keskmise lainepikkusega kiirgus UV-B, mis on vähem surmav, kuid siiski ohtlik ning suurema osa sellest neelab või peegeldab osoonikiht tagasi. Üheks suuremaks ohuks osoonikihile peetakse nn freoone. Freoonid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku
Osoonikihi hõrenemine ja sellega kaasnevad probleemid Osoon Osoon on hapniku teisend Koosneb kolmest aatomist Laguneb kergesti Ebastabiilne gaas Mürgine Ebameeldiva lõhnaga 1979-1985 aastatel saadud andmetest on selgunud, et meie planeedi ümbert on kadunud 2,5% osoonist Osoonikiht Hapnikumolekulid Elu väljumine veest maismaale Iseloomulik ainult planeedile Maa Paikneb 1050 kilomeetri kõrgusel stratosfääris Kõige peenem atmosfääris asuvatest filtritest Osoonikihi hõrenemine Põhjuseks eelkõige atmosfääri paisatud saasteained Osooniauk Antarktika kohal Ultraviolettkiirgus Freoonid Mida on Eestis osoonikihi kaitseks tehtud? Kõrvaldada tööstustest ja kodumajapidamistest osoonikihti kahandavad tehisained Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Eestis on 98% ulatuses lõpetatud On kehtestatud pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmetega tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad ...
Ruumis levivad elektri- ja magnetväljad on risti nii teineteisega kui ka oma levimissuunaga. Skaala Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Enamike elektromagnetlaineid inimene ei taju. Inimene tekitab, kasutab sihilikult raadiolained, lambivalgus, infravalgus... Tekib ilma inimese osaluseta ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus... Elektromagnetlained on erinevate sagedustega, moodustub skaala. AITÄH
Elektromagneetilised lained Lainepikkus - λ Periood - T Sagedus - f Kiirus Amplituud Erinevad kasutused: Raadiolained - side Mikrolained - mikrolaineahi Infrapunakiirgus - soojuskiirgus Nähtav valgus – inimsilmaga nähtav Ultraviolettkiirgus - meditsiin Röntgenkiirgus – röntgen masinad Gammakiirgus – teadus Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus Ioniseeriv kiirgus – kiirgusm mis tekitab vabu elektrone, lööb aatomist välja elektroni ja tekitab vaba radikaali, mis võib tekitada vähkkasvaja. Kiiritusdoosi ühikud: SI süsteemis – 1 C/kg Mittesüsteemne mõõtühik röntgen - 1R Eurooplase keskmine kiiritusdoos aastas on 2,5 kuni 4 mSv (millisiire)
· Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguskiirgus jõuab Maale päikeselt ja jaotub kolmeks: 1. Nähtav valgus 380-760 nm - seda 2. Ultraviolettkiirgus e ultravalgus 380-10 nm 3. Infrapuna kiirgus e infravalgus 760nm- 1 mm Seda vajavad rohelised taimed fotosünteesiks. Erinevatel taimeliikidel on erinev nõudlus valguse suhtes: 1. valguslembesed taimed- vajavad täisvalgust. N: niidutaimed 2. varju taluvad taimed- kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus. N: mustikas. 3. varjulembesed taimed- alusmetsataimestiku taimed. N sinilill ja jänesekapsas. Loomade nägemismeel on seotud valgusega
Töötajatele mõjuvad ohutegurid Füüsikalised ohutegurid · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; · masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid · Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. · Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. · Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, ...
· Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis on muutunud roosakaks ning siis on aeg varju minna!" · Melanoom · Melanoom on pahaloomuline nahakasvaja, mis tekib pigmenti tootvatest rakkudest ehk melanotsüütidest. · Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 3 miljoni nahavähi · Haigestuvad järjest nooremad · Melanoomi tekkepõhjused · Ultraviolettkiirgus (nii päike kui ka solaarium); · Päikesepõletused (eriti lapsepõlves saadud); · I, II nahatüüp; · Palju sünnimärke nahal; · Kaasasündinud sünnimärkide esinemine; · Atüüpiliste/düsplastiliste sünnimärkide esinemine; · Melanoomi esinemine perekonnas või patsiendil endal varasemalt. Kuidas ära tunda? Kasutatud allikad · http://www.nahakliinik.ee/sunnimark-nahakasvaja/m elanoom/.nahakliinik.ee/sunnimark-nahakasvaja/mel anoom/
OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused
Nened looduslikuks allikaks on ka äike , metsatulekahjud ja merepind(päikesekiirgus avaldab mõju merevees olevatele nitrit jm ioonidele). M.Chanini(1993) andmeil on kloori ainus märkimisväärne looduslik lähteaine ookeanide klorometaan (CH3Cl). Broomi looduslik allikas on ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid. Tänu inimtegevusele, näitavad kõigi eelmainitud katalüsaatorite kontsentratsioonid atmosfääris kasvutendentsi. Kui osoonikiht õheneb siis jõuab maale lühilaineline ultraviolettkiirgus, mis põhjustab inimesel nahavähki ja katarakti. Ultraviolettkiirgus hävitab nukleiinhappeid ning pidurdab rakkude paljunemist, muudab DNA struktuuri ja vähendab põllusaaki. Viimastel aastatel on paljudes riikides täheldatud nahavähki haigestumise suurenemist, mis on tingitud osoonikihi hõrenemisest ja ultraviolettkiirguse jõudmisest Maale. Teatavasti põhjustab 300-400 nm lainepikkusega ultraviolettkiirgus päevitust ja D-vitamiini teket, lühema lainepikkusega kiirgus aga kutsub esile
Temperatuur - kehavõiaineosakestekeskmineliikumiskiirus. Soojusülekanne - soojusekandumineüheltkehaltteisele. SOOJUSÜLEKANNE - Soojusjuhtivus NTpliitsoojendabpanni Energialevibosakeseltosakesele. - Konvektsioon NTsoojemõhktõuseb üles Soojusekandumineliikuvaainega. - SoojuskiirgusNTinfrapunasaun Ükskehakiirgabsoojustteisele,mispanebsellekehaosakesedkiirem Soojuskiirgus - Infrapunakiirgus - Nähtavvalgus - Ultraviolettkiirgus Päike- kõik Hõõglamp- infrapunakiirgus,nähtavvalgus Elektripliit- infrapunakiirgus,nähtavvalgus Kuumvesi- infrapunakiirgus Maapind- infrapunakiirgus senergiaks. ast, massistja miniliikuma. Päike- kõik Hõõglamp- infrapunakiirgus,nähtavvalgus Elektripliit- infrapunakiirgus,nähtavvalgus Kuumvesi- infrapunakiirgus Maapind- infrapunakiirgus
CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust
● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine
Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust, kaitstes saastegaaside eest Maal elavaid organisme. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi ja tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides. Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid - Süsihappegaas koos vee ja metaaniga Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirgavast soojusenergiast ega sale selle hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmosfääris rikub Maa soojusliku tasakaalu ja põhjustab kliimamuutust - Tekib kasvuhooneefekt Vee saastumine
Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis on taimedele oluline. 2. Atmosfääri koostis Atmosfäär koosneb gaaside segust, mis on kujunenud maakera pika arengu käigus. See koosneb · lämmastikust, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel ning on vajalik toitaine
1)Mis on elektromagnetvõnkumised(EMV)?- ...elektri või magnetvälja perioodilised muutused (st laengu, voolutugevuse või pinge perioodilised muutused). 2)Mille poolest erineb vabad ja sunnitud elektromagnetvõnkumised?- Vabad EMV tekivad kondensaatori tühjenemisel läbi pooli, kui kondensaator on eelnevalt laetud;sunnitud EMV tekivad välise perioodilise EMJ abil (näiteks vaheldub vool, mille suud ja suurus perioodiliselt muutub). 3)VÕNKERING-kondensaatorist ja poolist koosnev süsteem. 1 - (induktiiv)pool; 2 - kondensaator 4)Mis on vahelduvvoolu tugevuse ja pinge effektiivväärtus?- Vahelduvvool- I= Pinge: U= I0, U0 - amplituut(maximum)väärtus 5)Thomsoni valemI- T=2 |()2 => T2=4 ; T= T-periood (s) L- induktiivsus (H) C-mahtuvus (F-farad) 6)Induktiivtakistus (RL võib ka XL)- takistus, mida vahelduvvoolu ahel omab induktiivsuse olemasolu tõttu. RL=L=2fL (omega) -ringisagedus ...
Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid.
magnetväli. Mõlemad on risti levimise suunaga. (joon) Elektromagväli levib ruumis kiirusega c=300000 km/s. Elektromaglained levivad seda kaugemale, mida suurem on nende sagedus. Elmaglainete teooria lõi 1865a James Maxwell. Katseliselt tõestas nende olemasolu Hertz 1886a. Hertzi katsed elmaglainetega olid esimeseks sammuks raadio leiutamisel. Raadiolained jag: pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Skaala: Infrapuna kiirgavad kõik kehad, mille temp on kõrgem keskkonna omast. Ultraviolettkiirgus on suurema sagedusega kui nähtav valgus. Gammakiired on kõige kahjulikumad, leidub uraanis. Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivoolu. Avastas Michael Faraday. Muutuv magnetväli tekitav elektrivoolu. Kõik elektrijaamad töötavad sellel põhimõttel. Tekkinud voolu suurus sõltub magvälja muutumise kiirusest ja suund sõltub magneti poolustest. Kehtib elmagneetiline
Tallinna Tehnikagümnaasium Märgala ökosüsteem Kati Kullamaa 10c klass Juhendaja: Kersti Veskimets Tallinn 2008 SISUKORD 1.Üldiseloomustus....................................................................................................................................... ...3 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus...........................................................
ujutakse üle. Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri. Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuna osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus, siis on seal ohtlik päevitada, eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki. Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad pilvedega segunedes põhjustada happevihmasid, mis hävitavad taimkatte. Maailma suurimates linnades, nagu näiteks Los Angeles Californias, on õhk nii saastunud, et nende kohal hõljub nn Sudupilv. Sudu põhjustab inimestel raskeid hingamishäireid ja enneaegse surma.
Loodust on mõjutanud ka fluori kasutamine, ehkki tahtmatult. Fluoriühendid freoonid, mida kasutati 20. Sajandil palju aerosoolpurkides ning tänapäeval külmutusmasinates soojust neelava ainena, on keemiliselt väga püsivad ning õhku paisatuna kaua muutumatud. Tasapisi tõusevad nad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, kuni jõuavad osoonikihini, mis kaitseb Maad kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ultraviolettkiirgus aga lõhub freooni molekuli radikaalideks mis on osooni lagunemise katalüsatooriteks ning seega lagundavad osoonikihti. Osoonikihi lagunemist peetakse üheks globaalse soojenemise põhjustajaks. Samuti näitavad uurimused, et osoonikihi nõrgenemine ning ultraviolettkiirguse intensiivistumine tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust. Kahjulikult loodusele ning inimesele on mõjunud ka halogeenühendeid sisaldavad
Puit välistingimustes aga nõuab hoolikat konstruktiivset, keemilist ja ka füüsilist kaitset. Kõik konstruktiivsed abinõud, mis takistab vee ja niiskuse tungimist puitu tema lõikepindade, vuukide, otspindade, pragude, liimipindade kaudu pikendavad tohutult puitkonstruktsioonide ja pinnakatete eluiga. Peamised kahjustuste liigid on järgmised: Puidu keemiline ja bioloogiline kõdunemine Tähtsamad puitu hävitavad või puidu omadusi mõjutavad tegurid on päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus, bakterid, hallitus, sine, mädanikuseened ja puitu hävitavad putukad. Päikese soojus- ja ultraviolettkiirgus Päikeseenergia jõuab puidu pinnale kahte moodi: valguse ja soojusena. Valgus põhjustab valguskahjustusi (pudenemist) ehk fotooksüdatsiooni, soojus aga kuivamispragunemist. Ka valguse tekitatud kahjustuste puhul on suur tähtsus veel. Fotooksüdatsioon on aeglane sademete eest hästi kaitstud päikesepoolsel küljel. Selles protsessis lagunev ligniin värvib puidu
GEOGRAAFIA KODUSED TÖÖD KUIDAS JA MILLE EEST KAITSEB ATMOSFÄÄR MAAD? Atmosfääri koostises olevad gaasid– hapnik, süsihappegaas ja lämmastik teeb võimalikuks elu Maal. Atmosfäär kaitseb Maal elavaid elusolendeid meteoriidisaju eest– enamik kosmilisi objekte süttib atmosfääris põlema õhu hõõrdejõu tõttu, ega jõua maapinnani. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ja ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organismide kudesid, mõjudes seega surmavalt. Atmosfääris olev süsihappegaas takistab soojuse hajumist kosmose...
Kui autotroofidele fotosünteesiks ja nt loomadele ning inimestele nägemiseks on vajalik nähtav valgus, mis on lainepikkusega 380-780 nm, siis putukate ja lindude silmad on kohastunud nägema valguse lainepikkusi, mida inimeste silmad ei taju. Inimesele igavalt tuhmivärvilistena tunduvad linnud võivad tegelikult särada paljudes erinevates värvides, mille jaoks meil isegi nimesid pole, kui vaadelda neid ultraviolettvalguse lähedastes lainepikkustes (Sepp 2008). Ultraviolettkiirgus on aga suures koguses kahjulik kõigile elusorganismidele, sest põhjustab mutatsioone DNAs ning valkude denaturatsiooni ehk valgu kõrgemat järku struktuuride lagunemist. Suures kontsentratsioonis hävitab ta kõik mikroorganismid mistõttu kasutatakse seda näiteks operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Mõõdukas koguses on organismile kasulik, sest selle toimel kulgeb vitamiini D süntees, nagu ka varem mainitud sai.
Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niidutaimed 2) Varjutaluvad 3) Varjulembelised- alusmetsataimed Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele- maod. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab gene lõhub rake).Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Organismide vahelised suhted Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala.
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid: bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid jm bioloogiliselt aktiivsed ained. Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigu...
Maa kiirgusbilanss Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks
Kontrolltöö 1.Mis on vahelduvvool? Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Kõige laiemalt on kasutusel siinusfunktsiooni kohaselt muutuv vahelduvvool ‒ siinusvool. periood T ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib ühekordselt kõik väärtused sagedus f ‒ perioodide arv sekundis, mõõtühik herts tippväärtus Im ‒ kummagi poolperioodi amplituudväärtus efektiivväärtus I ‒ vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga 2. Mis on voolutugevuse hetkväärtus? Vahelduvvoolu hetkväärtus on voolu väärtus suvalisel ajahetkel. Hetkväärtust tähistatakse vastava väikese tähega i. e – elektromotoorjõu hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); u – pinge hetkväärtus, mõõdetakse voltides (V); i – voolutugevuse hetkväärtus, mõõdetakse amprites (A). 3. Mis on voolutugevuse amplituudväärtus? Amplituudväärtus ehk maksimumväärtus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
