Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"Tikutaja" - 30 õppematerjali

tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel.
thumbnail
3
docx

Linnud: lauk ja tikutaja

Tegutsemispaik, elupaik Elutseb lagedailmelistel madal- ja siirdesoodel (harva ka rabaservadel), luhtadel, märjematel randniitudel, märgadel puisniitudel ja hõredates lodumetsades. Tegutsemise iseärasused Päeval seisab puhketundidel sageli mätta varju peitunult, pea õlgade vahel. Toitumise ajal on tikutaja väga elav (jookseb, haarab putukaid). Pesa ja munad. Pesa asukoht Pesapaiga valikul on tikutaja vähenõudlik. Talle sobivad mitut tüüpi sood ja niisked niidud, sageli metsaharvudki. Pesa asub enamasti mõnel mättal, see on kuivade rohukõrtega vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist...

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
63
pptx

Eesti linnud pildimaterjal

Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk...

Eesti linnud
23 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Lamminiidud

· Puurindes kasvavad tamm, hall lepp, haab ja toomingas. · Põõsarindes võib kohata pajusid ja harilikku sarapuud. · Rohurinne on üsna liigirikas, seal kasvavad lamba-aruhein, keskmine värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik jne Loomastik · Lamminiitudele on iseloomulikeks liikideks tikutaja , kiivitaja, rukkirääk, rohunepp, tutkas, soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
0
rtf

Eesti luhad ja lammid

Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja , kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st...

Keskkonnaökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Sood

SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga...

Bioloogia
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Birds

Haigur ­ heron Rähn ­ woodpecker Hakk ­ daw Siisisaba - silktale Hani ­ goose Sinikaelpart ­ smallard Harakas ­ magpie Sookurg ­ crane Harksabakull ­ kite Suitsupääsuke ­ barn swallow Jaanalind ­ ostrich Teder ­ black grouse Jahikull ­ falcon Tedrekana ­ grey-hen Jäälind ­ ice-bird Tedrekukk ­ black-cock Kajakas ­ sea-gull Tihane ­ titmouse Kakaduu ­ cockatoo Tikutaja ­ snipe Kalakotkas ­ osprey Tuttpütt ­ grebe Kaljukotkas ­ goldeneagle Tutttihane ­ crested titmouse Kalkun ­ turkey Tuuletallaja ­ wind-hover Kana ­ hen Tuvi ­ dove Kanaarilind ­ canary Vabakana ­ ptarmigan Kanakull ­ gos hawk Varblane ­ sparrow Kiivitaja ­ lapwing Vares ­ crow Koolibri ­ humming bird Vint ­ finch Kotkas ­ eagle Vutt ­ quail Kukk ­ cock Ööbik ­ nightingale...

Inglise keel
4 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Puisniidud

Pisiimetajatest on teada kasetriibiku, leethiire ja juttselg- 6 hiire esinemine. Linnustik on tüüpiline pargilinnustik, millest peamise osa moodustavad mitmesugused värvulised. Tavalisemad liigid on metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad, tihased jt. Lammipuisniitudel võib arvukalt leida ka luhaniitudele iseloomulikke liike nagu tikutaja , rukkirääk, täpikhuik. Roomajatest on teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksetest esineb kärnkonna, rohukonna ja rabakonna. Kasutatud kirjandus: · ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat" · http://www.pky.ee/puisniidud/iseloomustus.htm 7 Abiootilised tegurid Üks oluline liigirikkuse põhjus on kasvukoha tingimuste suur varieeruvus (valgus ja...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Spartacus

Õhtusöök algas muusikantide esinemise ja tantsimisega. Tantsu lõppedes toodi lauale, mille taga lebasid Sulla ja Roscius, sulgedega kotkas, kes just nagu elus olles hoidis noka vahel loorberipärga, mille purpurse paela peale oli kirjutatud ,,Sulla Õnnelikule, Aphrodite lemmikule". Sulla avas noaga kotka kõhu ning kaela ja sealt kukkus välja suur hulk mune. Igaüks leidis oma munast praetud tikutaja , mis oli maitsestatud kollase piprakastmega. Veidi aega hiljem serveeriti suur meekook ja niipea kui seda lõikama hakati, lendas sealt välja piduliste arvule vastav hulk varblasi. Igal varblasel oli kaelas nimega paelake. Peale pikka kära pakkus Sulla välja näha gladiaatorite võitlust söögisaalis. Varsti ilmusid saali 10 gladiaatorit. Viis neist olid traaklaste, teised viis samniitide riietuses. Peale...

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

· Lääne-Euroopas on jõed õgvendatud ja veevoolu hulk reguleeritud. · Ida- Euroopas sh ka Eestis on probleemiks mõõduka majandustegevuse lakkamine. · Niidud, mida enam ei niideta või kus enam ei karjatata võsastuvad ja kaotavad seeläbi oma väärtuse. · Luhaniitude linnud: rohunepp, tikutaja , suurkoovitaja, kõrkja-roolind, sookiur, rukkirääk Rannikuniidud: · Rohumaad, mis paiknevad rannikul ja jäävad merevee mõjualasse, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolaseks. · Sõltuvalt pinnamoest levib taimkate seal vöönditena. · Rannikuniidud on kujunenud mereranniku kerkimisel või karjatamisel. · Puu- ja põõsarinna enamasti puudub. · Puu- ja põõsarinne: harv, koosneb kadakast ja kibuvitsast....

Eesti loodus ja geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Märgalad

Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3. Kollane võhumõõk 4. Ubaleht 5. Soo-neiuvaip 6. Peetrileht Madalsoo linnud: 1. Sookurg 2. Tikutaja 3. Soo-loorkull 2)Siirdesoo * Siirdesoo on soo teine arengujärk * See on soo, kus kasvab nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi. 3)Raba ehk kõrgsoo * Raba on soo viimane arengujärk. * Rabataimede juured ei ulatu enam viljakasse mulda. * Rabataimed saavad toitaineid sademetest. Rabataimed: 1. Tupp-villpea 2. Jõhvikas 3. Rabamurakas 4. Huulhein 5. Kanarbik 6. Vaevakask 7. Küüvits 8. Hanevits 9. Harilik kukemari 10. Valge nokkhein * Linnud: 1...

Keskkonnaökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Madalsoo

Taimed: Roomajad: Soopihl Arusisalik Soovõhk Rästik Kollane võhumõõk Vaskusse Ubaleht Soo-neiuvaip Peetrileht Soopihl Ubaleht Arusisalik Rästik Vaskuss Linnud: Lagesoolinnud: Kiivitaja Sookurg Tikutaja Punajalg-tilder Soo-loorkull Mustsaba-vigle Haudelindudest: Oktoobris, novembris toimub Soorkurg hanede ja luikede läbiränne Kurvitsalised Roolinnud Teder Madalsoodes pesitseb ligi 100 Rukkirääk linnuliiki Metskiur Põõsalinde Tikutaja Sookurg Teder Putukad: Ämblikud:...

Ökoloogia
46 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Eesti luhad

Nad kuuluvad teise lülisse, nad toituvad esimese lüli rohelistest taimedes. Herbivoorid on näiteks põder, kobras, metskits. Teised tarbijad e. karnivoorid Loomtoiduline loom ehk karnivoor on loom, kes toitub põhiliselt teistest loomadest. Samuti võib ta toituda nii teistest loomadest, kui ka taimedest. Karnivoorideks on näiteks must- ja valge-toonekurg, kiivitaja, veekonn, tiigikonn, sinikael-part, tikutaja ja rukkirästas. Tipptarbija Tipptarbijad on toiduahela viimaseks lüliks, üldjuhul suuremad kiskjad. Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on metssead, kes söövad linnupoegi, linnupojad omakorda vihmausse jne. Ning siis alla võib lugeda ka toonekured, sest nad söövad konnasid, konnad söövad putukaid, mardikaid jne. Ökopüramiid Tipptarbija Karnivoor Herbivoor...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raba ja madalsoo võrdlus

palusammal. Puhmarinne Madalsoos puhmarinne puudub. Seal kasvavad kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas. Linnud Sookurg, tikutaja , soo-loorkull, Harilik karusammal, raba-karusammal, kurvitsalised, roolinnud, teder, turbasamblad, harilik palusammal. rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg- tilder, mustsaba-vigle. Loomad Metskits, põder, metssiga, Levinuim loom, keda rabas ja rabasaartel...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
104 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...

Eesti vana usk
178 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksami kordamisküsimused

Hirvepullide sarved puhastuvad nahast ning on kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht 1-sept-30.sept ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina jahikoertega (v.a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja , rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti ­ kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes ­ rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos,...

Ulukibioloogia ja jahindus
239 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kauksi puhkusepiirkond

Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel. Kahaneva leviku ja arvukusega on kaerasori (sihktiivaline)elupaigad(Kukk2004). Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised: tikutaja , kiivitaja, suurkoovitaja; kurelised: rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale-part, rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt esindatud põldlõoke, sookiur ja lambahänilane. Globaalselt ohustatud linnuliikidest Eestis elab lamminiitudel kolm: rohunepp, suur-konnakotkas ja rukkirääk (Kukk 2004). Nõmmemetsad Kuna Kauksi piirkonna metsad on enamasti männikud (joonis 2), siis on alust arvata, et...

Eesti biotoobid
25 allalaadimist
thumbnail
37
pptx

MADALSOO

Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOOKURG Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level TIKUTAJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SOO - LOORKULL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Madalsoo ülevaade

Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Iseloomulik Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos kuigi paks. Taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. Võrdlus teiste soodega Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos toimub taimede lagunemine kiiremini kui rabas, sest seal on lagundajaid rohkem. Liigivaene madalsoo Tekkinud enamasti veekogude kinnikasvamisel või soometsade maharaiumisel Turvas lubjavaene Happeline Reljeef tasane Esineb rohumättaid Eesti madalsood Tuhu soo Saarejärve madalsoo (lood...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Toitumine Toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Pesitsemine Pesa primitiivne, peentest kõrtest, vähese vooderdisega. Asub pesitsema siis, kui põhilised põllutööd on juba lõppenud. Kurnas tavaliselt 4 muna. Esimeste kurnade hukkumise korral võib muneda mitu järelkurna. 4Tikutaja Gallinago gallinago Umbes rästasuurune. Tikutaja teeb lennates saba ja tiivasulgedega selliseid liigutusi, mille tulemusena tavaliselt vaikne lend omapäraselt möhisevaks muutub. Eriti sage on see heli kevadel, mängulennu ajal, mil isalinnud kõigest väest möhiseda püüavad. Selle eripära tõttu ongi lind saanud endale rahvasuus nimeks taevasokk. Elupaik ja -viis Elupaigaks on sood, üldse niisked alad. Luhad, hõredad metsad, rabade äärealad. Lemmikelupaigaks on tal...

Eesti linnud
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suurtes, sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp. Kasari delta linnurikkas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Imetajad : saarmas, ondatra, kobras. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 11. Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul....

Loodus õpetus
63 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun