.................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid...........................................................................................................4 Farenheiti skaala..................................................................................................................5 Réaumuri skaala ..................................................................................................................6
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17]
TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga.
Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala..........................................................................................................
Viies tase Soojuspaisumist kasutatakse termomeetrite ehitamisel. Bimetalltermomeeter Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Fahrenheiti skaala Mõnedes riikides kasutatakse Daniel Gabriel Fahrenheiti poolt 1714. aastal leiutatud skaalaga termomeetreid. Nendel termomeetritel on skaala jaotatud Fahrenheiti kraadideks ja sübmboliks on °F. Fahrenheiti termomeetrid oli ka Eestis kasutusel kuni 1940. aastani. 1 °F = °C *(9/5) + 32
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter
Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis kasutusele i.k. William Thomson(lord Kelvin). Algpunktiks on absoluutne nulltemp
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt.
Iseseisev töö Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks
*makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus nad on oma ümbrusega (isoleeritud-ei vaheta süsteemivälisega energiat ega
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas.
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal
skaala punktiks vee keemistemperatuuri ja teiseks punktiks sulamistemperatuuri ning saadud vahemiku jagada 100 osaks. Esialgu oli Celsiuse skaala, võrreldes nüüdisaegse skaalaga, tagurpidi: vesi kees 0 kraadi juures ja jää sulas 100 kraadi juures. Skaala soovitas pöörata ringi rootsi loodusteadlane K. Linné. Kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Kõige enam on maailmas levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Réaumuri temperatuuriskaala. Kõikidel nendel on ühik 1 kraad erineva väärtusega. Temperatuur erinevate skaalade järgi (C Celsius, F Fahrenheit, R Réaumur) Vee keemine 100 ºC 212 ºF 80 ºR Inimesekeha normaalne temperatuur 36,7 ºC 96,0 ºF 29,4 ºR Jää sulamine 0 ºC 32 ºF 0 ºR
.......................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA..............................
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
nimetatakse sageli õhurõhku ka baromeetriliseks rõhuks. Suhteline rõhk Suhteline rõhk näitab, kui palju on mõõdetav rõhk suurem või väiksem õhurõhust. Nt mõõtes auto rehvirõhku, tehakse kindlaks, kui palju see on kõrgem õhurõhust. Kui mõõtmistulemus on 2,2 bar, siis õhurõhku sellele lisades saame absoluutseks rõhuks rehvis 3,2 bar. Vaakumi suhteline rõhk on 100 kPa ehk 1 bar. 1.10 Rõhu mõõtmine Rõhu mõõtmiseks kasutatakse nii absoluutse kui ka suhtelise skaalaga mõõteriistu. Vabas looduses näitab absoluutskaalaga manomeeter u 100 kPa (1 bar) ja suhtelise skaalaga manomeeter u 0 kPa (0 bar). Õhurõhust väiksema rõhu mõõtmisel näitab suhtelise skaalaga manomeeter negatiivset tulemust. Kliimaseadmete hooldusel kasutatakse üldjuhul suhtelise skaalaga manomeetreid. Kliimaseadmete testiseadmed näitavad hõrenduse tekitamise ajal --1 bar, mis on õige lähedal absoluutsele vaakumile. Kõrvalolevas tabelis
värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.Ebapäikesed:tekivad nagu halodki valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides. 5.Soojusbilantsi võrrand:Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja infrapunast kiirgust,soojeneb õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse kihtidesse.Niisiis,päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja muutub soojuseks.B=T+P+EL (B- 1 aluspinna kiirgusbilanss,T-soojusvoog õhku,P-soojusvoog pinnasesse või pinnasest,LE- soojus,mis kulub aurumisele.Temperatuuri skaala: Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk
). Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. Rõhk- Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p=F/S Kus p = rõhk F = jõud S = pindala. Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta Rõhumisjõud- Rõhumisjõud on pinnaga risti ja arvutatakse valemiga N=mg (kus N on rõhumisjõud, m on keha mass, ja g on raskuskiirendus). Absoluutne temperatuuriskaala- Kelvini skaala ehk absoluutne temperatuuriskaala mille võttis kasutusele 1851. aastal inglise füüsik William Thomson (lord Kelvin).Absoluutse temperatuuriskaala alguspunktiks on absoluutne nullpunkt ja selle temperatuuriskaala järgi võib temperatuur olla ainult positiivne.Absoluutse temperatuuriskaalaga termomeetri temperatuuriskaala jaotuse aluseks on termodünaamika teine printsiip ja seepärast nimetatakse seda ka termodünaamiliseks temperatuuriskaalaks.Kelvin on SI-süsteemi põhiühik temperatuuri mõõtmiseks ja
jagamisel 100 võrdseks osaks normaalõhurõhul. Ûks osa on 1oC. Temperatuur, mille korral lakkab aatomite ja molekulide kulgev soojusliikumine on -273,15 oC nimetatakse absoluutseks nulliks. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on 100 oC 373 K vôetud -273 oC nim. temperatuuri absoluutseks skaalaks ehk Kelvini skaalaks ning skaala 0 oC 273 K o kraadi nimi üks kelvin (K) 1K =1 C. T= t + 273 K t =T- 273 OC - 273 oC 0K T- temperatuur absoluutse (Kelvini) skaala järgi t temperatuur Celsise skaala järgi. Ülemineku näited ühelt skaalalt teisele. 20oC K ; T = 20 + 273 = 293 K 300 K oC ; t = 300 273 = 27 oC Keha temperatuur sõltub molekulide liikumise kiirusest. Soojana tunduv vesi koosneb samasugustest molekulidest kui külmana tunduv vesi. Vahe seisneb ainult molekulide liikumise kiiruses.
kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur . Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nimetatakse ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mis on määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. 4.1.1. Temperatuur, soojus ja siseenergia Soojusõpetuse üheks põhimõisteks on temperatuur. Temperatuuril ei ole lühikest ja kõikehõlmavat definitsiooni. Sageli öeldakse , et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Molekulide soojusliikumine esineb mitmel kujul. Tahkistes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ümber, vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik
m.a.) (atomistliku ideed vt lähemalt nt. Vikipeediast). Katselised tõestused on antud teooria saanud 18.sajandi teisest poolest – 19.sajandil saadud katsenandmete üldistusest: kui kaks või enamat elementi moodustavad uue aine, siis on nende massiproportsioonid alati samad. Näiteks – soola moodustamisel on alati 23 osa naatriumit ning 35 osa kloori (NaCl). John Dalton (1766-1844 inglise keemik ja füüsik ehk – loodusfilosoof) juhtis tähelepanu tõsiasjale, et sellised massiproportsioonid oleksid võimalikud vaid juhul, kui aine molekul moodustub aatomitest, mis on kindlate massidega. Sellist massiproportsioonide kehtivust ei õnnestunud seletada aine pidevuse hüpoteesiga. – Browni liikumine (avastatud Robert Browni (1773-1858, Šoti botaanik) poolt 1827.a.) - mikroskoopilise ainetüki juhuslik liikumine. Algselt avastatu oli õietolmuosakeste juhuslik liikumine
olla määratud ühe kehana. Tuleb valida termomeetriline keha, selle temperatuurist sõltuv füüsikaline suurus temperatuuriline parameeter ja ka selle parameetri temperatuurist sõltuvuse iseloom tuleb lihtsalt valida, kui ei ole mingeid füüsikalisi kaalutlusi selle sõltuvuse kuju etteandmiseks. Ette tuleb anda ka selle parameetri väärtused kahe looduslikult fikseeritud soojusliku oleku korral reeperpunktid. Nii tegi omal ajal Celsius (1701-1744, Rootsi). Termomeetriliseks kehaks valis ta teatud hulga elavhõbedat anumas, mis oli ühendatud peenikese klaastoruga, temperatuuriliseks parameetriks elavhõbedasamba pikkuse l selles torus, reeperpunktideks jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vastavalt väärtused 0 ja 100, ning pikkuse l ja temperatuuri t vaheliseks sõltuvuseks lineaarfunktsiooni: l = a t +b . Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi-
agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid süsihappegaasi ja teiste gaaside ning parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , struktuur ja tema füüsikalised omadused. protsesse ja nende vastastikkust seost veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Kelvini skaala 273 kraadi c null skaala, Päikesekiirguse liigid. aluspinnaga. Hüdrograafia a) Maaga.termin "atmosfäär" pärineb kreeka Celsiuse skaala meie 0. Atmosfääris toimuvate protsesside
3. Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC 4. Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2 10 -7 njuutonit. 5. Termodünaamiline temperatuur: Kelvin (K) 1 Kelvin võrdub osaga vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 273 6. Ainehulk: Mool (mol) Mool võrdub süsteemi ainehulgaga, milles sisalduv struktuurielementide arv on võrdne 0, 012 kilogrammi süsiniku 12C aatomite arvuga. Mooli kasutamisel peavad struktuurielemendid olema liigitatud. Nad võivad olla aatomid, molekulid, iooni, elektronid ja teised osakeste rühmad. 7. Valgustugevus: Kandela (cd)
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele.
Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kraadi juures. Fahrenheidi konverteerimiseks Celsiuse kraadideks tuleb 1) Lahutada Fahrenheidi skaala näidust 32 2) Korrutada tulemus 5/9 ga . Temperatuuril -40° F on ka Celsius -40° kraadi . Temperatuuril +50°F on täpse ja ligikaudne Celsiuse näit sama ( -10°) onverteerimiseks kasutatakse ka ligikaudse arvutamise valemit milles 5/9 = ½ ja 32 =30 Celsiusest Fahrenheiti saamiseks on valem F = 9/5*C + 32 Reamuri skaala - Celsiuse saamiseks tuleb C= 5/4 * Reamuri skaala näit . Suhe on 1.25 ehk Reamuri skaala tulemus tuleb sellega korrutada et Celsiust saada. Vastupidine on R=4/5 *C
Ringprotsesse saab liigitada temperatuur taseme järgi: · Kõrge temperatuuriga protsessiga, kus maksimaalne temperatuur on üle 1000co. · Madalat temperatuuriga protsessid, kus kasutatakse madalal temperatuuril keevaid vedelikke, seal on maksimaalne temperatuur on 30o-70o . Madalatemperatuurilised on soojustransformaatorid protsessid. Tähtsamateks termodünaamika mõisteteks loetakse: 1) Töö L; [J]; l[J/kg] Energiaühik ,,J" 2) Soojus Q[J] 3) Siseenergia U[J] Gaasi või auru siseenergi · Mass · Raskusjõud · Kaal · Ainehulk · Moolmass · Moolmaht Tehnilises termodunaamikas vaadeldakse: Massi, kui keha inertsus omaduste karakteristikut (see tähendab kui inertsi iseloomustajat ja tema mõõtu) seda massinimetatakse inertseks massiks. Vaadeldakse massi konstantse suurusena, määratakse kaalumise teel, kussjuures see mass tasakaalustatakse kalibreeritud vihtide raskustega
Seega saame p=Vg/S=hSg/S=gh ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Pindala vektor on vektor, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Loeng 8 · Absoluutne temperatuuriskaala. Absoluutse (Kelvini) temperatuuriskaala nullpunkt 0K vastab temperatuurile -273°C, mis on isobaaride (V=0) lõikepunktiks t°-teljega. Kraadi suurus Celsiuse ja Kelvini skaalal on sama (defineeritud vee kolmikpunkti kaudu 1K=1/273,16). Absoluutne temperatuur (K) T=t°C+273. · Tasakaaluline olek. Olekuvõrrand annab seose gaasi olekuparameetrite p, V ja T vahel tasakaaluolekus
dünamomeeter. Ülemaailmne gravitatsioon. Lähtudes Kepleri seadustest, mis käsitlesid planeetide liikumist ning üldistades varem teada olevaid andmeid tuli Newton 1667 a. järeldusele, et tõmbejõud mõjuvat kõikide kehade vahel. Neid jõude nimetatakse gravitatsiooni jõududeks. Gravitatsiooni jõude saab arvutada valemiga F=m 1m2/r2. Gravitatsiooni konstant. Selle määras katseliselt kindlaks 1798 a. Inglise füüsik Cavendisch. See konstant näitab arvuliselt kahe ühe kilogrammise massiga keha vahel mõjuvat gravitatsiooni jõudu, kui need kehad asuvad teineteisest ühe meetri kaugusel. Raskus jõud. Gravitatsiooni jõu üheks avaldus vormiks on Maa külgetõmbejõud. Kehale, mis asub maapinna läheduses mõjub gravitatsiooni jõud. Raskus jõud on suunatud alati Maa keskpunkti poole. Kui kehale mõjub ainult raskus jõud, siis keha langeb vabalt, st ühtlaselt kiirenevalt
· Mõlemad liiguvad erinevatest keskkondades erinevate kiirustega. · Mõlemad levivad allikast igas suunas · Mõlemad peegelduvad samamoodi · Liiga ere valgus ja liiga valju heli tekitavad tervisele kahjustusi. · Sarnased mõisted infraheli ja -valgus, ultraheli ja -valgus. · Heli ei levi vaakumis, valgus aga küll · Valgust tajume silmadega, heli kõrvadega · Valgusega kaasneb tavaliselt soojus · Valgus ja heli levivad erineva kiirusega · Heli levib takistuste taha nn varju ei teki Põhisuurused Põhisuurus Sümbol SI-põhiühik Lühend Mass m kilogramm kg Pikkus l meeter m Aeg t sekund s Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz). Sagedus f, periood T.
valemist: η=(Q1-Q2)/Q1*100% Soojusmasina tsükkel: Töötavale kehale, milleks on tavaliselt gaas, antakse soojendist soojushulk Q1. Gaas teeb paisudes mehaanilist tööd A. Pideva töö tegemiseks peab töötava keha olek taastuma teatava aja – tsükli – jooksul, milleks tuleb soojendist saadud soojushulgast anda osa Q2 jahutile. Jahutiks on üldjuhul ümbritsev keskkond. Tsükli lõpus on gaas jälle algolekus ja siseenergia muut 0. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS: Tavaliselt levib soojus kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga võimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt väikest energiakogust. Soojuspumpi on võimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel juhul kantakse soojus jahutatavast keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonnale 11. ENTROOPIA JA TÕENÄOSUS. NERNSTI TEOREEM Entroopia: mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
