Tarkvara ja riistvara (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Selgita..

Tarkvara - Arvutile antavad käsud . Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid , mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid ( tekstitöötlus , tabelarvutus, raamatupidamine jne)

Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar , protsessor , mälu, kettadraivid, modem , printer, klaviatuur , hiir jms.

Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS , mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks . Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti.

Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows ’i või Linux’it)

Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor

Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises sektoris.

Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Kui opsüsteem on laaditud (näit. PC puhul on ekraanil näha Windows’i esimene aken), siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks. Mõnikord ilmub ekraanile instruktsioon "reboot" (ümber laadida). See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl , Alt ja Delete .

Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Arvuti käivitamisel annab buudihaldur kasutajale võimaluse valida, kumba opsüsteemi laadida. Mõned buudihaldurid võimaldavad kasutada ka rohkem kui 2 opsüsteemi ning sel juhul on tegu multibuutimisega.

Piksel - Tuletis sõnadest " picture " ja "element", seega pildielement. Arvuti ekraanile kuvatav pilt koosneb neljakandilistest elementidest – pikslitest - ja mida suurem on pikslite arv ekraani pinnaühiku kohta, seda teravam paistab silmale pilt. Tegelikult koosneb iga piksel kolmest eri värvi punktist – punane, roheline ja sinine (RGB – Red, Green , Blue ). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit

Videokaart - (ka graafikakaart , graafikakiirendi, kuvaadapter , videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.

Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) ekraanil või rastripunktide arvuga tolli kohta (dpi) väljaprinditud pildil.
Arvutikuvarite lahutusvõime standardid on (alates madalaimast lahutusvõimest): VGA, SVGA, XGA, SXGA, UXGA, QXGA

Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv . Värvisügavust väljendatakse vahel ka bitisügavusena, sest see on otseselt seotud iga piksli kirjeldamiseks kasutatud bittide arvuga.

Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid)

Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine, ühendada endas peamiseid arvuti tööks vaja minevaid riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas , mälud jne.

Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture ) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel.
PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad , IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid.
PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks.
AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32 bitine ja töötab 66 MHz peal. Infoedastuse kiiruseks on 2133 MB/s. AGP on tänaseks küll vananenud kuid vanemates arvutites on ta endiselt kasutusel.

Nimeta ja selgita porte arvuti tagapaneelil - klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid , millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega.
S/PDIF - Digitaalse heli sisend /väljund.
USB e. Universal Serial Bus - Universaalne liides seadmete ühendamiseks arvutiga. Näiteks: hiired, klaviatuurid, digikaamerad, skännerid, printerid , mälukaardilugejad, mälupulgad, välised kõvakettad jne. Arendustöö algas 1994. aastal ning küpseks sai 1996. aastal. Siiani on loodud kolm standardit: 1.0, 1.1 ja 2.0. Versioon 2.0 lubab 40x suuremat info edastamiskiirust

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kleanuria Õppematerjali autor

liides print hiir bios opsüsteem püsimälu klaviatuur tarkvara ekraan põhimälu programmid

Sarnased õppematerjalid

doc

IT mõisted

installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga tolli kohta (ppi) Värvisügavus - Antud riistvara või tarkvara poolt kuvatav erinevate värvitoonide koguarv. Emaplaadi funktsioonid - ühendab arvuti korpuses erinevaid komponente (protsessor, mälud, lisakaardid) Korpuse funktsioonid -komponentide kaitsmine, sisetemperatuuri hoidmine. Nimeta ja selgita siine emaplaadil - ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004.. AGP e

Tehnoloogia

docx

Referaat EMAPLAAT

Tapa Gümnaasium NIMI EMAPLAAT Referaat Juhendaja: JUHENDAJA Tapa 2011 MIS ON EMAPLAAT ? Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit

Arvuti õpetus

docx

Arvuti emaplaadid

Protsessor paigaldatakse emaplaadile vastavasse pesasse. Tavaliselt on pesa ruudukujuline Socket tüüpi pesa, kuhu protsessor koos jahutusega peale pannakse. Kasutatakse ka Slot1 tüüpi pesasid, kus protsessor paikneb lisakaardil. Slot pesa oli kasutusel Inteli poolt, kes tootis koos jahutusega plastikkesta integreeritud protsessoreid. Joonis 6 Slot tüüpi pesa Joonis 7 Slot paigaldatav protsessor BIOS BIOS (Basic Input/Output System) on arvutis madalama taseme tarkvara, mis on liideseks riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. BIOSis olev info on salvestatud flash-mällu (flash memory). Joonis 8 BIOS kiip Joonis 9 Flash mälu Arvuti sisselülitamisel BIOS: · Vaatab üle CMOS seaded BIOS vaatab informatsiooni, mis on salvestatud väiksesse 64 bitisesse CMOS (complementary metal oxide semiconductor) kiipi. BIOS kasutab CMOS tehnoloogiat, et salvestada informatsiooni arvuti konfiguratsioonimuudatuste kohta.

Arvutite riistvara alused

docx

Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat

Tabelite loetelu Tabel 1..............................................................................................................................11 Tabel 2.............................................................................................................................18 4 Sissejuhatus Referaadi koostamisel on kasutatud IT aluste loengukonspekti1 1 Kirikal, M. IT alused. Arvutite riistvara II osa (loengukonspekt), Tallinn, 2017 5 1 Pooljuhtmäluseadmed 1.1 Mäluseadmete jaotus Mäluseadmeid võib jaotada mitmeti: andmekandja järgi (pooljuhtmälu, magnetmälu, laserplaatmälu), asukoha järgi (protsessori sees, otse emaplaadil või mälumoodulis, eraldi seadmena põhiploki sees või väljaspool põhiplokki), kasutusala järgi (põhimälu, püsimälu, vahemälu, välismälu jne).

Informaatika

doc

Eksam

II all. 15. Emaplaat ja tema peamised parameetrid Emaplaat on seade mis ühenadab einevaid arvuti komponenete (protsessor, mälu jne) ja aitab seadmetel omavahe suhelda (tõlgib). Emaplaadide parameetirteks on: Protsessoti socket/slot ja nende arv, laiendus siinide arv ja portide arv.Füüsilised mõõtmed nagu emaplaadi mõõtmed. Mis stanadriga on emaplaat kas AT, ATX või siis BTX. 16. Ergonoomika seoses erinevate riistvara detailidega TCO92 kiirguse tase TCO95 visuaalne ergonoomika Monitorid peavad olema kaetud laetud kattega TCO 97 · 20" monitori värskendussagedus · Kohustuslik 75 Hz · Soovituslik 100 Hz TCO 99 · Power saving 15W · Standard hakkas kehtima CRT, LCD, sülearvutid, printerid TCO 03 FPD, CRT värvidele on nõuded TCO 06 FPD, Flat TV, - täpsem värvitemp., energiakasutus täpsem

Informaatika

docx

Emaplaat

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool TAG14 Riistvara alused Egle-Heleri Saar EMAPLAAT Referaat Juhendaja: Oliver Pärt Kehtna 2016 Sisukord 1Sissejuhatus........................................................................................................................................3 21. Emaplaat.........................................................................................................................................3 32. Siinid ja pordid......

Arvutite riistvara alused

doc

Peamised arvuti osad

Arvuti riistvara on arvuti füüsiline osa. Tänapäeva arvutiteriistvara töötab elektriga ja suur osa riistvarast on teostatud integraalskeemide abil. Arvutikomplekti riistvara koosneb kõige lihtsamalt protsessorikastist, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Siinjuures tekib esimene jagunemine: kõik seadmed, mis on protessorikasti sees on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas on välisseadmed. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner jne

Informaatika

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i

Informaatika

Rohkem sarnaseid